Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. juuli 2021, Tallinn 3-21-1740 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik: X
Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 30. septembrini 2021 (kaasa arvatud).
Käesolev määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning puudutatud isikule koos tõlkega vene keelde pärast tõlke valmimist. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et Leedu asutustelt saadud teabe kohaselt on puudutatud isik esitanud Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse, mis on seal menetlusse võetud. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine Leedus annab isikule põhimõtteliselt seadusliku aluse viibida Leedu territooriumil, mitte aga liikuda teistesse riikidesse, sh. teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seega Eestis viibimiseks isikul seaduslik alus puudub ja ta kuulub väljasaatmisele. Puudutatud isikule on tehtud ka ettekirjutus Eestist lahkumiseks. On usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Esiteks tuleb välja selgitada, kas isik on võimalik Dublini III määruse1 alusel tagasi saata Leedu Vabariiki. Arvestades praegust massilisest sisserändest tingitud erakorralist olukorda Leedu Vabariigis, on ilmne, et selle küsimuse lahendamine võtab tavapärasest kauem aega ja ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Samas ei ole – olukorras, kus isik on teadaolevalt esitanud teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse – mõeldav tema välja saatmine 48 tunni jooksul tema kodakondsusriiki (Venemale). VSS § 23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VVS § 68 punkti 9 tähenduses, kuna puudutatud isik on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Nimelt lahkus puudutatud isik loata Leedust, kuhu ta oleks pidanud jääma rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisega seotud menetlustoimingute tegemise ajaks. Puudutatud isiku senine käitumine – ebaseaduslik Schengeni ala piiri ületamine, Leedu asutustele teadaolevalt enda kohta puuduliku või osaliselt ebaõige teabe esitamine ning loata lahkumine Leedust ilmse eesmärgiga suunduda Soome – on piisavad asjaolud, õigustamaks kahtlust, et vabaduses viibides võib puudutatud isiku hakata enda väljasaatmist takistama ja eelkõige liikuda mõnesse teise Schengeni ala riiki. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et Leedust lahkudes ei soovinud puudutatud isik tulla Eestisse, vaid minna läbi Eesti Soome. Nõustun, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei oleks tõhus, kuna tal puudub Eestis elukoht ja sotsiaalsed sidemed. Lisaks sellele eeldaks ebaseaduslikult riigis viibiva isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine teatud usaldust selle isiku suhtes. Antud juhul ei ole puudutatud isikut alust usaldada, pidades eeskätt silmas seda, et ta on enda kohta eelnevalt andnud vastakaid ja ilmselt mittetäielikke ütlusi. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik muuhulgas, et nõustub lahkuma vabatahtlikult Venemaale, mis viitab omakorda sellele, et Leedus esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud tingitud tegelikust rahvusvahelise kaitse vajadusest. Neil asjaoludel ei saa usaldada isiku kinnitust, et ta vabatahtlikult lahkub Eestist ja Schengeni alalt. On mõistetav, et kinnipidamiskeskuses viibimine on puudutatud isiku jaoks ebameeldiv. Kui ebameeldivused hakkavad põhjustama tervisehäireid, sh. vaimse tervise häireid, on kinnipidamiskeskuses tagatud vajalik meditsiiniline abi. Samuti on puudutatud isikul võimalik teavitada oma lähedasi enda viibimiskohast ja enda kinnipidamise asjaoludest. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinnipidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, lk 31).
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.