Tsiviilasi nr 2-16-114311
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2016. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-16-114311
Tsiviilasi
Elektrum Eesti OÜ hagi Jxxxx Kxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985; asukoht Liivalaia 45, Tallinn 10145); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ; asukoht Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
5.09.2017 5.10.2017 5.11.2017 5.12.2017 5.01.2018 5.02.2018 5.03.2018 5.04.2018 5.05.2018 5.06.2018 5.07.2018 5.08.2018 5.09.2018 5.10.2018 5.11.2018 5.12.2018 Kokku:
13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 13,00 15,00 314,00
197,00 184,00 171,00 158,00 145,00 132,00 119,00 106,00 93,00 80,00 67,00 54,00 41,00 28,00 15,00 0,00
Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-114311 menetlus Elektrum Eesti OÜ hagis Jxxxx Kxxxx vastu võla ja viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus
Elektrum Eesti OÜ esitas 06.07.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxxx võla ja viivise, kokku 196,29 euro saamiseks. Kohus tegi 20.07.2016.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega otsustas Pärnu Maakohus 12.10.2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.11.2016. a esitas Elektrum Eesti OÜ Tartu Maakohtule oma nõude JxxxxxKxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Elektrum Eesti OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks Jxxxx Kxxxxxx hageja kasuks välja elektrienergia ja võrguteenuste eest põhivõla summas 98,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 98,12 eurot. Kohus võttis hagi 21.11.2016. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
14.12.2016. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel 05.12.2016. a sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud kokku summas 137,50 eurot, sh pool menetluses tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Kohus jätab kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot, s.o kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud lähtudes hagihinnast ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.