OÜ Salming kaebus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide 3-5 tühistamise, Pärnu linna ja OÜ Martensi Maja vahel 09.06.2021 sõlmitud üürilepingute nr 3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021 tühisuse tuvastamise ning vastustaja uuesti asja otsustamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
OÜ Salming (registrikood 11103329), volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Tiina Roht Kolmas isik Martensi Maja OÜ (registrikood 14140443), esindaja Vallo Palm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Salming kaebus.
2.Tühistada Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktid 3-5, kohustada Pärnu linna uuesti asja otsustama ning tuvastada Pärnu linna ja Martensi Maja OÜ vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021 tühisus.
3.Mõista Pärnu linnalt välja OÜ Salming kasuks menetluskulu 2959 eurot (koos käibemaksuga).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega nr 3-5.11/20 otsustati korraldada eelläbirääkimistega pakkumine Pärnu linnas asuvate maa-alade (kokku 6 maa-ala) kasutusse andmiseks suveperioodiks aastatel 2021 – 2023 (15. mai – 15. september).
2.OÜ Salming esitas 25.05.2021 pakkumuse asukohtadele 3-6, mis sisaldas pakutavaid üürihindu, kavandatava tegevuse ja eelneva majandustegevuse kirjeldust ning fotosid pakutavate rannatoolide kohta. Seejärel esitas kaebaja 03.06.2021 pakkumuse täpsustuse, milles muutis asukoha 4 kohta pakutavat üürihinda.
3.Enampakkumiste eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjon koostas 04.06.2021 lõpp-protokolli, mille järgi asukohtadele 3-5 osas oli Martensi Maja OÜ pakkumus ning asukoha 6 osas oli Klaud Cafe OÜ pakkumus saanud parima tulemuse. OÜ Salming sai asukohtades 3-5 teisena parimad punktid ning asukohas 6 kolmanda punktitulemuse. Pakkujatele antud punktid põhinesid tegevuskaval ja pakutaval üürihinnal.
4.Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktidega 3 – 5 tunnistati asukohtades 3-5 parimaks Martensi Maja OÜ pakkumus ning otsustati sõlmida viimasega kasutuslepingud.
5.Pärnu linn ja Martensi Maja OÜ sõlmisid 09.06.2021 üürilepingud nr 3-13.2/62/2021, 313.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021, mille esemeks on 07.06.2021 otsuse vastavalt punktides 35 nimetatud maa-alad.
6.OÜ Salming esitas 17.06.2021 Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide 3 – 5 peale vaide, mis jäeti Pärnu Linnavalitsuse 19.07.2021 korraldusega nr 490 (vaideotsus) rahuldamata.
7.OÜ Salming esitas 18.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide 3-5 tühistamise, Pärnu linna ja Martensi Maja OÜ vahel 09.06.2021 sõlmitud üürilepingute nr 3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021 tühisuse tuvastamise ning vastustaja uuesti asja otsustamiseks kohustamise nõuetes. Alternatiivselt taotleb kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide 3-5 õigusvastasuse tuvastamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja hinnangul on vastustaja ebaõigesti pakkumisi hinnanud, mis on toonud kaasa vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse selle punktide 3-5 ehk maa-alade 3-5 osas.
8.1.Pakkumismenetlusel lähtuti hindamismetoodikast, mis on sätestatud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punktides 3.4.5-3.4.8, seega eelhaldusaktiga. 2(12)
3-21-1908
Sellest tulenevalt kujunevad hindamispunktid selliselt, et esmalt summeeritakse kõikide komisjoni liikmete poolt tegevuskavale antud hindamispunktid kohajärjestuse alusel ning sellele liidetakse üürimäära kohapunktid, mille tulemusel selgub lõplik punktide arv. Mida vähem punkte, seda parem tulemus. Tegevuskava hindamisel võetakse punkti 3.4.6 järgi arvesse nii kavandatavat tegevust kui ka eelneva majandustegevuse kirjeldust. Pakkumiste hindamisel oli vastutajale 10.05.2021 otsuse punktides 3.4.5-3.4.8 sätestatud siduv.
8.2.Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 3 kohta andsid kõik neli komisjoni liiget kolmandale isikule esikoha ning kaebajale teise koha (kaebuse lisa 4). Selle tulemusel sai kolmas isik kohapunkte kokku 4 x 1 = 4 ning kaebaja kokku 4 x 2 = 8. Kolmandal isikul oli kõrgeim üürihind (3500 eurot) ning kaebajal sellele järgnevalt teine üürihind (3206 eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kolmanda isiku pakkumisele 1 punkt ning kaebaja pakkumisele 2 punkti. Eeltoodust lähtuvalt sai kolmas isik maa-ala 3 eest kokku 5 (4+1) ning kaebaja 10 (8+2) punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 1).
8.3.Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 4 kohta andsid kõik 4 komisjoni liiget kolmandale isikule esikoha ning kaebajale teise koha (vt kaebuse lisa 4). Selle tulemusel sai kolmas isik kohapunkte kokku 4 (4x1) ja kaebaja 8 (4 x 2). Kaebaja pakutav üürihind oli kõrgeim (3606 eurot) ning kolmandal isikul sellele järgnevalt teine üürihind (3500 eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kaebajale 1 punkt ning kolmandale isikule 2 punkti. Eeltoodu tulemusel sai kolmas isik maa-ala 4 eest kokku 6 (4+2) ning kaebaja 9 (8+1) punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 2).
