Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks (Tartu Vangla 16.04.2021. a otsus nr 1-13/26-4)
Menetlusosalised
Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades ning jätta kaebetähtaeg ennistamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2908 menetlus.
3.Jätta taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ja muud selgitused 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule 13.12.2021 venekeelse kaebuse, milles taotleb vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist ja rahalise hüvitise välja mõistmist kaebaja põhiõiguste rikkumise eest. Asi on seotud COVID-19 haigusega vanglas. Kaebusele lisatud vangla vastust kaebajale ei tõlgitud ega selgitatud, ei tehtud kaebajale otsusest koopiat. Vangla rikkumised kestavad alates aastast 2015. Kaebaja on esitanud korduvaid pöördumisi täita HMS § 5 (2), § 21, § 36, § 37. Kaebaja leiab, et kuna kuriteod kestavad, siis vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 võib kaebuse esitada kolme aasta jooksul päevast, mil kannatanu sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust, kuid mitte üle 10 aasta. Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, taotleb menetlusabi kaebuse tõlkimisel ja palub määrata tasuta riigi õigusabi ning vabastada riigilõivu tasumisest, kuna on töötu kinnipeetav.
2.Kohus korraldas kaebuse tõlkimise vene keelest eesti keelde.
3.Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 16.04.2021. a otsuse nr 1-13/26-4 väljatrükk valvur Aive Lepvalts allkirja ja templiga 11.11.2021. Kohus palun kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, millal tehti N. Lilitškinile Tartu Vangla 16.04.2021. a otsus nr 1-13/26-4 teatavaks ja kas kaebajale selgitati tema emakeeles otsuse sisu. Lisaks palus kohus vanglal selgitada, kas N. Lilitškin andis kaebuse valgateenistusele üle 10.12.2021 või 13.12.2021.
4.Tartu Vangla esitas 21.12.2021 vastuse kohtunõudele. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega võib kohus kaebuse tähtaegsust kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
6.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 järgi menetlusosalise avaldust, lähtudes tema tegelikust tahtest. Arvestades kaebuses märgitut, et kaebaja arvates vangla õigusvastane tegevus kestab ja ainult rahaline hüvitis aitab, siis on kaebuse eesmärk rahalise hüvitise välja mõistmine Tartu Vanglalt kaebaja kasuks. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega, mille läbivaatamise käigus hindaks kohus haldusorgani tegevuse õiguspärasust.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on vangistusseaduses sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kinnipeetavale, mistõttu HKMS § 47 lg 1 teise lause kohaselt võib sellisel juhul kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
8.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korral hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnipeetava hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole seadusega sätestatud kaebetähtaja osas erisusi.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dega 17 ja 18 on reguleeritud kahju hüvitamise kord avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 17 lg 1 näeb ette õiguse valida, kas esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. VangS § 11 lg 8 on RVastS § 17 lg 1 suhtes erinorm ning kohustab kinnipeetavat enne kohtusse pöördumist esitama taotluse kahju hüvitamiseks vanglale. RVastS § 17 lg 3, millele kaebaja kaebuses viitab, sätestab taotluse või kaebuse esitamise tähtaja. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
10.Käesolevas asjas esitas N. Lilitškin Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse 15.02.2021 (registreeritud nr 1-13/26-1). Kohus võttis haldusasja materjalide juurde vangla poolt edastatud N. Lilitškini kahjunõude tõlke eesti keelde. Tõlge saabus vanglasse 19.02.2021. Tartu Vangla lahendas 16.04.2021. a otsusega N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg 1 kohaselt kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 6 teise lause järgi arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest).
11.Vastavalt RVastS § 18 lg-le 2, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
12.Seega on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral nii HKMS § 47 lg-st 2 kui RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelne otsus.
13.Kaebaja märgib kaebuses, et ta sai 26.11.2021 vanglaametnikult teada, et keegi ei hakka täitma seadust asjas nr 1-13/26-4. Kaebaja viitab kaebuses RVastS § 17 lg-le 3. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul on tal õigus kohtu poole pöörduda kolme aasta jooksul. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus kohtule on esitatud siiski kaebetähtaega rikkudes, tuginedes HKMS § 47 lg-le 2 ja RVastS § 18 lg-le 2.
