Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Janar Jäätma 23.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1740
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anastassia Donets Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1740.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 22.12.2021 esitatud dokumendid.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 28.07.2021 kell 21.31 sadamas piirikontrolli käigus kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. Isik esitas passi, kuid seal puudusid viibimisalust tõendavad viisakleebised ja templijäljendid. Isik väitis, et ta elab Leedu Vabariigis ja tal on Leedu elamisluba, kuid puudusid seda kinnitavad dokumendid. PPA paigutas isiku viibimisalusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kinnipidamiskeskusesse.
3-21-174021-1740 PPA tuvastas menetluse käigus, et isikul ei ole Leedu elamisluba ning ta on esitanud Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA tegi puudutatud isikule 29.07.2021 kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ning kohaldas riigisisest sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Lahkumisettekirjutuse järgi tuli isik välja saata Leedu Vabariiki.
3.PPA esitas Leedule 29.07.2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 24 alusel tagasivõtmispalve. Leedu oli 12.08.2021 vastuses nõus isiku tagasi võtma.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2021 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku puhul esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, sh osutavad põgenemise ohule VSS § 68 pdes 1, 3, 6, 8 ja 9 sätestatud asjaolud. Isikuga 29.07.2021 läbi viidud küsitlusest selgus, et isik ületas ebaseaduslikult Valgevene ja Leedu vahelise piiri ning esitas tahtlikult valeandmeid. Ta jättis Leedus isikut tõendava dokumendi esitamata, kuid tegi seda Eestis. Seetõttu on põhjus kahelda tema isikusamasuses. Kahelda võib ka isiku usaldusväärsuses, sest ta ei ole olnud ütlustes järjepidev ja esitas menetlustoimingute ajal tahtlikult valeandmeid. Tema Schengeni alale saabumise eesmärk ei vastanud tegelikkusele ning ta soovis suunduda Soome Vabariiki. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Leedus, et jääda Euroopa Liidu liikmesriiki. Isik lahkus omavoliliselt pagulaskeskusest, ületas ebaseaduslikult Leedu ja Läti ning seejärel Läti ja Eesti piire. Kui teda ei oleks kinni peetud, oleks ta jätkanud teekonda Soome ja esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Arvestades tema varasemat käitumist, võib ta hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. See, et isik on pannud toime kuriteo Venemaal ning olnud vanglas ja ületanud ebaseaduslikult riigipiire, näitab, et ta võib jätkata süütegude toimepanemist, ohustades nõnda avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Ühtlasi on kahtlus, et ta ei lahkuks Eestist vabatahtlikult, vaid asuks väljasaatmist takistama, jätkaks edasiliikumist Schengeni alal ja asuks ebaseaduslikult töötama. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla tõhus, sest tema varasem käitumine ei tekita usaldust. Isik saadetakse Dublini III määruse alusel Leetu, sest isik on seal esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Samas võib Leedust vastuse saamine rändesurve tõttu viibida.