8.4.Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 5 kohta andsid kolm komisjoni liiget kolmandale isikule esikoha, kuid üks komisjoni liige teise koha ning kaebajale andis üks komisjoni liige esikoha ning kolm teise koha (vt kaebuse lisa 4). Selle tulemusel sai kolmas isik kohapunkte kokku 5 [(3x1) + (1x2)] ning kaebaja kokku 7 [(1x1) + (3x2)]. Kaebaja pakutav üürihind oli kõrgeim (3606 eurot) ning kolmandal isikul sellele järgnevalt teine üürihind (3500 eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kaebajale 1 punkt ning kolmandale isikule 2 punkti. Eeltoodu tulemusel sai kolmas isik maa-ala 5 eest kokku 7 (5+2) ja kaebaja 8 (7+1) punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 2).
8.5.Komisjon on hinnanud kaebaja tegevuskava ebaõigesti. Kaebaja kavandatav tegevus oli kolmanda isiku tegevuskavast parem. Kaebaja oli pakkumuses kavandatava tegevuse osas selgitanud, et kaebaja pakub rannatoole, päikesevarje ja lamamis-/kott-toole ning lisaks toolidele pehmenduskatteid. Pakkumusele olid lisatud fotod pakutavate rannatoolide, päikesevarjude ja rannatoolide pehmenduskatete kohta. Lisaks selgitas kaebaja hindamiskomisjoniga peetud vestluses, et alates 2022. aastast pakutakse uuemaid pehmendusega rannatoole, mis ei vaja eraldi pehmenduskatte kasutamist (vt kaebuse lisa 2, fotod „Rannatool 1“ ja „Rannatool info“). Kaebaja käsutuses olevast kolmanda isiku pakkumusest nähtub, et viimane pakkus samu rannatoole ja sarnaseid päikesevarjusid, mida kaebajagi. Pakkumuste erinevus seisnes järgnevas: 1) erinevalt kaebaja pakutavatest rannatoolide pehmenduskatetest ei olnud kolmanda isiku pakutavatel pehmenduskatetel täiendavat peatuge (vrdl fotosid kaebuse lisa 2 „Rannatoolimatt“ ja kaebuse lisa 11, lk-d 4-5); 2) erinevalt kaebajast ei pakkunud kolmas isik täiendavalt lamamis-/kott-toole; 3) erinevalt kaebajast ei pakkunud kolmas isik alates 2022. aastast rannatoolide uuendatud versiooni. Seega on ilmne, et kaebaja pakkus mitmekesisemat ning suuremate mugavustega lahendust, kui kolmas isik. Seetõttu pidanuks kaebaja saama parima hindamistulemuse.
8.6.Täiendavalt märgib kaebaja, et tegelikkuses ei ole kolmas isik vastustajaga sõlmitud üürilepingu täitmisel pakkunud avalikkusele pakkumises näidatud rannatoole (vt kaebuse lisa 13).
3(12)
3-21-1908
8.7.Kaebajal oli varasem rannatoolide laenutamise majandustegevuse kogemus, erinevalt kolmandast isikust. Kaebaja selgitas pakkumuses, et on tegelenud rannatoolide laenutamisega Pärnu rannas 15 aastat. See tähendab, et isegi, kui leida, et mõlema kavandatav tegevus olnuks võrdväärne, nt seetõttu, et pakuti samade tunnustega rannatoole ja päikesevarjusid, siis pidanuks kaebaja pakkumus olema parem varasema majandustegevuse tõttu.
8.8.Hindamise läbiviimise ebaõigsust kinnitab asjaolu, et kuigi mõlema pakkumuse sisu oli tegevuskava osas maa-aladel 3-5 sama (pakuti samu esemeid), siis leidis üks komisjoni liige, et kolmanda isiku tegevuskava on maa-alade 3 ja 4 osas parim ja kaebaja paremuselt teine, kuid maa-ala 5 osas on siiski kaebaja tegevuskava parim ning kolmas isik paremuselt teine. Olukorras, kus kõikide maa-alade osas olid tegevuskavad samad, ei ole mõistlikult selgitatav, vaid kinnitab, et sisulist hindamist ei toimunud. Seetõttu on hindamistulemused ebausaldusväärsed ning ebaõiged. Järelikult on tegevuskavade hindamine läbi viidud vastuolus Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega, mis on kaasa toonud õigusvastase haldusakti.
8.9.Õiguspärasel hindamisel olnuks kaebaja olnud maa-alade 3-5 osas edukas. Maa-ala 3 osas oleks õiguspärasel hindamisel olnud tulemus järgmine: kolmas isik 4x2 + 1 = 9 ning kaebaja 4x1 + 2= 6. Seega kaebaja tulemus olnuks parem. Maa-alade 4 ja 5 osas oleks õiguspärasel hindamisel olnud tulemus järgmine: kolmas isik 4x2 + 2 = 10 ning kaebaja 4x1 + 1 =5. Seega olnuks kaebaja tulemus olnud parem.
8.10.Ebaõige on vastustaja arusaam, et pakkumuste hindamisel lähtutakse eelläbirääkimistel räägitud suulisest infost. Seda ei näe ette 10.05.2021 otsus ega kord. Kokkuvõttes on hindamisprotsess järgmine: 1) pakkumuste esitamine (korra § 11 lg 4 ja 10.05.2021 otsuse p 3.1); 2) eelläbirääkimised (korra § 11 lg 5 ja 10.05.2021 otsuse p-d 3.4.1-3.4.2); 3) lõpliku pakkumuse esitamine (korra § 11 lg 6 ja 10.05.2021 otsuse p 3.4.3); 4) lõplike pakkumuste hindamine (korra § 11 lg 7 ja 10.05.2021 otsuse p-d 3.4.5-3.4.9). Seega on eelläbirääkimiste pidamise eesmärgiks tutvustada hindamiskomisjoni liikmetele tegevuskava sisu. Küll aga hindamise objektiks on üksnes lõplikud pakkumused, mis esitatakse pärast eelläbirääkimiste lõppemist.
