D.L kaebus Tartu Ülikooli 26.02.2021 korralduse nr 2-1.24/SV/709 ja 12.03.2021 otsuse nr 2-20/SV/709-1, 24.03.2021 otsuse nr 2-20/P2/107181 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja D. L Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja Martin Pärn
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
Otsuse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-860
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D .L (kaebaja) on alates 2018. a septembrist Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute õppekava üliõpilane.
2.Õppeprodekaani 26.02.2021 korraldusega nr 2-1.24/SV/709 kohustati kaebajat tasuma 7 EAP eest tasu summas 420 eurot, kuna kaebaja jättis täitmata ettenähtud õppemahu. Arve oli kaebaja poolt tasutud.
3.Kaebaja esitas õppeprodekaani 26.02.2021 korralduse nr 2-1.24/SV/709 peale kaebuse ja taotles õppemaksust 6 EAP ulatuses õppetasust vabastamist. Kaebus oli 12.03.2021 õppeprodekaani otsusega nr 2-20/SV/10153-1 jäetud rahuldamata.
4.Kaebaja esitas õppeprodekaani otsuse nr 2-20/SV/10153-1 peale kaebuse, kuid 24.03.2021 õppeprorektori otsusega nr 2-20/P2/10718-1 jäeti kaebus rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 22.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse 26.02.2021 korralduse nr 21.24/SV/709, õppeprodekaani otsuse nr 2-20/SV/10153-1, 24.03.2021 õppeprorektori otsuse nr 2-20/P2/10718-1 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus.
6.Tartu Halduskohus võttis 26.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Ülikooli ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
7.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18.06.2021.
8.Kaebaja esitas 19.10.2021 kaebuse täienduse.
9.Tartu Halduskohus saatis vastustajale 7.12.2021 ja 17.12.2021 täiendavad päringud.
10.Vastused päringutele laekusid kohtusse 13.12.2021 ja 17.12.2021.
11.Kaebaja esitas kohtule 20.12.2021 vastuväite kohtu tegevusele ja 21.12.2021 avalduse, milles teatas, et vaidleb 13.12.2021 ja 17.12.2021 päringutes väidetule vastu.
MENETLUSOSALITSE PÕHJENDUSED
12.Kaebaja leiab, et tal esineb kohustus maksta tasu vaid 1 EAP ulatuses, kuna nelja semestri nominaalsest õppemahust jäi tal puudu vaid 1 EAP ehk oli kogutud kokku 113 EAP 114-EAPst. Kaebaja ei ole nõus sellega, et temalt nõuti tasu 7 EAP ulatuses. Mõistes, et teda ei pruugita lubada magistritöö kaitsmisele ja ta ei saa selle tõttu vajalikke EAP-sid, pöördus kaebaja õppekorraldaja poole, et talle selgitataks kui palju EAP-sid on tal vaja saada 2020/2021. a õppeaasta sügissemestri lõpuks. Vastustaja veebileheküljel on kirjas, et nelja semestri nominaalse koormuse täitmiseks peab üliõpilane koguma vähemalt 114 EAP-i. Kaebaja sai õppekorraldajalt 2.12.2020 e-kirjaga vastuse, kus oli kirjas, et sügissemestri lõpus peab olema kaebajal vähemalt 114 EAP-i. E-kirjas oli öeldud, kui kaebaja sügissemestril oma magistritööd ei kaitse, kui ta läbib samal ajal kõik nõutavad kursused, on tal 113 EAP. Seega jääb tal sellisel juhul puudu vaid 1 EAP, mille eest peab ta maksma. Kaebaja arvab, et kui talle oleks koheselt teatatud sellest, et kui ta magistritöö järgmisele semestrile edasi lükkab ei ole tal 7 EAP-d täis ja ta oleks saanud neid puudu jäävaid EAP-sid teisiti koguda, näiteks praktikat sooritades.