5.Tallinna Halduskohus andis 30.07.2021 määrusega PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2021 (kaasa arvatud). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Seadusliku aluseta viibiv välismaalane saadetakse Eestist välja. Kinnipidamise eesmärk on tagada, et siin ebaseaduslikult viibiv isik oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav. Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Isik esitas Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse, mille menetlus on pooleli. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine annab isikule õiguse viibida menetluse ajal Leedus, ei anna see õigust liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Isikule on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. On usutav, et isikut ei ole võimalik välja saata 48 tunni jooksul. Esmalt tuleb välja selgitada, kas isik on võimalik saata tagasi Leetu Dublini III määruse alusel. Arvestades rändesurvet, võib selle väljaselgitamine võtta tavapärasest rohkem aega. Teisalt ei ole võimalik isikut välja saata kodakondsusjärgsesse riiki 48 tunni jooksul, sest ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis. Tulenevalt VSS § 23 lg-st 1 ning § 15 lg 2 p-st 1 võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema
2(7)
3-21-174021-1740 väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 p-s 9 sätestatud põgenemise ohule osutav asjaolu. Ta lahkus loata teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, kuigi oleks pidanud sinna jääma menetlustoiminguteks. Ka tema senine käitumine – ebaseaduslik Schengeni ala piiri ületamine, Leedu asutustele teadaolevalt enda kohta puuduliku või osaliselt ebaõige teabe esitamine ning loata lahkumine Leedust ilmse eesmärgiga suunduda Soome – õigustab kahtlust, et vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmist takistama ja liikuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Tema eesmärk ei olnud jõuda Eestisse, vaid minna Eesti kaudu Soome. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tal puudub elukoht ja sotsiaalsed sidemed. Puudutatud isiku suhtes puudub ka usaldus, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võiks olla tõhus, sest ta on andnud enda kohta vastakaid ja ilmselt mittetäielikke ütlusi. Kohtuistungil selgitas isik, et on nõus minema vabatahtlikult Venemaale, mis omakorda osutab, et tal puudub tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Selliselt ei saa usaldada isikut selles, et ta lahkub vabatahtlikult Eestist ja Schengeni alalt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rahuldamata. Põgenemisohu tuvastamisel ei saa piirduda üksnes VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega, vaid lähtuda tuleb konkreetsest isikust ja teda iseloomustavatest asjaoludest (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-93-16, p 13, Euroopa Komisjoni soovitus 2017/2338). Põgenemise ohtu ei saa põhjendada sellega, et seda ei saa välistada (Riigikohtu määrus nr 3-19-415). PPA ega halduskohus ei ole põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Arvestamata on jäetud, et isik on nõus tegema koostööd ja on kinnitanud soovi vabatahtlikult lahkuda. Tal on pere, kelle juurde ta soovib naasta ja kes tema pärast muretseb. Seega puudub alus arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma või põgenema. Põgenemise oht on hoopis vähenenud. Kohus ei arvestanud ka ebaseadusliku piiriületuse asjaolusid: eelneva karistatuse tõttu ei olnud isikul võimalik Venemaalt seaduslikult lahkuda ja viisat taotleda. Tema süüdimõistmine oli aga alusetu. Isik taotles Leedus varjupaika, muidu ta oleks Valgevenesse tagasi saadetud. Õige ei ole halduskohtu hinnang, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine poleks Eestis elukoha ja sotsiaalsete sidemete puudumise tõttu tõhus. Usalduse puudumine ei ole põgenemise ohtu kinnitav asjaolu. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht isiku ebausaldusväärsuse ja kaitsevajaduse puudumise kohta. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne.
7.PPA teatas vastuseks kohtu päringule, et puudutatud isik saadeti 18.08.2021 Venemaale. Vastuseks kohtunõudele selgitas PPA täiendavalt, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest saadi teada, kui tema suhtes hakati läbi viima „illegaalimenetluse“ toiminguid. Isikult hõivati sõrmejäljed, mida kontrolliti Eurodaci süsteemis. Eurodaci süsteem teavitas sõrmejälgede kokkulangemisest Leedus hõivatud sõrmejälgedega. Pärast seda väitis isik, et taotles Euroopa Liitu jäämiseks Leedus rahvusvahelist kaitset. Kiirpäringule saabunud vastuse järgi oli isik taotlenud Leedus rahvusvahelist kaitset ning see taotlus oli menetluses. PPA lähtus isiku ütlustest, sest Leedust vastuse saamine oli aeganõudev. Isiku ütluste järgi koguti temalt Leedus isiklikud andmed, ta vastas mõningatele küsimustele ja ta paigutati pagulaslaagrisse. Isik ei osanud täpsustada, missuguses staadiumis menetlus oli. Pärast menetlustoimingute tegemist saadi Leedust vastus, et isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Enne seda oli PPA jõudnud teha haldusmenetlustoiminguid ning lähtus olemasolevast 3(7)
3-21-174021-1740 teabest. Leedu ei olnud teinud isiku suhtes lõplikku otsust. PPA esitas Leedule 29.07.2021 tagasivõtmispalve ning Leedu oli nõus isiku tagasi võtma 12.08.2021 vastuses. Kuna isikul oli viibimisõigus Leedus, käsitleti teda Eestis ebaseaduslikult viibiva isikuna. Ta ei taotlenud Eestis rahvusvahelist kaitset ega soovinud Leetu naasta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.PPA esitas vastuseks kohtu nõudele Eurodaci vastuse koos sõrmejälgede vormiga, 29.07.2021 tagasivõtmispalve, Leedu ametivõimude 12.08.2021 vastuse tagasivõtmispalvele ning puudutatud isiku 17.08.2021 avalduse, et ta on nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma. Ringkonnakohus võtab need tõendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Tõendid võimaldavad hinnata, missugune oli isiku õiguslik staatus ning mis alusel võis teda kinni pidada.
