XX kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (astma tekkimine, kinnipidamistingimused)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Kohus lahendab 2017. aastal astmasse haigestumisega ja kuni 28.10.2020 seda mitte arvestavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust alates 29.10.2020 kaebaja tervislikule seisundile (astma põdemisele) mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudega.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
4.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.01.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebaja XX esitas 21.09.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (I kd tl 9). Kaebaja tugines sellele, et ta on alates saabumisest tundnud Viru vanglas õhupuudust. Tal on diagnoositud bronhiaalne astma. Vangla ei ole rahuldanud tema taotlusi tingimuste leevendamiseks ning ametnikud on suhtunud temasse kohatult. Kaebaja kannatab uste kinni olles ehk 19 tundi ööpäevas õhupuudust, öösel lämbumistunnet, hirmu, tema uni ja psüühika on häiritud, töövõime langenud, ta on kaotanud kaalu.
2.Vastustaja Viru Vangla jättis 21.11.2018.a otsusega nr 6-16/187-2 (I kd tl 10) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja leidis, et siseõhu kvaliteet on vanglas kindlustatud hästi organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetusega. Kambrite aknad ei ole avatavad, õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus vastab normidele. Erakordselt palavate ilmadega tunneb kaebaja paratamatult õhupuudust. Kaebajal diagnoositud astma ei ole tingitud kinnipidamistingimustest. Kaebaja on alates 19. eluaastast suitsetanud, see on astma peamine terviserisk. Vastustaja on taganud kaebajale arstiabi, et leevendada juba tekkinud mõjusid tervisele.
3.Kaebaja esitas 06.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kaebaja soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Vastustaja on põhjustanud kaebajal astma tekkimise ja rohkem kui kaks aastat kannatusi, mis on omakorda kahjustanud tervist. Kaebaja saabus Viru vanglasse 11.10.2016, alates sellest on ta tundnud teravat õhupuudust. 03.08.2017 diagnoositi kaebajal astma. Enne vanglasse tulekut kaebaja seda haigust ei põdenud. Kaebaja arvates põhjustas astma tekkimise vastustaja. Kaebaja kannatab uste kinni olles terava õhupuuduse käes, uni ja töövõime on häiritud, haigushood põhjustavad hirmu ja lämbumistunnet, tema töövõime on langenud ja ta on kaalus kaotanud 29 kg. Hästi tunneb kaebaja ennast vaid jalutusboksis värske õhu käes. Kaebaja ei saa kasutada enamikku astmaravimeid, kuna need tekitavad kõrvalmõjusid. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta on 19 aastat suitsetanud. Kaebaja on öelnud, et tema elu jooksul on kogunenud võib-olla 1,9 aasta jagu päevi, mil ta on suitsetanud sigari või sigarillo. Kaebaja registreeris ennast vanglas suitsetajana selleks, et vajadusel aidata sigarettidega teisi kinnipeetavaid. Kaebaja on ammu suitsetajate nimekirjast kustutatud ja Viru vanglas viibides ta suitsetanud ei ole. Oma viimases seisukohas väitis kaebaja, et ei ole kunagi olnud suitsetaja. Kaebaja on vastustajalt korduvalt taotlenud tema olukorra leevendamist lisajahutuse, avavanglasse või Tartu vanglasse üleviimise või üksinda kambrisse paigutamisega, kuid vastustaja on keeldunud. Astmaatikule on värske õhk suure tähtsusega. Tartu vanglas on kambrites õhutusluuk. Vangla arstide väitel keelab administratsioon neil anda juhiseid kaebaja kinnipidamistingimuste muutmiseks. Vastustaja on ähvardanud kaebajat sanktsioonidega, kui ta pretensioone esitab. Määrav ei ole see, kas ventilatsioon on vanglas nõuetekohane. Periooditi lülitatakse ventilatsioon ööseks välja. Ventilatsioonist tuleb kambrisse suures koguses tolmu. Kaebaja paigutati 28.10.2020 ümber kambrist V814 kambrisse V720, mis paikneb eraldatud alal V7 osakonnas. Seal oli kaebajal hingata märgatavalt kergem. Kaebaja seostab seda sellega, et V8 osakonnas paikneb savitöökoda, õhus on savitolm ning lakkide ja lahustite hais. Tolm ja keemilised ühendid lähevad ühtsesse sisemisse sundventilatsiooni, millel puudub värske õhu ligipääs. Hiljem avaldas kaebaja, et ta peab enda puhul põhiliseks astmat põhjustavaks allergeeniks kodutolmulesta. Seda on vangla õhus suures koguses, kuna aknad ei avane ja tolm ringleb sundventilatsioonis.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas kohtueelses menetluses esitatud põhjendustele (vt otsuse punkti 2). Vastustaja lisas, et kaebajal tuleb tõendada vastustajale ette heidetavate tegude õigusvastasus ning põhjuslik seos kaebaja väidetud kahjuga - hingamisprobleemide ja diagnoositud bronhiaalastmaga. See ei ole tõendatud.