8.11.Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid kaebaja ja kolmanda isiku hindamispunktide kujunemise ja vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse osas. Ekslik on vastustaja väide, et kui kaebajal oli kavas rannatoole järk-järgult uuendada, siis kolmas isik hakkab pakkuma uusi toole kohe, kui need tellimuse alusel saabuvad. Selle kohta puudub igasugune teave (vt kaebuse lisa 12). Vastustaja ei ole esitanud mistahes selgitusi ega tõendeid, et kolmas isik oleks 2021. a jooksul rannatoolid uute vastu ümber vahetanud (vt kaebuse lisa 13). Järelikult, kui vastustaja andis hindamispunkte eeldusel, et kolmas isik vahetab rannatoolid peatselt uute vastu, seega varem kui kaebaja, siis oli hindamine ebaõige. Puuduvad mistahes tõendid, et kolmandal isikul olnuks sootuks kavatsus uued rannatoolid kasutusse võtta. Ka tegelikkus näitab, et sellist kavatsust ei olnud.
8.12.Investeeringute suurus ei olnud hindamise objekt ning selle vahe oli ebaoluline (13,5%). Lisaks puudus kolmandal isikul niikuinii kavatsus investeerida.
8.13.Varasem kogemus oli hindamisel oluline (vt 10.05.2021 otsuse punkt 3.4.6). Põhjendamatu on vastustaja väide, nagu olnuks see ebaoluline või vähetähtis. Küll aga järeldub sellest, et vastustaja möönab, et ta ei pidanud hindamisel varasemat majandustegevust oluliseks või sootuks asjassepuutuvaks. See on otseses vastuolus 10.05.2021 otsuse punktiga 3.4.6.
8.14.Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56). Vaidlusalune otsus ega 07.06.2021 hindamisprotokoll ei sisalda mistahes põhjendusi ega kaalutlusi (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-16-14, p 26; nr 3-3-1-77-12, p 18; nr 3-3-1-71-13, p 18; nr 3-20-1198, p 17). Vastustaja ei ole ümber lükanud sellekohaseid kaebaja väiteid. Juhul, 4(12)
3-21-1908
kui vastustaja leiab, et kaebaja teadmised pakkumiste sisust on puudulikud või ebaõiged, on vastustajal kohustus seda kohtumenetluses põhistada.
8.15.Üürilepingud on tühised TsÜS § 87 järgi. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt toimus linnavara kasutusse andmine Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määrusega nr 15 kinnitatud „Linnavara valitsemise korra“ (edaspidi kord) § 11 lg 1 alusel valikpakkumuse läbiviimise tulemusel. Kord kui õigustloov akt on käsitletav seadusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 mõttes (vt Riigikohtu erikogu 27.10.2009 otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 23), mistõttu kohaldub TsÜS § 87 kohane seadusevastasuse keeld ka korra alusel sõlmitud üürilepingutele. Kuna vaidlusaluses otsuses sisaldus tahteavaldus üürilepingute sõlmimiseks, on halduskohtul õigus tuvastada üürilepingute tühisus (HKMS § 5 lg 2) olukorras, kus vaidlusaluse otsuse punktid 3-5 kuuluvad õigusvastasuse tõttu tühistamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-01, p 35).
8.16.Juhul, kui kohus leiab, et vaidlusalust otsust ei ole võimalik tühistada, palub kaebaja HKMS § 37 lg 2 punkti 6 alusel tuvastada vaidlusaluse otsuse õigusvastasus. Sellises olukorras puuduvad kaebajal tõhusamad õiguskaitsevahendid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja esitab tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil. Kaebaja eesmärgiks on, et edasistel konkurssidel, mida vastustaja korraldab ja milles kaebaja soovib osaleda, käituks vastustaja õiguspäraselt ning järgiks pakkumuste hindamisel kehtivat õiguskorda (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-10, p 14).
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.Kaebaja on õigesti leidnud, et linnarajatiste kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumisel rakendati Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuses nr 3-5.11/20 toodud hindamismetoodikat. Lisaks tuleb valikpakkumise läbiviimisel arvestada korra §-s 11 sätestatuga. Parima pakkumise väljaselgitamisel ei lähtuta üksnes 10.05.2021 otsuse nr 35.11/20 alapunktidest 3.4.5-3.4.8. Nimelt sätestab viidatud otsuse punkt 3 kogu eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise protseduuri, mistõttu on kaebaja arusaam lõpptulemuse kujunemisest ekslik.
9.2.Komisjon hindab tegevuskavasid nii kirjalikult esitatu põhjal, kuid ka eelläbirääkimistel avaldatud täiendava info põhjal. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed. Pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis sisaldab üürimäära ja tegevuskava. Eelläbirääkimised toimusid 01.06.2021 veebi vahendusel Microsoft Teams keskkonnas. Kaebaja kirjeldas kogemusi ja teadmisi eelmistest tegutsemise hooaegadest ning selgitas, et esmalt kasutatakse eelmistest hooaegadest asju, kuid järk-järgult soovitakse uuendada rannatoole. Kolmas isik selgitas ettevõtte kompetentsi ja plaanitud tegevusi ning et eeltellimus pakkumises näidatud inventari osas on tehtud, kuid kuna konkursi läbiviimine on viibinud, siis suvitajate vajaduste rahuldamiseks kasutatakse esimesel paaril nädalal renditud inventari. Pärast eelläbirääkimisi esitasid pakkujad lõplikud pakkumised. Iga komisjoni liige hindas tegevuskavasid iseseisvalt oma siseveendumuse kohaselt ning reastas need paremusjärjestusse. Seejärel summeeriti komisjoni liikmete antud kohad, millele omakorda liideti üürimäära kohapunktid. Lõpptulemused on koondatud enampakkumiste eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjoni lõpp-protokolli.