3-21-860 Sellest tulenevalt palus kaebaja tühistada õppeprodekaani 26.02.2021 korralduse nr 21.24/SV/709, 12.03.2021 õppeprodekaani otsuse nr 2-20/SV/10153-1, 24.03.2021 õppeprorektori otsuse nr 2-20/P2/10718-1 ja kohustada vastustajat tegema uue otsuse.
13.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kaebaja oli õigesti nõustatud 2.12.2020 vastustaja õppekorralduse spetsialisti poolt. Kaebaja küsimusele, kui palju ta peab ainepunkte sügissemestri lõpuks koguma, vastati, et kui kaebaja sooritab puuduolevad õppeained ja kaitseb magistritöö sügissemestril 2020/2021, siis on tal õppekava täidetud. Juhul, kui ta jääb akadeemilisele puhkusele enne uue semestri algust, siis ei pea ta õppetasu maksma (akadeemilise puhkuse ajal on võimalik osaleda õppetööl), kui kaebaja ei kaitse lõputööd sügissemestril, siis peab ta pikendama oma õpinguid. Vastustaja arvates kõik õppespetsiaisti poolt kaebajale antud teated olid õiged ja lähtusid kaebaja olukorrast 2.12.2020 seisuga. Õpingute pikendamine on ette nähtud akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks. Pikendusaja eest tuleb üliõpilasel igal juhul maksta õppetasu, sest pikendusajale minek eeldab täitmata õppemahtu ning selle eest tuleb maksta õppetasu üks kord pikendusajale minnes. Seega, kas õppetasu kohustus tekib või ei teki, sõltus kaebaja valikust. Kaebajal oleks võimalik õppetasu vältida, kui ta oleks valinud akadeemilisele puhkusele mineku. Vastustaja on selgitanud kaebajale puuduolevaid ainepunkte ja õppetasu kujunemist ka 3.03.2021 kirjas. Eelnevat arvestades on vastustaja seisukohal, et kaevatud õppeprodekaani ja õppeprorektori otsused on õiged ja õiguspärased. Kaebajat ei ole nõustamisega viidud eksitusse. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus selgitab, et vaatab esmalt läbi 20.12.2021 kaebaja vastuväite kohtu tegevusele, seejärel hindab kaebuse põhjendatavust tühistamisnõude osas (II) ning kohustamisnõude osas (III) ja viimasena jagab menetluskulud (IV). I
15.Kaebaja on esitanud kohtule 20.12.2021 vastusväite kohtu tegevusele, milles taotles, et kohus teeks talle nähtavaks vastustaja vastused kohtunõuetele 13.12.2021 ja 17.12.2021. Kohus jätab kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, kuna 20.12.2021 seisuga on vastustaja 13.12.2021 ja 17.12.2021 vastused kohtunõudele kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud. II
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli vaidlusaluste korralduste ja otsuste väljastamise seisuga Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute õppekava üliõpilane. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale õppetasu määramine 26.02.2021 otsusega 21.24/SV/709 puuduoleva 7 EAP eest 420 euro ulatuses oli õiguspärane või kas kaebaja pidi tasuma ainult ühe puuduoleva EAP eest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, et kas kaebajat nõustati 2.12.2020 õppekorralduse spetsialisti poolt õigesti ja kas selline nõustamine võiks mõjutada kaebaja õppekava läbimist täies mahus enne nominaalaja lõppu.