Õigusaktidest ei tulene kohustust teha eluruumi, sh kinnipeetava kambri õhuvahetuse perioodilisi mõõtmisi. Piisab, kui ehitis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt nõuetele ning seda hooldatakse tavapärasel viisil. Kaebaja väide kambrisse levinud savitolmu kohta ei ole eluliselt usutav. Vastustaja esitas andmed, et kaebaja paiknes 11.10.2016 - 26.10.2016 kambris P109 (vastuvõtt), 26.10.2016 - 12.07.2017 kambris V804 ja alates 12.07.2017 kambris V814. Kokku 11 kahepäevasel perioodil on kaebaja paiknenud ka pikaajaliseks kokkusaamiseks ette nähtud kambris. Enamuse ajast paiknes kaebaja kahekohalises kambris üksinda.
5.Vastustaja esitas kohtule taotlused, mille kaebaja on esitanud seoses vaidlusaluste kinnipidamistingimustega, ja oma vastused neile (I kd tl 23-41): - kaebaja taotles 21.04.2017 üleviimist Tallinna Vangla Maardu avavanglasse õppima asumiseks ja seoses tervisliku seisundiga (hapnikupuudus, sellest tulenev südamepiirkonna valu ja psoriaas). Vastustaja jättis 22.05.2017 taotluse rahuldamata; - kaebaja taotles 02.06.2017 paigutamist kambrisse V812, kuna seal on terve põrand ja parem õhk. Kaebaja viitas kroonilisele õhupuudusele. Vastustaja jättis 30.06.2017 taotluse rahuldamata; - kaebaja taotles 05.06.2017 üleviimist Maardu avavanglasse. Põhjendused kattuvad eelmise üleviimise taotluse põhjendustega, lisaks nimetab kaebaja abiellumist. Vastustaja jättis 06.07.2017 taotluse rahuldamata; - 08.08.2017 andis arst R. Aadamsoo tõendi jätta suvel kuuma ilmaga ööseks ukseluuk avatuks, kuna kaebajal esineb õhupuuduse tunne, põeb bronhiaalastmat; - kaebaja taotles 01.09.2017 üks tund päevas lisajalutust, kuna ta põeb bronhiaalset astmat ja kannatab õhupuuduse käes. Vastustaja jättis 15.09.2017 taotluse rahuldamata; - kaebaja taotles 18.09.2017 üleviimist Maardu avavanglasse tervisliku seisundi tõttu (bronhiaalne astma) ja seoses õppima asumisega. Kaebaja märkis taotlusele 18.10.2017, et ei soovi kirjalikku vastust; - kaebaja taotles 25.09.2017 paigutamist V7 osakonnas asuvasse meditsiinikambrisse, kuna ta põeb bronhiaalset astmat ja tema kambris ei ole piisavalt õhku. Meditsiinikamber on suurem ja kaebaja on seal üksi. Kaebaja märkis taotlusele 18.10.2017, et ei soovi kirjalikku vastust; - kaebaja esitas 25.09.2017 selgitustaotluse seoses sellega, kuidas lahendati tema suulist taotlust viia ta seoses astmaga rohkem avatud üksusesse ja paigutada kambrisse üksi. Kaebaja märkis taotlusele 18.10.2017, et ei soovi kirjalikku vastust; - kaebaja esitas 25.09.2017 kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et ta on haigestunud astmasse ja teda ei ole üle viidud Tallinna Vangla Maardu avavanglasse. Kaebaja märkis 18.10.2017 taotlusele, et ei soovi kirjalikku vastust.