9.3.Kaebaja esitatud tegevuskava ei sisalda selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt saaks seda ilmtingimata pidada paremaks kolmanda isiku tegevuskavast. Nii kaebaja kui ka kolmas isik pakkusid sarnaseid tooteid. Eelläbirääkimiste käigus selgus, et nii kaebaja kui kolmas isik ei hakka koheselt pakkuma uusi toole, vaid kaebaja hakkab järk-järgult rannatoole uuendama ning kolmas isik hakkab pakkuma uusi toole kohe, kui need tellimuse alusel saabuvad. Ainuüksi asjaolu, et kolmas isik ei ole varem rannatoolide laenutamisega tegelenud, ei saa anda kaebaja
5(12)
3-21-1908
tegevuskavale olulisi eeliseid. Sellise loogika kohaselt ei oleks nt alustaval ettevõttel üldse lootust sarnasel pakkumisel parimaks tulla.
9.4.Tegevuskava oluline osa on planeeritud investeeringute suurus. Kaebaja pakkus planeeritava investeeringu suuruseks kokku 17 500 eurot, samas kui kolmas isik pakkus investeeringute suuruseks ühes punktis ca 20 000 eurot (vt kaebuse lisa 12). Kaebaja viited kolmanda isiku poolt tegelikult pakutavate rannatoolide osas ei ole kohased. Kolmas isik avaldas eelläbirääkimistel, et uued tellitud rannatoolid saabuvad esimesel võimalusel ning vastustaja oli teadlik, et kuni uute toolide saabumiseni kasutatakse laenutatud inventari. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et lisaks kaebaja enda õigusvastasele tegevusele (linna maa kasutamine ilma selleks luba omamata), asus kaebaja takistama kolmanda isiku õiguspärast tegevust rannas.
9.5.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et sõlmitud üürilepingud on tühised. Kolmanda isiku pakkumised on tunnistatud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsusega nr 35.11/35 eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimateks ning kolmanda isikuga sõlmiti korra kohased üürilepingud. Vastustaja hinnangul on komisjon esitatud pakkumisi hinnanud õiguspäraselt kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega nr 35.11/20 ja korraga, mille tõttu ei ole põhjendatud kaebaja ja kolmanda isiku pakkumiste uuesti hindamine ning üürilepingute sõlmimise uuesti otsustamine. Kaebusest ei nähtu, kuidas muudaks pakkumiste uuesti läbi vaatamine tulemuse kaebajale meelepäraseks.
9.6.Üürilepingutes on ette nähtud poolte õigused ja kohustused ning lepingute täitmist kontrollib vastustaja. Lepingu rikkumisel on ette nähtud sanktsioonid, mille rakendamise vajadust hindab vastustaja.
9.7.Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et tuvastamiskaebus esitatakse preventiivsel eesmärgil. Vastustaja on varasemalt korraldanud sarnaseid pakkumisi, millel on kaebaja ka edukalt osalenud täpselt samadel tingimustel. Samas ei ole kaebaja varasemalt seadnud kahtluse alla pakkumistel õiguskorra täitmist. Vaidlusalune otsus on õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
11.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 35.11/35 punkte 3-5. Nimetatud otsuse viidatud punktidega tunnistati Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 14.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punkti 1.1.3 alusel Pärnu linnas maa-ala ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel Ranna pst 11a // Kesklinna rand (katastritunnus 62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 3; edaspidi maa-ala 3) kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks kolmanda isiku esitatud pakkumine üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei sisalda käibemaksu) (resolutsiooni punkt 3); Pärnu linnas maa-ala ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel Ranna pst 11a // Kesklinna rand (katastritunnus 62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 4; edaspidi maa-ala 4) kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks kolmanda isiku esitatud pakkumine üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei sisalda käibemaksu) (resolutsiooni punkt 4) ning Pärnu linnas maa-ala ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel Ranna pst 11a // Kesklinna rand (katastritunnus 62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 5; edaspidi maa-ala 5) kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks kolmanda isiku esitatud pakkumine üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei sisalda käibemaksu) (resolutsiooni punkt 5). Seega otsustas vastustaja anda kolmanda isiku kasutusse maa-alad 3-5 ning sõlmida kolmanda isikuga kasutuslepingud (vt Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 resolutsiooni punkt 5). 6(12)
3-21-1908
12.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja ja kolmanda isiku pakkumisi ning andnud neile õiguspäraselt hindamispunkte, selgitamaks välja linnarajatiste kasutusse andmise eelläbirääkimistega valikpakkumise võitja maa-alade 35 osas.
13.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
14.Kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks; valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu; linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises; samuti peab linn vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 14). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 17). Kohalikul omavalitsusel on omanikuna lai kaalutlusõigus otsustamaks, kas kasutada oma vara ise õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, anda vara teisele isikule kasutada või vara võõrandada (Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsus nr 3-19-54, p 10). Linna- või vallavara kasutamisel ja käsutamisel tuleb kohalikul omavalitsusel järgida volikogu kehtestatud reegleid (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 34 lg 2), aga ka teistest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, samuti riigi- ja haldusõiguse üldisi põhimõtteid (Riigikohtu 03.11.2005 otsus nr 3-3-1-35-05, p 9). Kui avalik ressurss antakse kasutusse kohases menetluses, siis see tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-66-10, p 17). Vara kasutusse andmise korda rikkudes võib see kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise, kus linnavara kasutusse andmisel ühele ettevõtjale luuakse talle sellega põhjendamatu konkurentsieelis.