14.Tartu Vangla kinnitas 21.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et otsus nr 1-13/26-4 edastati kinnipeetavale 16.04.2021 vanemvalvuri Martin Toompalu poolt ja kohtule esitati tõendina tutvustamismärkega dokument (tl 10). Seega sai kaebajale Tartu Vangla 16.04.2021. a otsus teatavaks otsuse tegemise päeval 16.04.2021.
15.Kaebaja kirjutas otsuse kättesaamisel dokumendile venekeelse märke: „bez perevoda“ (tl 10). Kaebuses teeb kaebaja vanglale etteheiteid, et temale ei tõlgitud otsust vene keelde ega selgitatud otsust. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse sätetele, mis reguleerivad menetlusosalise protsessuaalseid õigusi.
16.Tartu Vangla selgitas 21.12.2021. a vastuses kohtunõudele otsuse sisu teatavakstegemise osas, et vanglal ei ole kohustust korraldada vastuskirjade, otsuste tõlkimist vene keelde ja edastada neid vene keeles; dokumendi tõlkimise soovi korral tuleb selline tõlkimine kinnipeetaval endal korraldada. Küll aga selgitas vanemvalvur Martin Toompalu, et kui kinnipeetav soovib kätte toimetatud otsuse kohta selgitusi, siis on tema kinnipeetavale ka otsuse sisu vene keeles selgitanud, mõnikord on ta ka ise küsinud kinnipeetavalt, kas viimane soovib selgitusi. Kui kinnipeetaval tekib peale otsuse kättesaamist küsimusi otsuse sisu kohta, siis on tal võimalik pöörduda sisu mõistmiseks inspektor-kontaktisiku poole abi saamiseks. Tavapäraselt abistatakse kinnipeetavat otsuse sisu mõistmisel ja leitakse võimalus otsuse sisu selgitamiseks. Seega on Tartu Vangla kinnitusel N. Lilitškinil võimalik soovi korral saada ametnikelt abi otsuse sisu mõistmisel.
17.Kohus saab aru, et kaebaja arvates on tal õigus saada vangla kulul Tartu Vangla 16.04.2021. a otsusest kirjalik tõlge vene keelde, kuid sellist subjektiivset õigust kinnipeetaval ei ole. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel siiski eesti keel ja kinnipeetaval on õigus taotleda tõlkimist enda kulul HMS § 21 lg 2 kohaselt. Vanglale ei ole kehtiva õiguse järgi kohustust kirjalikult tõlkida kinnipeetavale kahju hüvitamise otsuseid, Vangla sisekorraeeskiri sellist kohustust ette ei näe isegi, kui kinnipeetaval endal rahalised vahendid puuduvad. See ei tähenda aga, et vangla keelduks täitmast selgitamiskohustust (HMS § 36). Kohtul puudub põhjus kahelda vangla kinnituses, et kinnipeetava soovil selgitatakse temale vene keeles otsuse sisu ja kaebajal on õigus pöörduda inspektor-kontaktisiku poole abi saamiseks.
18.N. Lilitškini sõnade kohaselt ei antud temale 16.04.2021. a otsuse nr 1-13/26-4 koopiat. Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et vangla tavapraktika on dokumentide tutvustamisel selline, et väljatrükk dokumendist tehakse kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse kinnipeetavale ning teine eksemplar tutvustamismärkega, jääb vanglale. Pöördumiste vastuvõtmisel märgivad ametnikud sellele reaalse vastuvõtmise päeva.
19.Seega antakse kinnipeetavale paberkandjal vangla otsuse väljatrükk ning kinnipeetaval puudub vajadus saada lisaks koopiat otsusest. Kuigi kaebaja on kaebusele lisanud Tartu Vangla 16.04.2021. a otsuse väljatrüki kuupäevaga 11.11.2021, ei ole kaebaja väitnud, et ei saanud otsust kätte ega otsusest teada enne 11.11.2021.