6.Kohus kaasas 18.10.2019.a määrusega menetlusse kolmanda isikuna Viru vangla hoonete omaniku ja haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi. Tartu Ringkonnakohus tühistas kolmanda isiku kaasamise 11.12.2019.a määrusega. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi seisukohta kaebusele kohus eeltoodud põhjusel ei kajasta.
7.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esitas kohtule järgmised andmed kaebaja kinnipidamistingimuste kohta (I kd tl 58-61). Õhuvahetus kambrites P109, V804 ja V814 on tagatud sundventilatsiooniga, mille projektijärgne väljaehitamine ja nõuetekohane toimine on
mõõdistatud ning dokumenteeritud ventilatsiooni passidega. Kambrite V804 ja V814 õhuvahetuse tagab sundventilatsioon SV12-2 (seadmed / ventilaatorid Fläkt Woods). Sundventilatsioon on seadistatud vastavalt ruumide kasutajate arvule. Sissepuhke ja väljatõmbe süsteemid on projekti kohaselt varustatud filtritega (mis tagavad õhu puhastamise tolmust jms) ning sissepuhkesüsteemid on varustatud õhu soojendite ehk kalorifeeridega (vesiküttel). Õhuvahetus on kambris V804 mõõdistatud 20 l/s ja kambris V814 mõõdistatud 18 l/s, mõõdistustööd teostati perioodil 13.02-22.02.2008. Mõõdistatud õhuhulgad vastasid lubatud kõikumiste piires projektis ettenähtule. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei ole teostanud täiendavaid sisekliima mõõtmisi. Kõikide Viru vangla hoonete tehnosüsteemid on ühendatud automaatikasüsteemi TacVista, mis tuvastab süsteemide kõrvalakalded ette nähtud seadetest ning annab sel juhul alarmi. Ventilatsioonisüsteemide osas on automaatika jälgimisel ja reguleerimisel sissepuhke ja väljatõmbe õhutemperatuurid. Sissepuhke õhutemperatuuri reguleeritakse vastavalt väljatõmbe õhutemperatuurile, sh on sissepuhke õhutemperatuurile seatud ka prioriteetne minimaalne tase. Õhuniiskust Viru vangla hoonete tehnosüsteemid (sh ventilatsioonisüsteem) ei reguleeri, samuti ei teosta ventilatsioonisüsteem jahutust. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil puuduvad andmed, et ajavahemikul 11.10.2016-26.10.2016 (kambri P109 osas), 26.10.2016-12.07.2017 (kambri V804 osas) või alates 12.07.2017 (kambri V814 osas) oleks esinenud tõrkeid ventilatsioonisüsteemi töös.
8.Kohus määras 09.09.2020, et kaebaja suhtes tuleb läbi viia isiku kohtuarstlik ekspertiis ning tegi ekspertiisi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi nimetatud eksperdile. Ekspertiisi tegi ekspert M. Vassin. 04.12.2020.a ekspertiisiaktist nr 20E-IDI0065 (I kd tl 155-157) tuleneb kokkuvõttes järgnev: - kaebaja põdes 07.12.2018.a seisuga allergilist astmat. Astma diagnoos püstitati 26.06.2017; - kaebaja seisund on alates haiguse kindlakstegemise päevast muutunud raskemaks: kui 2017. aastal tehtud spirograafia näitas bronhide püsiobstruktsiooni puudumist, siis 2019 2020 obstruktsioon muutus mõõdukaks või raskeks; - astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu; - kaebajal tekkis allergeenide analüüsimisel kõige tugevam reaktsioon kõrrelistele: lõhnav maarjahein, püsiraihein, pilliroog, kultiveeritud rukis, samethein. Teoreetiliselt võib kaebaja anda allergilist reaktsiooni ka seni tuvastamata ainele või ainete rühmale; - astma medikamentoosne ravi on kaheosaline ning seisneb hingamisteede limaskesta põletiku kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhilõõgastid). Kaebaja on kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud; - viirusliku C-hepatiidi medikamentoosne ravi ei ole vastunäidustuseks astmaravile; - astma mittemedikamentoosses ravis on väga oluline vältida bronhospasme vallandavaid olukordi: kokkupuudet allergeenidega, saastunud, tolmust, umbset keskkonda;
- astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik medikamentoosne ravi; - kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks; - ei saa kindlalt tuvastada, kas terviseseisundi halvenemise (haiguse süvenemise) põhjuseks on ebakorrektne ravimite võtmine või olmetingimused; - kaebajal on äärmiselt oluline korrektselt manustada kopsuarsti poolt määratud astmavastast medikamentoosset ravi, see nõue on haiguse progresseerumise ja tüsistuste tekke ennetamiseks vältimatu. Kaebajal on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida kokkupuudet allergeenidega ning saastunud, tolmuses, umbses keskkonnas viibimist, see nõue on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist kahel alusel - esiteks põhjusel, et tal tekkis 2017. aastal astma ja teiseks seetõttu, et tingimused Viru vanglas ei vastanud kambri õhuvahetuse ja õhu kvaliteedi osas tema kui astmat põdeva isiku vajadustele. Astma tekkimine on ühekordne sündmus. Kinnipidamistingimuste osas tuleb aga täpsustada periood, mida kohus otsuses käsitleb. Perioodi alguseks saab olla astma diagnoosimine kaebajal. Enne seda ei saanud vastustaja teada ega arvestada, et kaebajal võivad olla erivajadused. Kohus selgitas 26.10.2021.a määruses, et kohus lahendab praeguses kohtuasjas kaebaja nõude kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks alates kaebajal astma diagnoosimisest kuni 28.10.2020. Kohus lähtus sellest, et menetluse käigus esitas kaebaja avaldusi, mille põhjal kinnipidamistingimustega kahju tekitamine jätkub ning 28.10.2020 paigutati kaebaja kambrist V814 ümber teise osakonda V7 ja kambrisse V720, kus kaebaja seisund paranes. Kaebaja soovis oma 14.11.2021.a avalduses perioodi pikendamist kõigile Viru vanglas viibitud päevadele. Kaebaja selgitas, et tema seisundi paranemine oli ajutine ja pärast seda on tema seisund veelgi halvenenud.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja muuta kaebuse nõuet või alust kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus jääb selle juurde, et mõistlik on käsitleda käesoleva kohtuasja raames perioodi kuni 28.10.2020. Kohtueelses menetluses käsitleti ja kohtuasjas on kogutud andmed ja tõendid kaebaja kinnipidamise tingimuste kohta osakonnas V8 (kambrites V804 ja V814). Menetlus on isegi kestnud kaua, selle täiendamine uute nõude alustega lükkaks asja lahendamise edasi. Lisaks kinnipidamistingimustele muutuvad ajas ka arsti soovitused ja kaebaja tervislik seisund. Olukorras, kus nõude põhjendatus sõltub muutuvatest asjaoludest, tuleb käsitletav periood paratamatult kuidagi piiritleda. Kohus ei saa sellist asja lahendada nii, et periood pikeneb pidevalt (sh järgmistes kohtuastmetes), mis omakorda toob kaasa pideva uute tõendite kogumise vajaduse. Kaebajal on võimalik esitada eraldi nõue seoses kahju tekitamisega alates
29.10.2020. Selle nõude esitamise tähtaeg ei ole möödas. Nõude esitamine eraldi kahju hüvitamise taotlusena ja kaebusena ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav. Kohus lahendab seega kaebuse kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes alates astma diagnoosimisest kuni 28.10.2020 ning ei luba kaebajal täiendada kaebust hiljem tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kuivõrd kohus ei ole seni ühegi lahendi resolutsioonis fikseerinud käsitletavat perioodi, siis teeb kohus seda käesolevas otsuses.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Viidatud sätted tähendavad, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nendest tingimustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa.
