A. S kaebus Viru Vangla vastu 1.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/175 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: A. S Vastustaja: Viru Vangla esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.01.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla 1.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/175 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-te 1 ja 2 p-de 1-4 alusel ning alates
3-20-1825 1.06.2020 paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, keelati tegeleda kehakultuuriga, piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelati kanda isiklikke riideid ja kasutada esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. Käskkirja põhjenduste kohaselt märkas 1.06.2020 kella 16.35 paiku III üksuse vanemvalvur Taavi Onton, et kambri nr R201 aknas tundub olevat auk. Kontrollimise käigus tuvastati, et akna paremas nurgas on 4 cm läbimõõduga läbiv auk. Hommikuse loenduse käigus ei olnud sellist aknaaku fikseeritud. Kambris viibinud kinnipeetav (kaebaja) ei ole akna lõhkumist omaks võtnud. Seega otsustas vangla kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid asjaolude väljaselgitamiseni muu hulgas preventiivsel eesmärgil.
2.Viru Vangla 3.06.2021 käskkirjaga nr 3-20/1-2/178 otsustati lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine asjaolude äralangemise tõttu.
3.Kaebaja esitas 5.07.2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille esemeks oli Viru Vangla 1.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/175 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ajavahemikul 1.06-3.06.2020.
4.Viru Vangla jättis kahjunõude vastusega nr 6-16/106-2 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 28.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/175 alusel õigusvastaselt kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega.
6.Kohus jättis 7.10.2020 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
7.Kaebaja saatis 11.10.2020 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.
8.Kohus võttis 10.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
9.Kohus määras 4.11.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebaja on Viru Vanglast vabanenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja leiab, et vastustaja 1.06.2020 käskkiri nr 3-20/1-2/178 on õigusvastane ja temalt võeti vabadus 3 ööpäeva jooksul alusetult ja kahjustati mainet ning alandati inimväärikust. Kaebaja väitel ei ole ta kambriakent lõhkunud ja see ei ole vastustaja poolt tõendatud. Tõeline süüdlane oli tuvastatud 30.06.2020. Samas puudus vastutajal informatsioon käskkirjas kirjeldatud kahtluse tekkimiseks. Kaebaja õiguste piiramine ei olnud proportsionaalne. Käskkirja põhjendustest ei selgu, miks kaebaja on ebausaldusväärne ja võib näidata negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult kaebuse rahuldamist ja talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist sumas 150 eurot.
11.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja palus kohtul arvestada 2.10.2020 otsuses nr 6-16/106-2 esitatud põhjendustega. Kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vangla julgeoleku tagamise vajadusest põhjendatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ja selle õigusvastasust ei ole tuvastatud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati minimaalsel
3-20-1825 ajavahemikul, et selgitada välja akna lõhkumisega seonduvaid asjaolusid. Seega, vastustaja tegevust kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb lugeda õiguspäraseks. Vastustaja ei nõustunud käsitlusega, et VangS § 69 lg 1 alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on süüteomenetluse osa. Tulenevalt VangS § 69 lg-st 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel eesmärgil ja neil puudub karistuslik funktsioon. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse olemasoleva teabe pinnalt ja hiljem teada saanud asjaolud ei muuda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust. Tegemist on korrakaitseseaduses sätestatud ohutõrje sarnaste meetmetega, kus otsustatakse meetme rakendamise üle olemasoleva informatsiooni pinnalt. Käesoleval juhul avastas vanglaametnik 1.06.2020 kaebaja kambris lõhutud akna ning kuna vastustajal ei olnud teavet akent läbiva vigastuse kohta, otsustati kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vastustaja ei jäänud tegevusetuks, vaid koheselt asus välja selgitama asjaolusid ja juba 3.06.2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
13.Haldusorgani poolt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 9 lg-st 1, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui on täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) vangla tegevus on olnud õigusvastane ja süüline, mis on kaasa toonud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja talle kahju tekitamise; 2) esineb põhjuslik seos tekitatud mittevaralise kahju ja õigusvastase teo vahel 3) isik kasutas esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekitamise ärahoidmiseks. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldusest on täitmata, ei kuulu hüvitamiskaebus rahuldamisele.
14.Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt alusetult vabaduse võtmisega ja väärikuse alandamisega. Eelpoolkirjeldatud mittevaralise kahju tekkimise põhjuseks on vastustaja 1.06.2020 käskkiri nr 3-20/1-2/175, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ta paigutati lukustatud kambrisse, piirati suhtlemis- ja liikumisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine, isiklike riiete kandmine ja esemete kasutamine (isiklikud esemed, millega on võimalik kahjustada vangla vara). Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas vastustaja 1.06.2020 käskkiri nr 3-20/1-2/175 on proportsionaalne, põhjendatud ja lõppkokkuvõttes õiguspärane.