16.1.Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt immatrikuleeriti kaebaja 3.09.2018 korraldusega nr 2162. Immatrikuleerimisel määrati lõppkuupäevaks 31.08.2020, nominaalse ajaga 2 aastat (neli semestrit). Õppekava nägi ette kohustuslikeks õppeaineteks metodoloogia
3-21-860 mooduli1 18 EAP ulatuses, eriala mooduli 36 EAP ulatuses, suunamismooduli 24 EAP ulatuses, vabaainete mooduli vähemalt 12 EAP ulatuses ja magistritöö 30 EAP, mis omakorda koosneb arenguseminarist 15 EAP ja magistritööst 15 EAP, kokku 120 EAP. 16.2 Seoses sellega, et kaebaja õppis välismaal, pikendas vastustaja selle eest kaebajalt tasu võtmata kõrgharidusseaduse § 14 lg 7 p 2 alusel 27.01.2020 korraldusega nr 173 varasemalt määratud õppimise nominaalaega kuni 28.02.2021 ehk selleks ajaks peaks kaebajal olema kogutud õppekavas ettenähtud EAP arv, sh kaitstud magistritöö. Kaebusest nähtub, et kaebaja ka tunnistab, et 2020/2021 õppeaasta sügissemester pidi olema tema jaoks viimane ja järjekorras neljas. Vastustaja poolt avalikustatud andmetel lõppes sügissemester 2020/2021 õppeaastal 30.01.2021 ja magistritööde kaitsmise ajaks oli määratud 25.01.2021. Eelnevast järeldab kohus ja peab ühtlasi tõendatuks, et nominaalõppeaja lõpus ehk 28.02.2021 seisuga pidi olema kaebajal kogutud minimaalselt 120 EAP-d, sh on läbitud kõik õppekavas ettenähtud kohustuslikud õppeained ja on kaitstud magistritöö. 16.3 Kohus tegi kindlaks, et nominaalaja lõpus 28.02.2021 oli kaebajal kogutud kokku 128 EAP, neist metodoloogia mooduli osas 18 EAP, eriala mooduli osas 36 EAP, suunamismooduli osas 32 EAP, vabaainete mooduli osas 27 EAP ja magistritöö 30 EAP, mis omakorda koosnes arenguseminarist ning magistritööst vastavalt 15 EAP ja 0 EAP. Kui võrrelda Euroopa Liidu – Venemaa uuringute õppekava kohustuslike õppeainetega oli kaebaja õppeainete osas täidetud õppekava täies ulatuses, kuid täitmata jäi ainult magistritöö kaitsmise osas. Järelikult, kaebaja tegelik võlgnevus nominaalõppeaja lõpus oli kaitsmata jäänud magistritöö tõttu 15 EAP-d.
16.4.Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud 7.12.2020 õpingute pikendamise taotluse. Pikendatud õpingute eest tasumist reguleerib Tartu Ülikooli nõukogu määruse nr 2 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ (määrus nr 2) p 38, mille kohaselt maksab võõrkeelsel õppekaval õppiv üliõpilane õpingute pikendamisel õppetasu omal valikul, kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu alusel. Õppetasu maksmise viisi valik tuleb esitada kirjalikult koos õpingute pikendamise taotlusega. Võõrkeelsel õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane, kellele on määratud punktis 47 nimetatud sihtstipendium, maksab õpingute pikendamise õppetasu punktis 36 sätestatud korras. Kaebaja sai sihtstipendiumi, mistõttu on tema suhtes kohaldatav määruse nr 2 p 36. Määruse nr 2 p 36 sätestab, et eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane maksab pikendusaja esimesel semestril õppetasu iga õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust puudu oleva ainepunkti eest. Sama määruse nr 2 p 12 kohaselt on üliõpilasel kohustus maksta õppetasu, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP). Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest arvestusega, et õppe maht on 30 EAP semestris ja 60 EAP õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt.
16.5.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema pidi maksma tasu vaid ühe EAP eest, kuna igal semestril lubatakse niikuinii võlgnevus kuni 6 EAP. Kohus selgitab, et kaebaja arusaamine õppemaksu tasumise korrast ei ole õige. Kohus märgib, et nominaalõppeaja lõpus ja õpingute pikendamise korral määratakse tasu õppekava täitmisest puudu jäänud EAP-de eest põhjusel, et õppimise nominaalne aeg on lõppenud ja üliõpilasel ei ole võimalik likvideerida võlgnevust jooksvalt õppimise käigus järgmisel semestril. Järelikult, õppimise pikendamisel on üliõpilasel kohustus tasuda ka siis, kui võlgnevus ei ületa 1-6 EAP.
Moodul koosneb konkreetsetest õppeainetest, mis kuuluvad selle mooduli hulka.