12.Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevuse ja tegevusetusena kinnipidamistingimustele Viru vanglas, täpsemalt õhuvahetusele kambris (sh avatava akna puudumisele) ja õhu kvaliteedile. Astma tekkimine
13.Tõendatud on, et astma diagnoositi kaebajal esmakordselt 2017. aastal Viru vanglas viibimise ajal. Viru Vangla arst V. Pronevitš märkis 01.04.2017 kaebaja tervisekaarti, et kaebaja kurtis raskusi hingamisel, viimasel ajal iga päev, 3-4 nädalat tagasi hakkas hingeldama. Allergotest negatiivne. Vanglas ei ole võimalik spiromeetriat teha. Arst märkis diagnoosiks J45 - astma ning suunas kaebaja pulmonoloogi juurde (I kd tl 108). Pulmonoloog J. Vinnikova koostatud ambulatoorse epikriisi 26.06-03.08.2017 (I kd tl 83-85) põhjal on kaebaja lõplik kliiniline diagnoos J45.0 - valdavalt allergiline astma, statistiline liik esmashaigestumine. Ekspert märkis astma diagnoosi püstitamise kuupäevaks 26.06.2017.
14.Ida-Viru Keskhaigla epikriisis 07.02-02.04.2020 oli algselt ekslikult märgitud, et kaebajal diagnoositi astma 1997. aastal. Kohtumenetluses parandas haigla epikriisi ja kinnitas, et tegemist oli veaga (I kd tl 185). Ühestki kohtuasjas esitatud tõendist ei nähtu, et kaebajal oleks astma diagnoositud enne 2017. aastat.
15.See, et kaebajal tekkis astma vangistuse ajal, ei võrdu aga sellega, et astma tekkis Viru vanglas valitsevate tingimuste tõttu. Ekspert selgitas, et astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu. Kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks. Kohus märkis ekspertiisi määramisel,
et igapäevase elu tingimuste all on mõeldud kambri pindala või kubatuuri ühe isiku kohta, siseõhu temperatuuri ja niiskust, ventilatsiooni liiki (loomulik või sundventilatsioon), sundventilatsiooni parameetreid, ööpäeva jooksul suletud kambris veedetud aega, võimalust viibida värskes õhus, välisõhu kvaliteeti (saastatust) jms (I kd tl 141).
16.Eksperdi nimetatud asjaoludest esineb kaebaja puhul allergia. Ekspertiisi põhjal esines kaebajal kõige tugevam allergiline reaktsioon kõrrelistele. Epikriisis 26.06-03.08.2017 on öeldud, et spetsiifiline IgE allergeenide segu (lõhnav maarjahein, püsiraihein, pilliroog, kultiveeritud rukis, samethein) suhtes oli S2-gp IgE 0,25 kIU/l ehk positiivne (I kd tl 84). Ekspert selgitas, et raviasutustes diagnostikaks kasutusel olevad allergeenide paneelid ei kajasta kõikide keskkonnas tsirkuleerivate allergeenide spektrit, vaid kõigi levinumate allergilist reaktsiooni tekitavate ainete rida ehk teoreetiliselt võib kaebaja anda allergilist reaktsiooni ka seni tuvastamata ainele või ainete rühmale. Ambulatoorsetes epikriisides 21.08-24.08.2020 (I kd tl 178, 187) ja 28.05.2021 (I kd tl 196) on öeldud, et varasemalt on teada ka allergia kodutolmulestale. Epikriisis ei ole viidatud, millel sellised andmed põhinevad. Toimikus olevad andmed on vastupidised - kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et - 02.01.2017 teostatud immuunanalüüsi põhjal on tolmuallergeenide segu 2 suhtes tulemus <0,10 (I kd tl 106 pöördel); - 08.08.2019 uuriti kaebaja reaktsiooni mitmetele allergeenidele ning kõik tulemused olid referentsväärtusest väiksemad. Sh hx2 IgE / tolmuallergeenide segu 2 suhtes oli tulemus 0,1 ning referentsväärtus on 0,35 (I kd tl 125 pöördel); - 05.09.2019 oli üld IgE tulemus 17,5, referentsväärtus on 95 (I kd tl 126). Seega kohtuasjas esitatud tõendid pigem ei kinnita seda, et kaebajal on allergia tolmu suhtes.
17.Kohtu hinnangul esineb kaebaja puhul astma riskifaktoritest ka suitsetamine. Kaebaja tervisekaarti on märgitud 25.05.2015, et kaebaja suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 19aastasena ning 16.02.2016, et kaebaja suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 25-aastasena. Kaebaja väitis kaebuses algselt, et tema elu jooksul on kogunenud võib-olla 1,9 aasta jagu päevi, mil ta on suitsetanud sigari või sigarillo. Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja viimane väide, et ta ei ole kunagi suitsetanud. Ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kui palju kaebaja suitsetas, kuid ei saa ka öelda, et suitsetamist kui astma riskifaktorit kaebaja puhul ei esine.