15.Pärnu linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerib Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määrus nr 15 „Linnavara valitsemise kord“ (korra § 1 lg 1). Linnavara käsutatakse valikpakkumise korras (korra § 7 lg 4). Linnavara käsutatakse valikpakkumise korras, kui linnavara käsutamise otsustaja määratud linnavara võõrandamiseks, kasutusse andmiseks või asjaõigusega koormamiseks kehtestatud lisatingimused ei ole lõplikud (korra § 11 lg 1). Linnavara käsutamise vahetu korraldaja moodustab valikpakkumise läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise valikpakkumise eelläbirääkimiste pidamise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks võõrandatava, kasutusse antava või asjaõigusega koormatava linnavara valitseja esindaja (korra § 11 lg 3). Toodud normidele, kui õiguslikele alustele on viidatud ka vaidlusaluses otsuses.
16.Pakkumiste korda reguleerib ka korra § 11 lg 4, mille kohaselt esitatakse pakkumised kirjalikult linnavara käsutamise vahetule korraldajale valikpakkumise teates märgitud korras ja tähtajaks. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, registri- või isikukood (sünniaeg), asu- või elukoht ja aadress ning panga arvelduskonto number; 2) nõusolek linnavara kasutusse andmise, võõrandamise või koormamise tingimustega; 3) kinnitus, et pakkuja on teadlik vara seisukorrast; 4) asjakohasel juhul dokument tagatisraha tasumise kohta; 5) pakutav tasu kirjutatud sõnade ja numbritega; 6) valikpakkumise lisatingimused; 7) valikpakkumise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri ning vajadusel esindusõigust tõendav volikiri. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et maa-alade 3-5 osas esitasid pakkumise nii kaebaja kui ka kolmas isik.
7(12)
3-21-1908
17.Täiendavalt kohalduvad käesoleval juhul eelläbirääkimistega pakkumise tingimused, mis on sätestatud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse punktis 3: 3.1 pakkuja peab pakkumises esitama tegevuskava, mis sisaldab kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust, investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu; 3.2 pakkujal esitada paigaldada soovitava kaubandusliku inventari joonised (asendiplaan ja vaated), kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ning muude oluliste detailide ära näitamisega; 3.3 eelläbirääkimistele kutsutakse väljakuulutatud tingimustele vastava pakkumise esitanud isikud, kes: 3.3.1 on täitnud oma kohustused riiklike kohalike maksude osas; 3.3.2 ei oma võlaõiguslikest lepingustest tulenevaid võlgnevusi Pärnu linna ees; 3.3.3 on tasunud tagatisraha. Parima pakkumise väljaselgitamine on reguleeritud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punktis 3.4, mille kohaselt: 3.4.1 eelläbirääkimised toimuvad veebikeskkonna vahendusel; 3.4.2 eelläbirääkimiste käigus tutvustavad pakkumisel osalejad eelläbirääkimiste pidamise komisjonile oma tegevuskavasid; 3.4.3 pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis sisaldab üürimäära ja tegevuskava; 3.4.4 üürimäär ei tohi olla esialgsest pakkumisest madalam; 3.4.5 parima pakkuja väljaselgitamisel arvestatakse tegevuskavale antavat hinnangut ja pakutava üürimäära suurust; 3.4.6 parima tegevuskava leidmiseks reastab iga komisjoni liige tegevuskavad paremusjärjestusse ehk annab igale tegevuskavale koha, hinnates nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust, komisjoni liikmete poolt antud kohad summeeritakse ning parim on kõige vähem kohapunkte saanud tegevuskava; 3.4.7 üürimäära osas esitatud lõplikud pakkumised reastatakse samuti paremusjärjestusse, kus esikoha ja ühe kohapunkti saab suurima üürimääraga pakkumine; 3.4.8 parimaks loetakse pakkumine, mille tegevuskava ja üürimäära kohapunktide summa on kõige väiksem; 3.4.9 võrdse arvu punktide korral osutub parimaks pakkuja, kelle esitatud tegevuskava hindas komisjon paremaks.
18.Eelnevast tulenevalt on hindamisprotsess järgmine: 1) pakkujad esitavad ettenähtud kuupäevaks vastustajale pakkumised, mis peavad sisaldama 10.05.2021 otsuse punktis 3.1 loetletud asjaolusid; 2) vastustaja kutsub eelläbirääkimistele pakkujad, kelle pakkumised vastavad nõuetele; 3) eelläbirääkimistel tutvustatavad pakkujad komisjonile oma tegevuskava; 4) peale eelläbirääkimisi esitavad pakkujad lõplikud pakkumised; 5) selgitatakse välja parim pakkumine, hinnates nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelnevat majandustegevuse kirjeldust. Seega on vastustaja ekslikult leidnud, et eelnev majandustegevus ei oma hindamisel tähtsust. Veelgi enam, ei korrast ega ka Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusest ei nähtu, et investeeringute suurus on oluline tegevuskava hindamisel, kuigi investeeringute suurus oli osa tegevuskavast (vt Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 p 3.1).
19.Kohus nõustub kaebajaga, et Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsus on eelhaldusakt (HMS § 52 lg 1 p 2), kuivõrd vastustaja on kindlaks määranud valikpakkumise väljakuulutamisel selle tingimused. Seetõttu on 10.05.2021 otsuses kehtestatud tingimused valikpakkumise korraldajale õiguslikult siduvad.