3-21-860
16.6.Vastustaja kinnitusel 26.02.2021 korraldusega nr 2-1.24/SV/709 määrati kaebajale õppetasu määruse nr 2 p-i 36 alusel ning kaebajal puudus muu kohustus tasuda täiendavalt õpingute pikendamise eest. Erinevalt vastustajast leiab kohus, et määruse nr 2 p-i 36 alusel tuli kaebajal tasuda, mitte 7 EAP eest vaid 15 EAP eest, kuna nominaalõppeaja seisuga jäi tal kaitsmata magistritöö. Kohus selgitab, et valitud õppekava lõpetamiseks esines kaebajal vajadus mitte lihtsalt sooritada nominaalaja lõpus sooritamata jäänud õppeained ja seeläbi koguda vajalikke ainepunkte, vaid kaitsta magistritöö ja seeläbi koguda magistritöö kaitsmise eest vajalikke ainepunkte. Nimelt sätestab õppekorralduseeskirja p 87, et õppekava on täies mahus täidetud, kui üliõpilane on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika, sh sooritanud lõpueksami(d) või kaitsnud lõputöö, ning kogunud õppekavas ette nähtud hulgal ainepunkte. Vaidlus puudub selle üle, et õppimise nominaalaja lõppemise seisuga jäi kaebajal kaitsmata magistritöö (15 EAP). Seega, kohtu hinnangul vastustaja 26.02.2021 korraldusega nr 2-1.24/SV/709 kaebajale määratud õppetasu puuduolevate 7 EAP eest on õige vaid osaliselt ehk 7 EAP osas, kuna tegelikult pidi kaebaja maksma pikendatud õppimise eest tasu 900 eurot (s.o 15 EAP x 60). Järelikult on tegemist kaebajale väga soodsa haldusaktiga.
16.7.Kohus ei nõustu samuti kaebaja väitega, kui õppekorraldaja oleks teda õigesti teavitanud nõutavate EAP-de arvust, oleks ta neid saanud koguda praktika kaudu. Kohus rõhutab, et 2020. a sügissemestri seisuga esines kaebajal kohustus mitte lihtsalt koguda EAP-de arvu, et oleks täidetud suvaline EAP-de maht, vaid sooritada õppekavas ettenähtud konkreetseid ja kohustuslikke õppeaineid (vt otsuse p-i 10.1), et kõik õppekavas sätestatud moodulites minimaalne EAP-de arv 105 EAP (koos arenguseminariga) oleks olnud täidetud. Sellisel juhul oleks kaebaja lubatud magistritöö kaitsmisele. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja täitnud õppeainete osas vajalikku EAP-de arvu 2020. a sügissemestril, kuid ei jõudnud nominaalõppeaja lõpuks kaitsta magistritööd.
16.8.Kohtule jääb siiski arusaamatuks, millistest kohustulikest 114 EAP-de arvust kirjutas vastustaja 2.12.2020 vastuses kaebaja pöördumisele. Kohtu hingul on selline informatsiooni jagamine vastuolus Euroopa Liidu – Venemaa uuringute õppekavaga, mille maht piirdus 120 EAP-ga. Enne magistritöö kaitsmist, mis oli määratud 25.01.2021, pidi olema kaebajal sügissemestri 2020/2021 õppeaasta lõpus kogutud minimaalne EAP-de arv 105 EAP-d (koos arenguseminariga) ja ilma arengusemimarita 90 EAP-d, kuid mitte 114 EAP-d, ja see oli magistritöö kaitsmisele lubamise eeldus. 2.12.2021 kirjast ei selgu, kui palju EAP-sid on veel puudu ja millises moodulis. Eelnimetatu ei ole kohtu arvates antud juhul määrava tähendusega, kuna kaebuse põhjendusest on näha, et kaebaja on ise aru saanud, et magistritöö kaitsmisele lubamiseks on tal vaja sooritada veel üks kohustuslik õppeaine. Sellele viitas ka vastustaja õppekorralduse spetsialist 2.12.2020 kirjas. Kaebaja on seda teinud ning kogus sügissemestri 2020/2021. a lõpuks vajaliku 105 EAP-de arvu, kuid ei jõudnud kaitsta magistritööd 25.01.2021, mistõttu tekkis tal õppimise nominaalaja lõpus võlgnevus 15 