10.PPA kinnitusel saadeti isik 18.08.2021 kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku väljasaatmine ei võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada, s.o kaotada luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt (Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).
11.PPA esitas taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks VSS § 23 alusel, leides, et isiku puhul esinevad VSS § 15 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-des 1, 3, 6, 8 ja 9 märgitud asjaoludest. Halduskohus tugines loa andmisel VSS § 15 lg 2 p-le 1 ja 68 p-le 9, kuid võttis põgenemise ohu hindamisel arvesse ka muid isikuga seotud asjaolusid.
12.Asja materjalide järgi pidasid PPA ametnikud puudutatud isiku kinni 28.07.2021 tema viibimisaluse väljaselgitamiseks. Isiku väitel oli tal Leedu elamisluba, kuid puudusid seda kinnitavad dokumendid. Leedust saabunud kiirpäringu vastus ei kinnitanud isiku ütlusi. PPA sai järgmisel päeval lahkumisettekirjutuse tegemisele suunatud haldusmenetluses teada, et isik on esitanud Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. Eurodaci süsteem teavitas sõrmejälgede kokkulangevusest. Leedu ametivõimudelt saabus 29.07.2021 ka vastus, et isik on esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti kinnitas isik ise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Leedus ja tema suhtes menetlustoimingute tegemist (vt tuvastatud asjaolud lahkumisettekirjutuses – dtl 23–25, 56–58; küsitluse protokoll – dtl 15, 19). PPA tegi samal päeval isikule lahkumisettekirjutuse, kus sihtriigina on märgitud Leedu, ning kohaldas isiku suhtes riigisisest sissesõidukeeldu. Ühtlasi esitas PPA Leedule 29.07.2021 Dublini III määruse art 18(1)(b) ja art 24 alusel tagasivõtmispalve. PPA esitas halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks 30.07.2021.
13.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik oli taotluse esitamise ajal rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
13.1.Dublini III määruse art 2 p c järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse,
4(7)
3-21-174021-1740 mille suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust. Sarnaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja mõiste defineeritud teistes EL-i varjupaigaõiguse õigusaktides (vt direktiivi 2011/95 art 2 p i ja direktiivi 2013/32 art 2 p c), samuti VRKS § 3 lg-s 1. See tähendab, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul tekib rahvusvahelise kaitse taotleja staatus juhul, kui ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ühes liikmesriigis ning selle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud. Ühtlasi ei sõltu rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse olemasolu sellest, millises liikmesriigis isik viibib. Isik ei kaota rahvusvahelise kaitse taotleja staatust, kui ta lahkub liikmesriigist, kus ta taotluse esitas, kui tema rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p-d 21–21.2, 22.1; 08.06.2021 määrus nr 3-201943, p 19). Sellisele isikule ei kohaldata naasmisdirektiivi režiimi (Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitus (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. Kättesaadav: https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017H2338&from=ET, p 5.3).
