Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2507
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2021 otsuse nr 15.3-3.2/86-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata 06.08.2020 elamisloa taotlus uuesti läbi Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada X apellatsioonkaebus.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-20-2507
3-20-2507 Kaebaja on äriühingus Y OÜ valitud juhatuse liikmeks. Kaebajal puudus ravikindlustus, kuid PPA ei võimaldanud kaebajal seda puudust haldusmenetluses kõrvaldada. Kuigi kaebaja ei esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ei pidanud PPA vajalikuks selgitamiskohustust täita, vaid vormistas taotluse läbi vaatamata jätmise asemel sisulise otsuse. 3) Kaebaja ei nõustu, et kolm alaealist last ei ole kaalukaks asjaoluks, mis tingiksid VMS § 124 lg 2 p-s 1 sätestatud keelule vaatamata tähtajalise elamisloa andmise. PPA otsuses ei ole piisavalt arvestatud kaebaja põhiõigust osaleda oma alaealiste laste elus ja kasvatamises, samuti ei ole kaalutletud, kas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on proportsionaalne ja vajalik meede, arvestades alaealiste laste huve ja õigusi. 4) VMS § 124 lg 1 ei ole imperatiivne norm ja annab haldusorganile võimaluse kaaluda erinevaid asjaolusid, sh erandi tegemise võimalust lähtudes VMS § 125 lg-st 1. Erandlike asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mis puudutab kriminaalkorras karistatud välismaalastega seotud juhtumite hindamist.
3-20-2507 töötamise kestusele ja töötasule sätestavad VMS §-d 106–107. Võrreldes püsivalt Eestisse elamiseks antava elamisloaga on kaebaja töökohavalikud seega kitsenenud. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis töökoha valimiseks ega Eestis töötamiseks (vt PS § 29) samaväärselt kodanikega. Kaebajale laienevad piirangud, sh kohtulahendist tulenev Eestis viibimise õiguslik alus ja sellest tulenevad kitsendused tulenevad otseselt kaebaja enda tegudest. Kaebaja tegude tagajärgede leevendamiseks ei tule kaebajale anda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kaebaja võimet talle maakohtu poolt seatud kohustusi täita tuleb vajadusel hinnata vastavas menetluses. Kohus peab hindama, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab, samuti seda, kas see põhjus on mõjuv või mitte (Riigikohtu 12.03.2021 otsus nr 5-20-11, p 23). Kaebaja peab selleks tegema vajalikke pingutusi – otsima tööd, võtma end vajadusel töötuna arvele, tõstma oma kvalifikatsiooni vms. Nimetatud pingutusi ja sellest tulenevat püüet õiguskuulekalt käituda on võimalik arvestada nii kriminaalhoolduse läbiviimisel kui ka tulevikus uuesti elamisloa taotlemisel. Kaebaja väidetud magistriharidust arvestades ei ole ilmselge, et kaebajal puudub võimalus täita samaaegselt VMSi ja kriminaalhoolduse nõudeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-2507 andmiseks peavad samuti olema üldtingimused täidetud. Kuna PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest tuginedes VMS § 123 p-le 2, § 124 lg 1 p-le 1 ja § 124 lg 2 p-le 9, mis on üldised alused, ei olnud PPA-l kohustust kaaluda erandi kohaldamist. 2) VMS § 125 lg 1 p-s 4 sätestatud erisus praegusel juhul ei kohaldu, kuna kaebaja suhtes esineb ka teisi VMS §-s 124 sätestatud keeldumise aluseid. 3) Elamisloa menetluse käigus 01.10.2020 saadetud e-kirjas kinnitas kaebaja, et ta teab, kuhu tööle läheb. Sellest järeldub, et kaebajal oli tööandja olemas, kuigi ta viibis selleks ajaks Eestis juba ilma elamisloata. Kaebaja lühiajalise töötamise registreerimiseks ei ole siiani taotlust esitatud. Kaebajal on Eestis viibimiseks seaduslik alus VMS § 43 lg 1 p 5 alusel ja seega on kaebajal võimalik ka Eestis seaduslikult tööd teha. Eestis töötamiseks on õigus ka välismaalasel, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud (VMS § 106 lg 1). Kaebaja väitis elamisloa taotluses, et tal on magistrikraad. Magistrikraadiga isikul on kindlasti võimalik leida tööd, kus makstakse palgakriteeriumile vastavat palka. Lühiajalise töötamise registreerimise otsustab PPA kaalutlusõiguse alusel tööandja taotluse alusel. Kaebajal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et tema lühiajalist töötamist kindlasti ei registreerita, kuna ükski tööandja ei ole kaebaja lühiajalise töötamise registreerimise taotlust esitanud.
5(6)
3-20-2507 Tähtajalise elamisloa olemasolu seob välismaalast riigiga rohkem ja annab talle parema kaitse. VMS § 232 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt saab pikaajalise elaniku elamisluba taotleda vaid isik, kes on Eestis elanud elamisloa, mitte aga ajutise viibimisõiguse alusel. Eelkõige ilmnevad erisused töötamise puhul. Kui elamisloa alusel Eestis elavatel isikutel on üldjuhul võimalik ilma täiendavate tingimusteta Eestis töötada, siis ajutiselt Eestis viibiv välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, võib siin lühiajaliselt töötada, kui töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s (VMS § 106 lg 1). Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tööandja on Eestis registreeritud (VMS § 106 lg 11). Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul (VMS § 106 lg 13). Lühiajalisele töötajale peab tööandja maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (VMS § 107 lg 1). Kaebaja on viidanud ka VMS § 108 lg 11 p-le 5, mille alusel võib välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keelduda, kui välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Tööturuteenuste ja -toetuste (TTTS) seaduses ettenähtud teenustele ja toetustele on õigus ka seaduslikult ajutiselt Eestis viibival välismaalasel, kuid juhul, kui tema lühiajaline töötamine on VMS kohaselt registreeritud või tema töötamise õigus tuleneb välislepingust ja ta töötab (TTTS § 3 p 41). Ajutiselt Eestis viibiva isiku saab võtta arvele tööotsijana (TTTS § 6 lg 6 p 2), kuid mitte töötuna (TTTS § 6 lg 5 p 9). Seega on kaebajal küll võimalik Eestis töötada, kuid see õigus on oluliselt piiratum kui tähtajalist elamisluba omaval isikul. Töötamise piirangute olemasolu on nentinud ka halduskohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.