EAP. Haldusasja menetluse käigus kogutud materjalide põhjal puudub kohtul alus arvata, et magistritöö kaitsmata jätmine 25.01.2021 oli tingitud sellest, et vastustaja andis kaebajale ebaõige informatsiooni EAP-de arvu osas. Kaebajale oli tagatud juurdepääs vastustaja õppeinfosüsteemile (ÕIS), kus kaebaja saaks ise jälgida enda jõudlust õppeprogrammi täidetavuse osas. Kohus märgib, et vastustaja poolt 13.12.2021 antud kinnitusel ei jõudnud kaebaja kaitsta magistritööd ka suvel 2021. a, kuigi selline võimalus oli tal olemas. Seega juhul, kui jätta vastustaja 2.12.2020 kirjas välja toodud 114 EAP-de arv kõrvale, on kaebajale õigesti selgitatud, milliseid kohustuslikke õppeaineid ta peab sooritama sügissemestril. Mainimata ei ole jäänud magistritöö kaitsmise kohustus. Kohus leiab, et suure tõenäosusega ei olnud kaebaja 2.12.2020 ebatäpne nõustamine õpingute pikendamise põhjuseks. Vastupidiseid tõendeid ei ole
3-21-860 kaebaja kohtule esitanud. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja ise seda tunnistanud. Seega, õppimise pikendamise tasu tasumise kohustus olenes vaid kaebajast endast ning see, et kaebaja ei jõudnud õpinguid lõpetada nominaalajal, ei ole vastustajale etteheidetav. Sellest tulenevalt leiab halduskohus, et vastustaja poolt 2.12.2020 kaebajale antud ebaõige informatsioon ei saanud mõjutada kaebaja edasijõudlust sügissemestril 2020/2021. a ja takistada tal magistritöö kaitsmist 25.01.2021.
16.9.Kohus rõhutab, et vastustaja selgitas 17.12.2021, et võttis kaebajalt tasu vaidlusaluse korraldusega seoses õppimise pikendamisega alates 29.02.2021 vaid 7 EAP ulatuses, kuigi tuvastatud andmetel esines kaebajal võlgnevus 15 EAP osas (kaitsmata magistritöö). Selle kohta ei ole kaebaja kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud ja poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et peale 29.02.2021 jätkas kaebaja õpinguid ning otsustas kaitsta magistritöö 21.12.2021. Järelikult nagu kohus on varasemalt leidnud, et 26.02.2021 korraldus nr 2-1.24/SV/709 on kaebajale soodne haldusakt. Soodne haldusakt ei pea olema põhjendatud. Vaidlusalune korraldus ja otsused sisaldavad viidet õiguslikule alusele ja faktilisi põhjendusi. Pikendatud õppimise eest õppetasu kujunemist on kaebajale selgitatud.
16.10.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 26.02.2021 korraldus nr 2-1.24/SV/709 lõppkokkuvõttes õiguspärane. Kaebusest ei ole näha, et kaebaja oleks vaidlustanud kohtueelses vaidlustusmenetluses vastustaja poolt langetanud otsused eraldi 26.02.2021 korraldusest nr 21.24/SV/709 ehk peamisest haldusaktist. Seega leiab kohus, kuna 26.02.2021 korraldus nr 21.24/SV/709 on õiguspärane, siis puudub alus pidada 12.03.2021 otsust nr 2-20/SV/709-1, 24.03.2021 otsust nr 2-20/P2/10718-1 õigusvastaseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata. III
17.Kuna kohus pidas vaidlusaluseid haldusakte õiguspäraseks ja jättis kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata, ei näe kohus põhjust lugeda kohustamisnõuet põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. Seega, jääb kaebus tervikuna rahuldamata. IV
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
19.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, peab kohus põhjendatuks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.