3-21-1819 Xi kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus osaliselt läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata Xi kaebus.
3.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda, muus oas jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.02.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla registreeris 26.05.2021 Xi 25.05.2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et Xil ei võimaldatud ajavahemikul 29.10.2020-24.05.2021 liikuda 4 tundi kambriväliselt. X taotles 5000 eurot mittevaralist kahju.
2.Tallinna Vangla jättis 03.08.2021 kirjaga nr 5-37/21/162-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi:vangiregister) andmetel viibis taotluse esitaja vaidlusalusel ajavahemikul Tallinna Vanglas ja ta on staatuselt kinnipeetav. ja 03.05.-24.05.2021 paiknes X teises üksuses osakonnas S2 ja 30.10.2020-03.05.2021 V-hoones meditsiinikambris.
Praeguses kaasuses kohalduvad vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 ja 2 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 8 lg 1 ja 4. Vangiregistri andmetel paiknes X ajavahemikul 09.10.-30.10.2020 teises üksuses osakonnas S2 kambris nr 1k-S201 tavarežiimil, seega 29.10.2020 tema liikumisõigust ei piiratud. 30.10.2020 paigutati X meditsiiniosakonna otsusega V-hoone meditsiinikambrisse nr 2k-VM-06. X kandis ajavahemikul 14.11.-19.11.2020 kartserikaristust Tallinna vangla 02.09.2020 käskkirja nr 6-2/538 alusel ning ajavahemikul 19.11.-24.11.2020 02.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/699 alusel. Käskkirju ei ole kehtetuks tunnistatud. Vastavalt VSkE § 8 lõikele 4 ei olnud Xile meditsiinikambris ja kartseris viibimise ajal 4-tunnist osakonnasisest liikumist ette nähtud. Ajavahemikul 06.11.2020-24.05.2021 oli Xi liikumisõigust piiratud Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, 18.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/53, 10.12.2020 käskkirja nr 11/20/56 ja 04.05.2021 käskkirja nr 1-1/21/16 alusel. Nimetatud käskkirjadega kohaldas direktor kinnises vanglas COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid ning mh lukustas kõik eluosakonnad ja peatas päeva kavajärgsed tegevused. Kõik kambrite uksed olid lukus ja 4-tunnist osakonnasisest liikumist kinnipeetavatele ei võimaldatud. Vaidemenetluses ega kohtumenetluses ei ole Tallinna Vangla direktori käskkirju nr 1-1/20/52, 1-1/20/53, 1-1/20/56 ja 11/21/16 kehtetuks tunnistatud ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks tunnistatud. Kuna Xi osakonnasisest liikumisõigust on õiguspäraselt piiratud, on kahjunõude rahuldamise eeldus täitmata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.08.2021 Xi kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ning Tallinna Vangla 03.08.2021 kirja nr 5-37/21/162-2 tühistamiseks. Kohus tagastas 07.09.2021 Xi tühistamisnõude.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 29.10.2020-24.05.2021 liikuda 4 tundi kambriväliselt ning jalutada värskes õhus. Kaebaja paigutati meditsiiniosakonda kui riskirühma kuuluv isik, kuid selleks puudus vajadus. Meditsiiniosakonnas haigestus kaebaja kopsupõletikku ning oli voodirežiimil. Eelnevaga tektitati kaebajale mittevaralist kahju.
5.Kahju hüvitamise taotluse vastus on põhjendamata ning kaalutlusvigadega, kuivõrd tõendeid ei ole kontrollitud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Tallinna Vangla jääb 03.08.2021 vastuses nr 5-37/21/162-2 toodud seisukohtade juurde.
7.Tallinna Vangla ei saa vastutada kaebajal ajavahemikul 25.01.2021 — 16.02.2021 kambrivälise liikumisvõimaluse puudumise eest, kuna nimetatud ajavahemikul viibis kaebaja ravil AS-s IdaTallinna Keskhaigla. Kaebaja paiknes ajavahemikul 09.10. - 30.10.2020 teise üksuse S2 osakonna kambris nr 1k-S2-01 tavarežiimil ning 29.10.2020 kaebaja liikumisõigust ei piiratud. Kaebaja liikumisõigus oli perioodil 30.10.2020- 24.11.2020 piiratud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 4 alusel, kuna kaebaja paigutati 30.10.2020 meditsiiniosakonna otsusel V2 eluosakonna meditsiinikambrisse nr 2k-VM-06. Perioodil 14.11. 24.11.2020 oli kaebaja Tallinna Vangla 02.09.2020 käskkirja nr 6-2/538 ja 02.11.2020 käskkirja nr 5- 2/20/699 alusel paigutatud kartserikaristuste kandmiseks kartserisse. Nimetatud käskkirju ei ole kehtetuks tunnistatud, mistõttu kohaldati kaebajale kartserirežiimi õiguspäraselt.