13.2.Puudutatud isik on kolmanda riigi kodanik, kes esitas Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA oli halduskohtule taotluse esitamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest teadlik. Eurodaci süsteem oli teavitanud sõrmejälgede kokkulangevusest, isik kinnitas ise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, samuti saadi selle kohta kinnitus Leedu ametivõimudelt. Rahvusvahelise kaitse taotlemist on märgitud nii isikule tehtud lahkumisettekirjutuses kui ka halduskohtule esitatud taotluses. Seega ei ole määravat tähendust PPA esindaja kohtuistungil esitatud väitel, et Leedu ametivõimud kinnitasid rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist 10 minutit enne kohtuistungit (30.07.2021 istung 10:34:43–10:35:23). Määruskaebusele esitatud vastuse järgi oli PPA-le teada ka see, et isiku taotluse kohta ei olnud tehtud lõplikku otsust. PPA esitas 29.07.2021 Leedule taotluse isiku tagasivõtmiseks Dublini III määruse art 18(1)(b) ja art 24 alusel. Lahkumisettekirjutuse järgi saadetakse isik Leetu. Ka taotluse järgi saadetakse isik Dublini III määruse alusel Leetu. Seega oli PPA-l halduskohtule taotluse esitamise ajaks kujunenud seisukoht, et isik on rahvusvahelise kaitse taotleja ning ta palutakse Leedul tagasi võtta.
14.Kuna isik oli rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, ei saanud teda kinni pidada VSS alusel. Arvestades, et kinnipidamise eesmärk oli tema üleandmine Leedule Dublin III määruse alusel, olnuks õige tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 7 koostoimes VRKS § 361 lgtega 1 ja 21. Kinnipidamise eesmärgiks ei saanud olla isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Valele õiguslikule alusele tuginemine ei too praegusel juhul siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest kinnipidamise eesmärk ja faktilised asjaolud olid kohtule taotluse lahendamise ajal teada, kuid neile anti vale juriidiline kvalifikatsioon. Isiku kinnipidamise eesmärk ei muutunud. PPA oli nii halduskohtule esitatud taotluses kui ka istungil seisukohal, et isik tuleb Leedule üle anda. Eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p-d 29–32; 13.10.2021 määrus nr 3-20-2668, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2018 määrus nr 3-17-1837, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.VRKS § 361 lg 2 p 7 järgi võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruse alusel, kui esineb isiku põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Seejuures on Euroopa Liidu liikmesriigist lahkumise puhul tegemist ka VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoluga, mille 5(7)
3-21-174021-1740 olemasolu halduskohus praegusel juhul tuvastas. VRKS § 36 lg 2 p 7 tuleb omakorda tõlgendada kooskõlas sätte aluseks olnud Dublini III määruse art 28 lg-ga 2, millest tulenevalt peab isiku põgenemise oht olema märkimisväärne ja isiku kinnipidamiseks peavad täidetud olema ka muud samas artiklis sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p-d 21–22, 24). Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses välja toodud asjaoludel Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused X kinnipidamiseks täidetud.
16.Halduskohus on põgenemise ohtu õigesti hinnanud. Ühtlasi ei põhjendanud halduskohus põgenemise ohtu sellega, et seda ei saa välistada, või usalduse puudumisega. Halduskohus tuvastas esmalt VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud objektiivse asjaolu, mis peab põgenemise ohu jaatamiseks vältimatult esinema (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Isik lahkus loata teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Halduskohus ei sidunud põgenemise ohtu ka jäigalt VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaoluga, vaid hindas isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate asjaolude esinemist. Halduskohus võttis arvesse, et isik ületas ebaseaduslikult Schengeni ala piire, jättis Leedu ametivõimudele olulise teabe andmata või esitas ebaõigeid andmeid ning lahkus Leedust, et minna Soome. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem käitumine annab aluse arvata, et ta ei oleks olnud üleandmiseks PPA-le kättesaadav ning asunuks sellest kõrvale hoidma. Isik varjas Leedu ametivõimude eest isikut tõendavat dokumenti ja oli istungil nõus lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, mis loob kahtluse rahvusvahelise kaitse vajaduses. Samuti ei olnud ta nõus naasma Leetu. Vaatamata sellele, et isik oli enda sõnul esimest korda Euroopa Liidu liikmesriigis, õnnestus tal leida inimesed ja vahendid, et liikuda eesmärgistatult Soome poole. Isikul ei ole Eestiga sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid. Põgenemise ohtu võib neil asjaoludel pidada märkimisväärseks. Isiku käitumine ei tekitanud usaldust, et ta olnuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral üleandmiseks kättesaadav. Põgenemise ohtu saab tõhusalt maandada üksnes isiku liikumisvabaduse piiramisega. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse arvata, et kinnipidamine oleks olnud ebaproportsionaalne.