20.Vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, kuidas on hinnatud kaebaja ja kolmanda isiku pakkumisi, sh esitatud tegevuskava ja üürimäära ning võrdlus pakkujate poolt paigaldatava kaubandusliku inventari jooniste (asendiplaan ja vaated), kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ning muude oluliste detailide osas. Küll aga on vaidlusaluses otsuses viidatud eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjoni 04.06.2021 protokollile (protokollile kantud kuupäev 07.06.2021; vt kaebuse lisa 4). Nimetatud protokollis on toodud komisjoni lõplik paremusjärjestus pakkujate osas ning kajastatud kohapunktide summa pakkujate (ettevõtjate) lõikes vastava maa-ala osas. Sellest nähtub, et maa-ala 3 osas on kaebajale omistatud 10 kohapunkti ja kolmandale isikule 5 kohapunkti, mistõttu on parimaks
8(12)
3-21-1908
osutunud kolmanda isiku pakkumine; maa-ala 4 osas on kaebajale omistatud 9 kohapunkti ning kolmandale isikule 6 kohapunkti, mistõttu on parimaks osutunud kolmanda isiku pakkumine ning maa-ala 5 osas on kaebajale omistatud 8 kohapunkti ja kolmandale isikule 7 kohapunkti, mistõttu on parimaks osutunud kolmanda isiku pakkumine (vt kaebuse lisa 4, lk-d 1-2). Samas puuduvad 07.06.2021 protokollis ka igasugused põhjendused, kuidas sellised kohapunktide summad kujunesid.
21.Eelläbirääkimisteks moodustatud komisjoni liikmete hindamispunktidest (kaebuse lisa 5) nähtuvalt on komisjoni liikmed Kristi Kalamees, Silver Smeljanski ja Toomas Toodu omistanud kolmanda isiku pakkumisele maa-alade 3-5 osas punkti 1 ning kaebaja pakkumisele maa-alade 3-5 osas punkti 2, kuid komisjoni liige Karmo Näkk on omistanud kolmanda isiku pakkumisele maa-alade 3-4 osas kohapunkti 1 ja maa-ala 5 osas kohapunkti 2 ning kaebaja pakkumisele maa-alade 3-4 osas kohapunkti 2 ja maa-ala 5 osas kohapunkti 1. Samas peale komisjoni liikmete pandud punktide ei kajastu ka nimetatud dokumendis täiendavaid selgitusi ega põhjendusi, mille poolest kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavad erinesid, ehk teisisõnu, millest tulenevalt andsid komisjoni liikmed just sellised punktid esitatud tegevuskavadele.
22.Sellest tulenevalt kujunesid maa-ala 3 osas kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai kõigilt komisjoni liikmetelt tegevuskavale hindeks 2 (4x2) ning kolmas isik 1 (4x1); üürimäär oli kaebajal 3206 eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot (vt kaebuse lisa 5), mistõttu sai kaebaja üürimäära eest 2 punkti ja kolmas isik 1 punkti. Seega oli maa-ala 3 osas kaebajale omistatav kohapunktide kogusumma 10 [(4x2) + 2] ning kolmandale isikule omistatav kohapunktide kogusumma 5 [(4x1) + 1].
23.Maa-ala 4 osas kujunesid kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai kõigilt komisjoni liikmetelt tegevuskavale hindeks 2 (4x2) ning kolmas isik 1 (4x1); üürimäär oli kaebajal 3606 eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot, mistõttu sai kaebaja üürimäära eest hindeks 1 ja kolmas isik 2. Seega oli maa-ala 4 osas kaebajale omistatav kohapunktide kogusumma 9 [(4x2) + 1] ja kolmandal isikul 6 [(4x1) + 2].
24.Maa-ala 5 osas kujunesid kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai ühelt komisjoni liikmelt tegevuskavale hindeks 1 ja kolmelt liikmelt 2 (1x1 + 3x2) ning kolmas isik sai ühelt komisjoni liikmelt tegevuskavale hindeks 2 ja kolmelt liikmelt hindeks 1 (3x1 + 2x1); üürimäär oli kaebajal 3606 eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot, mistõttu sai kaebaja üürimäära eest 1 punkti ja kolmas isik 2 punkti. Seega oli maa-ala 5 osas kaebajale omistatav kohapunktide summa 8 (7 + 1) ning kolmandal isikul 7 (5 + 2).
25.Eeltoodu tähendab, et kuigi on tuvastatav, millised konkreetsed kohapunktide summad kujunesid, siiski seda, millistest konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt andsid enamus komisjoni liikmetest kolmanda isiku tegevuskavale paremad punktid, kui kaebaja tegevuskavale, haldusasja materjalidest ei selgu. Sellekohased põhjendused puuduvad ka vaideotsuses ning vastustaja vastuses kaebusele. Ainuüksi vastustaja väide, et iga komisjoni liige hindas tegevuskavasid iseseisvalt oma siseveendumuse kohaselt, ei võimalda kontrollida kaalutlusotsuse õiguspärasust.
26.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul puuduvad põhjendused nii haldusaktis endas kui ka selles viidatud 04.06.2021 komisjoni koosoleku protokollis. Seetõttu on vaidlusalune otsus oluliste põhjendamispuudustega ning formaalselt õigusvastane. Selliseid puudusi pole kõrvaldatud ka vaidemenetluses, kuivõrd ka vaideotsuses puuduvad sellekohased põhjendused.
27.Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest 9(12)
3-21-1908
haldusakti andmisel; seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
28.Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja tegevuskava ei sisalda selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks seda ilmtingimata pidada paremaks kolmanda isiku tegevuskavast; kaebaja ja kolmas isik pakkusid sarnaseid tooteid ning nii kolmas isik kui ka kaebaja ei hakka koheselt pakkuma uusi toole; ainuüksi asjaolu, et kolmas isik ei ole varem rannatoolide laenutamisega tegelenud, ei saa anda kaebaja tegevuskavale olulisi eeliseid.