15.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustajaga selles, et 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/12/175 kehtetuks tunnistamata, tühistamata või selle õigusvastasuse kindlakstegemata jätmine saaks mõjutada käesolevas haldusasjas läbivaadatava kaebuse lubatavust või põhjendatavust. Riigikohtu pikaajaline praktika näitab, et hüvitamisnõude põhjendatavus ei ole seotud haldusakti kehtivusega, mis on hüvitamisnõude esemeks. Teisisõnu, kahjunõude rahuldamiseks piisab sellest, et haldusakt, mis on tekitatud kahjuga põhjuslikus seoses, oleks õigusvastane, olenemata selle õigusjõust, mistõttu ei pea kannatanu eelnevalt taotlema selle kehtetuks
3-20-1825 tunnistamist või tühistamist.1 Õigusvastasuse osas on vastustaja väide õige, kuid haldusakti õigusvastasust hinnatakse sama menetluse raames, mille raames otsustatakse kahjunõude põhjendatavus. Seega ei ole kaebajale etteheidetav 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/175 osas kehtetuks tunnistamise, tühistamise või õigusvastuse tuvastamise kohta kohtuotsuse või haldusakti puudumine.
16.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Riigikohus on leidnud, et VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Riigikohtu Halduskolleegium on korduvalt märkinud, et ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.2 Eelpoolkirjeldatud põhjusel ei nõustu halduskohus kaebaja väitega, et enne tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist oleks vastustaja pidanud tuvastama, kas tema on kambriakna lõhkumises süüdi või mitte.
17.Kohtu hinnangul oli vastustajal 1.06.2020 piisavalt teavet selleks, et pidada kambriakna lõhkumist tõenäoliseks ja vangla julgeolekut ohustavaks ning kohaldada kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kambris nr R201, kus kaebaja viibis alates 12.05.2020 üksi, oli 1.06.2020 seisuga lõhutud aken (akna paremas alumises nurgas 4 cm läbimõõduga akent läbiv auk). Eelmine kinnipeetav lahkus kambrist 12.05.2020. Seega 1.06.2020 seisuga oli vastustajal olemasoleva teabe põhjal võimalik piisava tõenäosusega eeldada, et aknasse võis teha augu kaebaja, mitte enne 12.05.2020 kambris nr R201 viibinud kinnipeetav ning vangla varade kahjustamine võib toimuda ka edaspidi. Vastustaja ei tohtinud julgeoleku tagamise kaalutlusel aknaaugu tekkimise osas täiendavate asjaolude välja selgitamise ajaks jääda n-ö passiivseks ning mitte vastu võtta preventiivseid meetmeid. Kohus rõhutab, et 1.06.2020 seisuga vastustajal oleva teabe põhjal ei olnud võimalik tõsikindlalt väita, et aknaaugu tegijaks ei ole kaebaja. Kambriakna lõhkumine on ohtlik vangla julgeolekule ja on olemuslikult raske rikkumine. Riigikohus on leidnud, et sellises olukorras pidi vastustaja võtma tarvitusele ennetavaid meetmeid. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vastustaja teadis, et aknaauk kambris R201 oli juba 12.05.2020 ning vastustajal ei olnud teavet kaebajalt tuleneva ohu kohta vangla julgeolekule. Kohus leiab, et sellisel juhul oli täidetud VangS § 69 lg-s 1 nimetatud koosseis ehk esines alus ennetava meetmena kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
18.Jõudes otsusele, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on vaja kohaldada, tuli vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada ka rakendatavate meetmete ja nende rakendamise kestvuse üle. Kaalumisel tuli vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega.3
RKHKo 3-3-1-11-02, p 16; 3-2-1-123-09, p 12; 3-16-1634, p 21. RKHKo 3-3-1-63-09, p 16.
RKHKo 3-3-1-33-10, p 13.
3-20-1825
19.Vastustaja 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/175 kohaselt kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1-4 nimetatud julgeolekuabinõusid. Kohus märgib, et 1.06.2020 käskkirjast nr 320/1-2/175 ei nähtu selgeid kaalutlusi, miks pidas vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust olulisemaks kaebaja õiguste täiendavast piiramisest. Analoogses olukorras ei pidanud Riigikohus sellist kaalutlusviga haldusakti sisulise õiguspärasuse üle otsustamiseks määravaks.4 Kohus on seisukohal, et ka antud juhul pidi vastustaja piiratud teabe alusel kiirkorras tagama vangla julgeoleku ning sel on suurem kaal kui kaebaja õiguste riivel, mistõttu ei ole käskkirjas sellekohaste kaalutluste puudumine määrav.