18.Kokkuvõttes nähtub eespool viidatud tõenditest, et kaebaja väidetud tingimused vanglas ehk õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei saanud põhjustada astma tekkimist kaebajal ning kaebaja puhul esineb muid asjaolusid, mida seostatakse astma tekkimisega. Kinnipidamistingimuste nõuetekohasus
19.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad muuhulgas kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, ning kambris peab olema aken. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal ei ole loomulik ventilatsioon, sh avatav aken kinnipeetava kambris nõutav. Viru vangla hoonetele on väljastatud kasutusluba (I kd tl 74-75). See tähendab, et hoonete vastavust õigusaktide nõuetele saab eeldada - ehitusseadustiku § 50 lg 1 kohaselt antakse
kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kohtuasjas on lisaks esitatud tõendid selle kohta, et 2008. aastal tehtud mõõdistamise põhjal vastas sundventilatsiooniga tagatud õhuvahetus kaebaja kambris projektile. Õhuvahetus kambris projekteeriti määras 10 l/s inimese kohta (I kd tl 71). Mõõdistamisel jäi nii sissepuhe kui väljatõmme vahemikku 18-20 l/s ning lubatud kõikumine on +/- 20 % (I kd tl 63-69). Pärast eelnimetatud mõõdistamist on ventilatsioonisüsteemi regulaarselt hooldatud (I kd tl 76-80). Kohtu hinnangul olid kaebaja kinnipidamistingimused õigusaktide nõuetega kooskõlas. Käesolevas kohtuasjas omab selle kõrval aga tähtsust ka küsimus, kas üldiselt ehk keskmise kinnipeetava seisukohast õiguspärased tingimused olid kooskõlas ka kaebaja erivajadusega, mis tuleneb sellest, et kaebajal on diagnoositud astma, ning kas vajadus kohaldada kaebajale eritingimusi pidi olema vastustajale äratuntav.
20.Vangla arst V. Pronevitš on selgitanud, et kaebaja pöördus ajavahemikul sügis 2017 jaanuar 2019 korduvalt perearsti poole küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta lahtikäivat akent kambris. Arst leidis, et kui kaebaja päeva jooksul jalutab päevarežiimi järgi ja ruumis on ventilatsioon olemas, siis ei ole lahtikäiv aken kambris vajalik. Arsti hinnangul ei ole otsest seost astma prognoosi parenemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel (I kd tl 172). 26.06-03.08.2017.a epikriisis ei andud eriarst (pulmonoloog) soovitusi kaebaja olmetingimuste osas. 28.05.2019.a epikriisis (I kd tl 86-87) soovitas arst rohkem värskes õhus olla, ruumis ventilatsioon. 07.02-02.04.2020.a epikriis (I kd tl 186) ei sisalda soovitusi, kuna ravi jäi pooleli eriolukorra tõttu. 21.08-24.08.2020.a epikriisis soovitas arst kaebaja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele jalutuskäikudele.
21.Kohtu hinnangul ei tulenenud punktis 20 toodud arstide juhistest vastustajale kohustust luua kaebajale tavapärasest erinevaid kinnipidamistingimusi. Arstid kas ei leidnud kaebaja puhul erivajadusi või on andnud soovitusi. Kohus on ka varem leidnud, et kaebaja kinnipidamistingimused olid sobivad. Kohus on korduvalt lahendanud kaebaja avaldusi (enamuses esialgse õiguskaitse taotlusi) eesmärgiga kohustada vastustajat paigaldama kaebaja kambrile lahtikäiv aken või viima kaebaja üle teise vanglasse (kohtuasjad 3-19-1502, 3-19-1756, 3-20-1681, lahendid I kd tl 173-177, 179-182). Kohus leidis kõigil kordadel, et kaebajale sobivad olemasolevad tingimused ja avatav aken ei ole kaebajale vältimatult vajalik.