29.Eelnevast nähtub, et vastustaja hinnangul on kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavad olnud sarnased pakutavate toodete osas ning millal uusi toole hakatakse kasutama, kuid möönnud, et eelnev majandustegevus on olnud kaebajal ja kolmandal isikul erinev.
30.Esmalt on kaebaja välja toonud, mille poolest tema pakkumine erines kolmanda isiku pakkumisest. Paljasõnaline on vastustaja väide, et kaebajal ei ole täpset infot kolmanda isiku pakkumise osas. Samas ei ole vastustaja esitanud kohtule kolmanda isiku lõplikku pakkumist, mistõttu on tõendamata vastustaja väide, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised olid sarnased (HKMS § 59 lg 1). Aga isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised oma sisult olid sarnased, siis on vastustaja jätnud hindamisel arvestamata olulised asjaolud.
31.Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et 10.05.2021 otsuse punkti 3.4.6 kohaselt hindavad komisjoni liikmed nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust. Seega tuli komisjonil anda hinnang mh pakkuja eelnevale majandustegevusele. Kohus järeldab vastustaja vastusest kaebusele, et olukorras, kus tegevuskavas kajastatud pakutavad tooted on kaebajal ja kolmandal isikul vastustaja hinnangul sarnased, uusi toole mõlemad koheselt kasutama ei kavatsenud hakata, kuid eelnevat majandustegevust arvesse ei võetud hindamisel, siis on jäetud olulised asjaolud arvestamata. See võis mõjutada lõppotsust. Veelgi enam, vastustaja on selgitanud, et tegevuskava oluline osa on planeeritud investeeringute suurus, kus kaebaja planeeritava investeeringu suuruseks oli 17 500 eurot, kuid kolmandal isikul ca 20 000 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et investeeringute suurus ei olnud oluline kriteerium tegevuskava hindamisel (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 18), mistõttu on vastustaja kaalutlusõigust ebaõigesti teostanud.
32.Isegi juhul, kui eeldada, et hindamisel tuli seda arvesse võtta, siis ei ole kohus veendunud, et seda asjaolu ka tegelikult otsuse tegemisel arvestati ning veelgi enam, kuidas on see mõjutanud punktide andmist, arvestades, et kaebaja on varasemalt selles valdkonnas tegev, lisaks pakkus kaebaja võimalust laenutada lamamis-ja kott-toole, erinevalt kolmandast isikust ning erinevused olid ka pakutavate lamamistoolide pealiskatetes. Seetõttu on arusaamatu, kuidas on mõjutanud planeeritava investeeringu suurus antud hindamispunkte, arvestades, et kaebaja on eelnevalt selles valdkonnas tegev olnud, erinevalt kolmandast isikust ning kaebaja pakkus inventarina enam võimalusi, kui kolmas isik. Olukorras, kus ettevõtja soovib siseneda uuele teenusturule, võib eeldada, et tema investeeringud on mõnevõrra suuremad, kui selles valdkonnas juba tegutseval ettevõtjal. Samas on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et üks komisjoni liige on hinnanud maa-ala 5 osas kaebaja tegevuskava kõrgema punktiga, kui kolmanda isiku tegevuskava. Juhul, kui eeldada, et investeeringute maht oli kõigi maa-alade osas sama, siis jääb arusaamatuks, millest selline erinevus pakkumiste hindamisel. Neid puudujääke põhjendamises ja vastustaja väidetavates kaalutlustes pole vastustaja suutnud kõrvaldada ka kohtumenetluses. Seetõttu on tegemist materiaalselt õigusvastase haldusaktiga ning see kuulub tühistamisele.
33.Täiendavalt märgib kohus, et nõustub kaebajaga ka osas, et paljasõnaline on vastustaja väide, et eelläbirääkimistel selgitas kolmas isik, et eeltellimus pakkumises näidatud inventari osas on tehtud, kuid kuna konkursi läbiviimine on viibinud, siis suvitajate vajaduste 10(12)
3-21-1908
rahuldamiseks kasutatakse esimesel paaril nädalal renditud inventari. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis tõendamiskoormus küsimus, kas kohtumenetluses esitatud põhjendustest on ka tegelikult vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtutud, lasub vastustajal. Praegusel juhul on vastustaja väide kolmanda isiku poolt eelläbirääkimistel antud selgitustest ning vastusaja poolt ka nendest lähtumisest tõendamata (HKMS § 59 lg 1). Veelgi enam, see väide ei tundu ka usutav, arvestades, et kaebaja on esitanud kohtule fotot seisuga august 2021, millelt nähtub, et pakkumises kavandatud inventari kolmas isik ei paku ning sellele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja. Pildifailidest nähtuvalt on fotod tehtud 09.08.2021 kuupäeval. See tähendab, et ligi kaks kuud hiljem vaidlusaluse otsuse tegemist, kuigi vastustaja on väitnud, et eelläbirääkimistel märkis kolmas isik, et esimesed paar nädalat kasutatakse vanu rannatoole, sest tellimus hilineb.
34.Lisaks väärib märkimist, et vastavalt korra § 11 lõikele 8 eelläbirääkimiste käik protokollitakse. Vastavat protokolli aga vastustaja kohtule esitanud ei ole, kuigi kaebuse menetlusse võtmise määruse resolutsiooni punktis 5 on vastustajat kohustatud mh esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid (vt Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse resolutsiooni punkt 5).