17.Halduskohus andis loa isik kinni pidada kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30. septembrini 2021. a (k.a). PPA alustas tagasivõtmise menetlust 29.07.2021. Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu järgi tuleb vastus tagasivõtmispalvele esitada kahe nädala jooksul alates asjaomase palve esitamisest. Kui vastust selle aja jooksul ei laeku, loetakse palve rahuldatuks. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu järgi tuleb sama artikli alusel kinni peetud isik teisele liikmesriigile üle anda esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil tagasivõtmispalve rahuldati, või alates ajast, mil üleandmisotsuse vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Riigikohus selgitas 13.10.2021 määruses nr 3-20-2668, et sättes nimetatud kuuenädalane tähtaeg hakkab kulgema alates ajast, mil lõpeb üleandmise otsuse peatav toime, mitte alates tagasivõtmispalve rahuldamisest. Kui üleandmisotsust ei vaidlustata, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab aga kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmisotsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb, st alates kohtuasja tulemuse selgumisest või üleandmise peatamisest keeldumisest (p-d 17–20). Seega tuleks kinnipidamise tähtaja määramisel silmas pidada tagasivõtmise menetluse alustamise ja palvele vastamise tähtaegu ning kuuenädalast ajavahemikku alates üleandmise otsuse peatava toime lõppemisest. Arvestada tuleb sedagi, et riigisisese õiguse järgi ei või 6(7)
3-21-174021-1740 rahvusvahelise kaitse taotlejat esmakordsel kinnipidamisel paigutada kinnipidamiskeskusesse kauemaks kui kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu resolutsioonis määratud tähtaeg otseselt vale, sest selles võetakse arvesse nii palvele vastamise ja võimaliku üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaegu kui ka kuuenädalast ajavahemikku isiku üleandmiseks. Kinnipidamise tähtaja määramisel tuleks siiski lähtuda Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatud tähtaegadest. Otstarbekas võib olla siduda esmasel paigutamisel tähtaeg tagasivõtmispalve esitamise, sellele vastamise ning üleandmisotsuse vaidlustamisega, nii et see ei ületa kahte kuud. Praegusel juhul esitas PPA taotluse isiku tagasivõtmiseks 29.07.2021 ning Leedu oli nõus isiku tagasi võtma 12.08.2021. Kuna isik oli nõus lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, siis ei koostatud üleandmise otsust. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et halduskohtu määratud tähtaeg oleks mõnel muul põhjusel olnud ebaproportsionaalne.
18.Leedu nõustus isiku tagasivõtmisega 12.08.2021. Isik avaldas 17.08.2021 tahet lahkuda vabatahtlikult Eestist ning ta saadeti 18.08.2021 välja kodakondsusjärgsesse riiki. Ringkonnakohtu hinnangul muutus kinnipidamise õiguslik režiim, kui isik nõustus enda väljasaatmisega kodakondsusjärgsesse riiki, sest siis ei peetud teda enam kinni üleandmise eesmärgil Leedule. Kuna praegusel juhul toimus väljasaatmine 48 tunni jooksul, ei tulnud PPAl siiski esitada halduskohtule uut taotlust.
19.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.