20.Kokkuvõttes on asjas tõendatud, et kaebajale sai Tartu Vangla 16.04.2021. a otsus nr 1-13/264 teatavaks 16.04.2021. Sellest kuupäevast arvates sai ta otsusega tutvuda ning paluda vajadusel vanglaametniku abi otsusest arusaamiseks.
21.Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus vastavalt HKMS § 67 lg-le 1, st praegusel juhul hakkas kulgema kaebetähtaeg 17.04.2021. Tähtaeg möödub tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega; kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval (HKMS § 67 lg 4). Kuna praegusel juhul langes tähtpäev pühapäevale, siis saabus kaebetähtaeg esmaspäeval 17.05.2021. Kaebaja pöördus kohtu poole seega ligi 7 kuud hiljem. Kohus loeb kaebuse esitatuks 13.12.2021, nagu on valvuri poolt märgitud ümbrikule.
22.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
23.Kaebaja ei esitanud 13.12.2021 esitatud kaebuses taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus mõistab, et kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks anda kaebajale võimalust esitada taotlus tahtaja ennistamiseks.
24.Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebetähtaeg jääb ennistamata. Kohus selgitab, et näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Ennekõike saavad olla kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitletav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus nr 3-17-2015, p 12). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja asjaolud ja otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kohtu arvates pidi kaebajale olema selge kaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg. 16.04.2021. a otsuses on korrektne vaidlustamisviide. Kaebaja on mitmeid kordi hüvitamiskaebusega halduskohtu poole pöördunud ja teab, et kaebuse esitamiseks on seadusega ette nähtud tähtajad. Kaebaja pidi olema teadlik vajadusest pöörduda halduskohtu poole seadusega sätestatud kaebetähtaja jooksul ning kaebaja on ületanud kaebetähtaega olulisel määral. Kaebaja märkis kaebuses küll, et sai vanglaametnik Elar Tarkuselt 26.11.2021 teada, et keegi ei hakka täitma seadust asjas nr 1-13/26-4, kuid kohtule ei ole selge, mida kaebaja nimetatud märkusega silmas peab. Siiski isegi, kui kaebajale said teatavaks mingid uued asjaolud, ei õigusta see hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole kaebuses muid võimalikke mõjuvaid põhjuseid välja toonud, mistõttu ei saa kohus neid ka arvestada ja hinnata ega ise mingit muud põhjust mõjuvaks lugeda.
25.Eeltoodud põhjustel loeb kohus 13.12.2021 esitatud kaebuse hilinenult esitatuks ning jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.
26.Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele HKMS § 124 lg 2 kohaselt. Kohus lõpetab menetluse Nikolai Lilitškini nõudes Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses Tartu Vangla 16.04.2021. a otsusega nr 1-13/26-4 HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel viitega HKMS § 124 lg-le 2.
27.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2.
28.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja ei ole riigilõivu asjas tasunud. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
29.Kaebuses sisaldus taotlus määrata tasuta riigi õigusabi.
30.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest on veendunud, et kaebaja on suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi enda õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu ta on kursis kohtumenetluse käiguga. Halduskohus annab kaebajale ka menetlusabi, tõlkides kaebaja venekeelseid avaldusi. Seega saab kaebaja oma emakeeles väljendada, mis on tema kohtusse pöördumise põhjus ja eesmärk. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ise halduskohtu poole pöörduma ja oma kaebust sisustama. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
31.Kohus märgib täiendavalt, et juhul, kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikub Tartu Vanglas COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud kord, siis on kaebajal oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik vaidlustada konkreetset Tartu Vangla direktori käskkirja, millega piirangud, sealhulgas jalutuskäikudele, on kehtestatud. Kui kaebaja arvates on teda vangla arst õigusvastaselt lugenud riskirühma kuuluvaks, siis on kaebajal õigus halduskohtus vaidlustada ka vangla arsti otsust (Riigikohtu üldkogu 28.06.2021. a määrus asjas nr 3-21-30, p 28).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.