35.Asjasse puutumatu on vastustaja väide, et kaebaja asus linna maad kasutama ilma selleks luba omamata või et kaebaja asus takistama kolmanda isiku õiguspärast tegevust rannas. Need asjaolud ei omanud vaidlusaluse otsuse tegemisel tähtsust, mistõttu jätab kohus need vastustaja väited tähelepanuta.
36.Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktid 3-5 nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. Vastustajal tuleb uuesti hinnata esitatud pakkumisi ning selgitada välja parim pakkumine. Arvestades, et vastustajal on ulatuslik kaalutlusruum pakkumiste väljaselgitamisel ning käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja kaalutlusõigus on redutseerunud nullini, siis ei saa kohus teha vastustajale kindla sisuga ettekirjutust, vaid saab kohustada asja uuesti otsustama. Asja uuel otsustamisel tuleb vastustajal juhinduda käesolevas otsuses toodud põhjendustest ning teostada kaalutlusõigust õiguspäraselt. Sõltumata asjaolust, et vastustajal on parima pakkumise välja selgitamisel ulatuslik kaalutlusruum peavad tehtavad haldusaktid olema tagantjärgi kontrollitavad. Seega rahuldab kohus ka kaebuses esitatud kohustamisnõude.
37.Arvestades, et kaebuses esitatud tühistamisnõue ja kohustamisnõue kuuluvad rahuldamisele, siis puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks. Samas märgib kohus, et tühistamisnõudes sisaldub ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõue.
38.Kaebaja on taotlenud Pärnu linna ja kolmanda isiku vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, nr 313.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021 tühisuse tuvastamist. Kaebuse lisast 8 ei nähtu vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingute kuupäev. Samas ei ole vastustaja ega kolmas isik vastu vaielnud asjaolule, et lepingud on sõlmitud 09.06.2021, mistõttu eeldab kohus selle väite õigsust, kuivõrd see faktiline asjaolu ei ole vaidluse all.
39.HKMS § 5 lg 2 kohaselt kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.
40.Käesoleva juhul on tegemist nn hübriidmenetlusega, kus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsus on avalik-õiguslik otsus kasutuslepingu sõlmimiseks, kuid Pärnu linna ja kolmanda isiku vahel sõlmitud linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingud nr 3-13.2/62/2021, nr 3-13.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021 (kaebuse lisa 8) on tsiviilõiguslikud. Kaebaja on õigesti märkinud, et kuna Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuses sisaldus tahteavaldus kasutuslepingute sõlmimiseks, siis on halduskohtul volitus tuvastada vaidlusaluse haldusakti alusel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute tühisus. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks 11(12)
3-21-1908
(sõlmida ise vastustajaga linnavara kasutusse andmise leping) on vajalik tuvastada ka kasutuslepingute tühisus.
41.TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Käesoleval juhul on seaduseks Kord kui õigustloov akt (vrdl Riigikohtu erikogu 27.10.2009 otsus nr 3-2-1-100-08, p 23). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsus nr 3-5.11/35 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Korra § 13 lg 2 kohaselt teatatakse kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkujale vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud teates pakkumise tulemuste kinnitamisest ja lepingu sõlmimise aeg ja koht. Seega on Korra § 13 lg 2 mõtteks, et lepingut ei sõlmita isikuga, kelle pakkumine ei olnud parim. Eeltoodust lähtuvalt tuvastab kohus Pärnu linna ja kolmanda isiku vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, nr 3-13.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021 tühisuse.
42.Ülaltoodus kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks.
44.Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 2959 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ja õigusabikulud 2944 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kaebajale osutatud õigusabi 15 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi järgmiselt: 1) 12.08.202118.08.2021 Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 vaidlustamine (materjali läbivaatus ja õiguslik analüüs, kaebuse koostamine ja lisade komplekteerimine), 9 tundi, summa 1440 eurot; 2) 26.08.2021 Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse läbivaatus, info ja selgitused kliendile, 10 minutit, summa 26,67 eurot; 3) 27.09.2021 vastustaja 27.09.2021 vastuse läbivaatus, info ja selgitused kliendile, 30 minutit, summa 80 eurot; 4) 29.09.2021 telefoniarupidamine kliendiga seoses vastustaja vastusega, 15 minutit, summa 40 eurot; 5) 30.11.2021 Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 määruse läbivaatus, info ja selgitused kliendile edasise menetluse kohta, 10 minutit, summa 26,67 eurot; 6) 20.12.2021 ja 22.12.2021 täiendavate vastuväidete ja menetluskulude nimekirja koostamine, 5 tundi ja 15 minutit, summa 840 eurot.
45.Kohtule on esitatud 31.08.2021 arve nr 20211731 summas 1774,40 (koos käibemaksuga), millest 1466,67 eurot (ilma käibemaksuta) on õigusteenuskulud ja 12 eurot (ilma käibemaksuta) riigilõiv; 31.10.2021 arve nr 20212180 summas 144 eurot (koos käibemaksuga) õigusabi eest; 22.12.2021 arve nr 20212648 summas 1040 eurot (koos käibemaksuga) õigusabi eest. Seega on arvetel kajastatud menetluskulud kokku 2958,40 eurot. Samas kui jätta arvetelt välja riigilõiv 15 eurot, siis õigusabikuludeks on kokku: 1040 + 144 + 1466,67 + 293,3391 = 2944 eurot. Järelikult on tõendatud, et kaebaja menetluskulud on kokku 15 + 2944 = 2959 eurot.
46.Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, mistõttu kuuluvad need vastustajalt väljamõistmisele (HKMS § 109 lg 6). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 2959 eurot (koos käibemaksuga). Kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
1466,67 x 0,2 (käibemaks).
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.