8.Ajavahemikul 06.11.2020 - 24.05.2021 oli Tallinna Vangla kinnipeetavate liikumisõigus piiratud Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 ja 04.05.2021 käskkirja nr 1-1/21/16 alusel. Nimetatud käskkirjadega kohaldas direktor kinnises vanglas COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid ning mh lukustas kõik eluosakonnad ja peatas päevakavajärgsed tegevused. Kõikide kambrite uksed olid lukus ja 42(4)
tunnist osakonnasisest liikumist kinnipeetavatele ei võimaldatud. Seega puudus 4-tunnine liikumisvõimalus ka kaebajal. Piirangute kohaldamise aluseks olnud käskkirju ei ole vaidemenetluses kehtetuks tunnistatud ega ka kohtumenetluses tühistatud või õigusvastaseks tunnistatud. Kaebaja osakonnasisest liikumisõigust on õiguspäraselt piiratud, mistõttu on kahjunõude rahuldamise eeldus täitmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja taotleb kohtus Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju 5000 eurot seoses asjaoluga, et tal ei võimaldatud Tallinna Vanglas ajavahemikul 29.10.2020-24.05.2021 liikuda 4 tundi kambriväliselt, sh käia jalutuskäikudel. Samas taotles kaebaja Tallinna Vanglale esitatud taotluses mittevaralist kahju üksnes seetõttu, et tal ei võimaldatud liikuda kambriväliselt 4 tundi (dtl 15). VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtusse saab pöörduda isik üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtumenetluses lubamatu esitada mh ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet muu kahju eest, kui oli nõutud kohtueelses menetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-41-10, p-d 1116). Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust jalutamise mittevõimaldamisega seonduvalt, mistõttu jätab kohus nimetatud osas kaebuse läbivaatamata. Kohus hindab järgnevalt kaebaja väiteid seoses kaebaja väitega, et talle ei võimaldatud vaadeldaval ajavahemikul liikuda kambriväliselt 4 tundi.
10.Vangiregistri andmetel paiknes kaebaja ajavahemikul 09.10.-30.10.2020 teises üksuses osakonnas S2 kambris nr 1k-S2-01 tavarežiimil (dtl 53). Tallinna Vangla kinnitusel ei piiratud 29.10.2020 kaebaja liikumisõigust. Ajavahemikul 25.01.2021- 16.02.2021 viibis kaebaja ravil AS-s Ida-Tallinna Keskhaigla (dtl 52). Seega nimetatud ajavahemikul ei saanud Tallinna Vangla rikkuda kaebaja õigusi.
11.VSkE § 8 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Lõikes 1 sätestatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vastuvõtuosakonnas, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas (VSkE § 8 lg 1). Vangiregistri andmete järgi on kaebajale määratud Tallinna Vangla 02.09.2020 käskkirjaga nr 6-2/538 ja 02.11.2020 käskkirjaga nr 5- 2/20/699 karistuseks 5- päevane kartserikaristus. Kaebaja on karistust kandnud vastavalt 14.11.2020-19.11.2020 ning 19.11.2020- 24.11.2020 (dtl 53).
12.Tallinna Vangla kinnitusel paigutati kaebaja 30.10.2020 meditsiiniosakonna otsusega V2 eluosakonna meditsiinikambrisse nr 2k-VM-06. Kaebaja toob välja, et tema meditsiiniosakonda paigutamine ei olnud põhjendatud, kuna ta ei ole riskirühmas. Samas ei ole menetlusosalised välja toonud, et nimetatud otsus oleks kehtetuks tunnistatud, tühistatud või muul moel õigusvastane, mistõttu on alusetud kaebaja väited põhjendamatu meditsiiniosakonda paigutamise kohta. Kohtul puudub alus asuda järeldusele, et kaebaja paigutati meditsiiniosakonda põhjendamatult, arvestades, et kaebaja viibis mh pika aja vältel haiglaravil. Kaebaja viibis meditsiiniosakonnas 30.10.202014.11.2020 ning järgnevalt 24.11.2020-03.05.2021 (dtl 53). Alates 03.05.2021-01.09.2021 on kaebaja tavapaigutusel.
13.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul 3(4)
on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hüvitatakse juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus oli õigusvastane (Riigikohtu 18.06.2020 otsus asjas nr 3-16-1903, p 33)
11.VangS § 41 lg 2 ls-test 2 ja 3 tuleneb, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kinnipeetava õiguse, liikuda vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal, piiramise volitus vanglale tuleneb VangS § 8 lg-st 2, mille järgi on muu hulgas lubatud kambrite ja eluosakondade lukustamine, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.
12.Tallinna Vangla direktor otsustas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 alates 06.11.2020, 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56, 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16 kohaldada viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid ning mh lukustada kõik Tallinna Vangla kinnise vangla eluosakonnad ja peatas päeva kavajärgsed tegevused. Käskkirjades tõi vangla direktor täiendavalt välja, et käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni (dtl 33-51). Vastustaja kinnitusel olid kõikide kambrite uksed lukus ja 4-tunnist osakonnasisest liikumist kinnipeetavatele ei võimaldatud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et nimetatud käskkirju ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud.
13.Kuigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjad ei ole vaidluse esemeks, märgib kohus täiendavalt järgmist. Piirangute kehtestamise käskkirjades põhjendas Tallinna Vangla piirangute kehtestamist vajadusega kaitsta nii kinnipeetavate kui ka Tallinna Vangla ametnike elu ja tervist. Sellisena on Tallinna Vangla direktori käskkirjad piirangute kehtestamise osas kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, st vastustaja otsustas piirangu kehtestamise vangla julgeoleku mõistega hõlmatud õigushüvede kaitsmiseks. Piirangu kehtestamise otsustamisel ei ole Tallinna Vanglale etteheidetav oluliste asjaolude arvestamata jätmine, lähtumine ebakohastest kaalutlustest. Kaebaja ei ole ka ise välja toonud, et piirangute kehtestamise käskkirjad oleksid õigusvastased.
14.Kohus on seisukohal, et kahjunõude aluseks olevad piirangud olid õiguspärased ning vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Samuti on vastustaja 03.08.2021 vastuses nr 5-37/21/162-2 piisaval määral põhjendanud, miks kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kahju hüvitamise nõude teiste eelduste kontrollimine ei ole seega põhjendatud ning kahjunõude rahuldamiseks puudub alus. Kohus jätab Xi kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 118 lg 3 ls 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.