22.Kohustuse puudumine ei tähenda, et vastustajal puudus õigus võimalusel kaebaja olukorda kergendada. Ühe tema jaoks olulise tingimusena tõi kaebaja välja selle, et kambris oleks rohkem õhku, sh seeläbi, et kaebaja on kambris üksi. Vastustaja selgitas, et kaebaja paiknes enamuse praeguses kohtuasjas käsitletavast perioodist kahekohalises kambris üksi (II kd tl 12). Ajavahemikul 01.04.2017 - 28.10.2020 oli kaebajal kambrikaaslane kokku 207 päeval: Algus 01.04.2017 05.06.2017 12.07.2017 27.07.2017
Lõpp 05.04.2017 04.07.2017 18.07.2017 07.11.2017
Päevi
14.11.2017 29.11.2017 21.08.2018 Kokku
22.11.2017 20.12.2017 26.09.2018
Arvestades, et 01.04.2017 - 28.10.2020 on 1306 päeva, oli kaebajal kambrikaaslane 15,85 % ulatuses sellest ajast. Alates 26.09.2018 ei ole kaebajal kambrikaaslast olnud.
23.Pooled on nimetanud ka seda, et kaebajal oli võimalus töötada vabas õhus. Kaebaja määrati tööle jalutusbokside koristajaks alates 05.07.2017 (II kd tl 3). Kaebaja selgituse põhjal töötas ta alguses 6 tundi nädalas, hiljem 3 tundi nädalas, kaebaja ei selgitanud, millal muudatus toimus. Vastustaja andmetel töötas kaebaja tööaja arvestuse järgi 2019. aastal keskmiselt 14,03 tundi kuus ja 2020. aastal 5,13 tundi kuus. 08.08.2017 määras arst jätta ööseks toiduluuk avatuks suve perioodil kuumade ilmadega, kuna kinnipeetav põeb astmat (I kd tl 112).
24.Tervisekaardi (I kd tl 90-127, II kd tl 5-11) andmete põhjal kurdab kaebaja pidevalt õhupuudust kambris. Ekspert leidis, et kaebaja haigus ehk astma on ajas muutunud raskemaks. Ekspert selgitas, et astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik spetsiifiline medikamentoosne ravi. Kuna kaebaja eeldatavate kõrvaltoimete tekke tõttu ei manusta täies mahus talle raviarsti poolt määratud medikamentoosset ravi, siis ei saa kindlalt tuvastada, kas terviseseisundi halvenemise (haiguse süvenemise) põhjuseks on ebakorrektne ravimite võtmine või olmetingimused. Kohtu hinnangul tuleneb tõenditest kogumis, et kaebaja vaevusi ja tema seisundi halvenemist põhjustab eelkõige see, et kaebaja ei kasuta täies mahus talle astma tõttu määratud ravimeid, ning kambri õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei ole määrava mõjuga. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.
25.Kaebaja seostab oma vaevusi ja seisundi halvenemist sellega, et vanglas ringleb üks ja seesama tolmuga saastatud õhk. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Sundventilatsioon ei tähenda seda, et vangla õhuringlus on suletud süsteem. Ventilatsiooni siseneb välisõhk, mis soojendatakse ja filtreeritakse (I kd tl 72 pöördel). 02.11.2020 esitatud avalduses leidis kaebaja, et õhu halba kvaliteeti osakonnas V8 tõendab see, et ta paigutati ümber osakonda V7 ja tema seisund paranes. Hiljem selgus, et see ei ole nii 14.11.2021.a avalduses selgitas kaebaja, et peatselt stabiliseerus seisund endisele halvale tasemele ja on pärast seda veelgi halvenenud. Seega ei mõjutanud kaebaja seisundit asjaolu, et osakonnas V8 paiknes savitöökoda. Kaebaja pakkus uue versioonina välja, et põhiline allergeen on tema puhul kodutolmulest, ka selle esinemise põhjuseks õhus pidas kaebaja seda, et ventilatsioon kujutab endast suletud süsteemi. Kohus näitas eespool, et õhuringlus vanglas ei ole suletud süsteem ja allergiat tolmule (sh kodutolmulesta suhtes) kaebajal kindlaks tehtud ei ole. Tervisekaardi andmetel kurtis kaebaja õhupuudust kambris esimest korda Tallinna vanglas viibides, 21.07.2016 (I kd tl 101). Järgmine kaebus õhupuuduse ja hingeldamise osas oli Viru
vanglas 21.03.2017 ning kaebaja ütles selle olevat tekkinud viimasel ajal, umbes 2 nädala jooksul (I kd tl 107 pöördel). See tähendab, et alates Viru vanglasse saabumisest 11.10.2016 kuni 21.03.2017 ehk rohkem kui 5 kuu jooksul ei olnud kaebajal õhupuudusega selliseid probleeme, mis oleksid väärinud meditsiinitöötajale märkimist. Ka kaebaja avaldused vastustajale seoses õhupuudusega algasid 21.04.2017 ehk rohkem kui 6 kuud pärast Viru vanglasse saabumist (vt otsuse punkti 5).