20.Kaebaja arvas, et tema liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ei olnud proportsionaalne meede. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus peab põhjendatuks tekkinud olukorras piirata kaebaja nii liikumis- kui ka suhtlemisvabadust, aga samuti piirata kehakultuuriga tegelemist ja isiklike riiete ning esemete kasutamist (isiklikud esemed, millega on võimalik kahjustada vangla vara) ning paigutada kaebaja lukustatud kambrisse. Kohus nõustub 1.06.2020 käskkirjas nr 3-20/1-2/175 välja toodud põhjendustega kaebaja suhtes kehtestatud piirangute osas. Kohus märgib, et käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse rakendatud meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Silmas pidades seda, et 1.06.2020 olemasoleva teabe põhjal oli tõenäoline, et kaebaja või(k)s olla ohtlik vangla üldisele julgeolekule ja või(k)s näidata halba eeskuju teistele kinnipeetavatele, ei näe kohus põhjust valitud julgeolekumeetmete rakendamise vajaduse osas asuda teistsugusele seisukohale. Valitud meetmed olid piisavalt tõhusad ja eesmärgipärased. Kohtu hinnangul puudusid vastustajal mõistlikud ja seadusega lubatud alternatiivid, et tõhusalt välistada kaebajast tulenevat ohtu vangla julgeolekule ning samal ajal mitte piirata kaebaja õigusaktides sätestatud liikumisvabadust vangla territooriumil. Kohus peab käskkirjas nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamist alates 1.06.2020 sobivaks, vajalikuks ja lõppkokkuvõttes proportsionaalseks meetmeks.
21.Tõsi, et 3.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/178 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekunõude kohaldamine asjaolude äralangemise tõttu. 15.12.2020 kohtule esitatud selgituste kohaselt möönis vastustaja, et ajavahemikul 1.06.2020-3.06.2020 täiendavate asjaolude välja selgitamise ja uurimise käigus selgus, et, kambriaknasse augu tegijaks võis olla teine kinnipeetav. Vastustaja ei välistanud, et aknaauk võis tekkida enne kaebaja nr R201 kambrisse paigutamist ning see võis jääda vanglaametnike poolt suhteliselt pika aja jooksul märkamata. Arvestades kaebaja varasemat käitumist, pidas vastustaja kogutud ja täiendavalt uuritud asjaoludele tuginedes tõenäoliseks, et kaebaja ei saa olla aknaaugu tekitamisega seotud.
22.Kohus selgitab, et 3.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/178 kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekunõude kohaldamise lõpetamine ei tähenda seda, et selle kohaldamine oleks õigusvastane 1.06.2020 seisuga. Kohus ei näe põhjust pidada vastustaja 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/175 õigusvastaseks ka 3.06.2020 seisuga ehk peale seda, kui vastustaja jõudis järelduseni, et kaebaja ei ole aknaauguga tekitamisega seotud. Haldusasja materjalidest ei ole näha, et vastustajal oleks vajalik informatsioon täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks käes enne 3.06.2020. Nimelt küsis inspektor-kontaktisik 2.06.2020 e-kirjas puudutavatelt isikutelt kambriakna auku puudutavat informatsiooni ning märkis ühtlasi, et olukord vajab kiiret reageerimist, et vältida kinnipeetava võimalikku alusetut lukustamist. Kirja tähtsus oli märgitud kõrgeks. Samal kuupäeval andis kaebaja juhtunu koha omapoolseid selgitusi. Vastused inspektor-kontaktisiku küsimusele tulid 2.06.2020 õhtul. Sellisel juhul ei ole vastustajale etteheidetav, et ta oleks jätnud rakendamata uurimisprintsiipi või oleks teinud
RKHKo 3-3-1-88-14, p 17-18.
3-20-1825 seda viivitusega. 3.06.2020 hindas vastustaja veel kord saadud täiendava teabe põhjal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatavust ja otsustas meetme kohaldamise lõpetada. Seega nähtub, et vastustaja on teinud vajalikud menetlustoimingud täiendava informatsiooni hankimiseks operatiivselt ja kaebaja õiguste riivet arvestades. Kohus leiab, et sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamine ajavahemikul 1.06.2020-3.06.2020 oleks põhjendamata, ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Kohus rõhutab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks on prognoosotsus, mis tehakse piiratud teabe põhjal, ja juhul, kui täiendavate asjaolude uurimisel selgub, et vajadus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle langeb täielikult või osaliselt ära, ei tähenda see seda, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsus on/oli õigusvastane. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et ei esine alust pidada 1.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/175 õigusvastaseks.