26.Ekspert selgitas, et bronhiaalastma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona (astmahoona). See on tingitud hingamistorude (bronhide) limaskesta põletikust või ülitundlikkusest (allergiast) mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Kõige tõhusamaks astmahoogude ennetavaks faktoriks on vältida kokkupuudet allergeeniga, kuid see on tavaelus praktiliselt võimatu. Astma medikamentoosne ravi seisneb põletiku kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhospasmi kõrvaldamises e bronhide silelihasrakkude lõdvestamises). Ravi on kaheosaline ning äärmiselt oluline on manustada nii põletikuvastaseid ravimeid (kõigepealt hormoonravi) kui ka bronhodilataatoreid (bronhilõõgastid spasmi kupeerimiseks). Kaebaja on õhupuudushoogude kõrvaldamiseks kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja ravi korduvalt muudetud. Käesolevas kohtuasjas jääb vastuseta küsimus, kas see, et kaebaja ei saa kasutada astmaravimeid täies mahus, on kaebaja organismi iseärasustest või kaebajal esinevate haiguste koosmõjust tingitud paratamatus või on tegemist raviveaga. See küsimus väljub kohtuasja piiridest.
27.Kohus küsis ekspertiisi määramisel muuhulgas, kas ja millised erivajadused esinevad kaebajal igapäevase elu olmetingimustes tulenevalt temal kindlaks tehtud haigusest ning kas erivajaduste järgimine on lähtuvalt kaebaja terviseseisundist vältimatu või on see soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Ekspert vastas, et kaebajal on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida kokkupuudet allergeenidega ning saastunud, tolmuses, umbses keskkonnas viibimist; see nõue on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Otsuse punktis 25 toodu põhjal ei saa olmetingimusi Viru vanglas pidada saastatud, tolmuseks või umbseks keskkonnaks. Kui kaebajal esines kõige tugevam allergiline reaktsioon õistaimedele ning reaktsioon tolmule on väga nõrk, siis ei saa vanglat pidada ka keskkonnaks, kus kaebajal on kokkupuude allergeenidega (otsuse punkt 16).
28.Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud, et õhuvahetus või õhu kvaliteet Viru vanglas põhjustavad kaebajale tagajärgi, mille ärahoidmiseks oli vastustajal kohustus kaebaja kinnipidamise tingimusi muuta. Soovitus kinnipeetava elukvaliteedi parandamiseks ei loo vastustajale kohustust haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks. Vastustaja on muutnud olmetingimusi kaebajale soodsamaks - kaebaja on enamasti kambris üksi ja tal võimaldati töötada vabas õhus. Vastustajale ei saa ette heita õigusvastast tegevust või tegevusetust.
29.Eeltoodu tähendab, et täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust: kaebaja kinnipidamistingimused olid õhuvahetuse ja õhu kvaliteedi osas õiguspärased ning kaebaja seisundi (astma tekkimise, raskemaks muutumise, kaebaja tajutud vaevuste) ning kinnipidamistingimuste vahel puudub põhjuslik seos. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Kui mõned kahju hüvitamise eeldused on täitmata, siis puudub vajadus hinnata kõigi eelduste täidetust. Sh kohus sel juhul ei hinda, millisel RVastS § 9 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise alusel on kaebajal mittevaraline kahju tekkinud. Menetluskulud. Selgitused
30.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on eksperdi kulu, selle kohta teeb kohus eraldi määruse. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
31.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.