23.Eelnevat arvestades leiab kohus, et Viru Vangla 1.06.2020 käskkiri nr 3-20/1-2/175 vastab HMS § 2 lg-s 4, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud minimaalsetele nõuetele ning on seetõttu õiguspärane.
24.Haldusasja materjalide kohaselt teatas kaebaja kohtule, et 30.06.2020 tuvastati aknaaugu tegelik tegija ja lõpetati kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus. Vastustaja ei ole vaielnud kaebaja väite vastu. Kaebaja palus kohaldada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadust (SKHS).
25.Kohus märgib esmalt, et SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab käesolev seadus süüteomenetluses (kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses) tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub haldusmenetluses, mitte süüteomenetluse raames, mistõttu ei ole antud juhul kohaldatav SKHS. Kohus nõustub siiski kaebajaga, et 30.06.2020 tuvastatud asjaolude valguses muutus temas suhtes ajavahemikul 1.06.2020-3.06.2020 õiguspärase käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamine alusetuks ja kaebaja sai kannatada juhuslikult. RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Seega ei võimalda RVastS § 16 õiguspärase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
26.Vastavalt VangS § 66 lg-le 1 kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse valdkonna eest vastutav minister. VangS § 66 lg-st 2 tulenevalt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. Justiitsministri poolt 05.09.2011 vastu võetud määruse nr 44 „ Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 1 sätestab, et järelevalvetoimingud vanglas on muu hulgas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Sellest järeldab kohus, et vastustajal esines enne kaebaja R201 kambrisse paigutamist nimetatud kambri läbivaatamise kohustus. Seda kohustust kinnitab ka see asjaolu, et vanglaametnike poolt 2.06.2020 antud selgituste kohaselt oli selline kambri nr R201 läbivaatamine teostatud, kuid neile ei jäänud meelde, kas aknas oli auk või mitte. Pidades silmas seda, et hilisema menetluse käigus oli tuvastatud, et alates 12.05.2020 kambris nr R201 viibinud kaebaja ei teinud aknaauku, saab kohtu arvates järeldada, et kambri nr R201 12.05.2020 läbi viidud visuaalne kontroll ei olnud piisavalt tõhus. Kambriakna hoolikal läbivaatamisel oleks aknaauk läbimõõduga 4 cm kindlasti tuvastatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et 12.05.2020 jätsid vanglaametnikud VangS § 66 lg-tes 1 ja 2 ning määruse § 2 p-s 1 nimetatud kohustused täitamata, mis tõi endaga kaasa selle, et kaebaja suhtes kohaldati 1.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/175 alusel täiendavaid
3-20-1825 julgeolekuabinõusid ning täiendavalt piirati tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ning isiklike esemete kasutamise võimalust. Juhul, kui vanglaametnikud oleks tuvastatud aknaaugu 12.05.2020 ehk enne kaebaja kambrisse nr R201 paigutamist, ei oleks kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid hiljem kohaldatud. Seega, on nähtav ka põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale kahjuliku tagajärje tekkimise vahel.
27.Üheks kahjunõude rahuldamise eelduseks on see, et kannatanu kasutas RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahendeid, kuid vaatamata sellele kahju ikkagi tekkis. Riigikohus on leidnud, et kahju ärahoidmise kohustuse täitmisest piisab taotluse esitamisest, mis annab haldusorganile vihje tekkinud faktilistest asjaoludest. Samas sätestab VangS § 67 p 3, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud muu hulgas teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Arvestades seda, et kaebaja kinnitusel oli aknaauk kambris nr R201 olemas 12.05.2020 seisuga ja selle aknaaugu suurust, eeldab kohus, et kaebaja oleks pidanud ise seda aknadefekti koheselt märkama (kardinaid jne kambriakendel ei ole). Haldusasja materjalide hulgas puuduvad dokumendid selle kohta, et kaebaja oleks 12.05.2020 või 13.05.2020 teavitanud vastustajat, et kambriaknas on auk. Sellisel juhul leiab kohus, et kui kaebaja ei ole tõepoolest aknaauku teinud, oleks ta pidanud ise teavitama sellest vanglateenistust ja sellega oleks ta saanud ära hoida talle 1.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/175 kahjuliku tagajärje tekkimise. Haldusasja materjalidest ei ole näha, et kaebaja oleks tema kambris esinevast aknaaugust vastustajale märku andnud. Seega jättis kaebaja kasutamata temal olemasolevad vahendid kahju vältimiseks. Sellest tulenevalt ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused.
28.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
29.Menetluskulud Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1, menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
30.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, peab kohus põhjendatuks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.