lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2285/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2285/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2285

Haldusasi

Tanel Erelti kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (astma)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Tanel Erelet Vastustaja Viru Vangla Kolmas isik Riigi Kinnisvara AS

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Riigi Kinnisvara AS-i määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtu menetluses on Tanel Erelti kaebus Viru Vangla vastu mitterahalise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja tugineb sellele, et Viru Vanglas viibimise ajal tekkis tal bronhiaalne astma ning ta on kogu Viru Vanglas viibimise aja jooksul kannatanud õhupuuduse ja selle tagajärgede all.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuses kaebusele esitas Viru Vangla taotule kaasata Riigi Kinnisvara AS (RKAS) menetlusse kolmanda isikuna. Vastustaja selgitas, et vangla hoones õhuvahetuse nõuetekohasuse tagamiseks piisab, kui ehitis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt nõuetele ning seda hooldatakse tavapärasel viisil. Viru Vangla üürib vangla ehitisi nende omanikult, RKAS-lt, kes korraldab ka hoonete hooldust. Seega võib kohtumenetlus mõjutada RKAS õigusi ja kohustusi.
3.18. oktoobri 2019. a määrusega kaasas halduskohus RKAS-i menetlusse kolmanda isikuna. Kohus märkis, et kohtuasjas võidakse otsustada selle üle, kas sisekliima Viru Vanglas vastas kehtestatud nõuetele. Vastustaja üürib ehitisi nende omanikult, RKAS-lt ning omanik korraldab hoonete hooldust.
4.7. RKAS esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a määruse vaidlustamiseks.

Kolmas isik on seisukohal, et sisuliselt on välistatud, et kohtuasjas tehtava lahendi resolutsiooniga võidakse otsustada RKAS-i subjektiivsete õiguste või kohustuste üle, kuna RKAS õiguste või kohustuste tekkimine kinnipeetava või Viru Vangla ees ei sõltu kaebuse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. RKAS täidab Viru Vanglat üürile andes ja hooldades Viru Vangla ees üksnes avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust ning ei oma mistahes õigussuhteid (nö otsesuhet) kinnipeetavatega. RKAS võimalik vastutus ja vastutuse ulatus Viru Vangla ees seoses vangla kambrite õhuvahetuse või nende hooldamisega ei sõltu mitte asjas tehtavast lahendist, vaid RKAS-i ja Viru Vangla vahel sõlmitud üürilepingust ning üürilepingus sätestatud tingimuste järgimisest või mittejärgmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus puudutab eelkõige kolmanda isiku õigusi ja Viru Vangla on esitanud enda seisukohad halduskohtule kolmanda isiku kaasamise taotluses, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda menetlusosalistele täiendavat võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Vastavalt HKMS § 20 lg-le 1 halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Seega on kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks see, et kohtulahendil võib olla mõju kaastava isiku õigustele ja kohustustele. Praeguses asjas ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõudel mõju RKAS õigustele ja kohustustele. Vangistuse täideviimine on vangla kohustuseks (VangS § 105 lg 1). Seetõttu vangistuse täideviimisel on kinnipeetaval avalikõiguslik suhe vanglaga, mitte isikuga, kellele kuuluvaid hooneid vangistuse täideviimisel kasutatakse. Kehtivt õigus ei näe ette, et kasutuslepingu alusel isiku vara kasutamine vangla poolt viimasele pandud avalikõigusliku ülesande täitmiseks, toob vara omanikule kaasa kohustusi suhetes kinnipeetavatega. Kinnipidamistingimuste nõuetekohasuse peab tagama vangla. Kui vangla on selle kohustuse täitmiseks sõlminud kasutuslepingu kolmanda isikuga, siis on kolmandal isikul lepingulised kohustused üksnes suhetes vanglaga. Seega ei saa kaebajal olla RKAS vastu kahju hüvitamise nõuet mittevastavate vangistustingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kehtivast õigusest ei tulene ka, et hüvitisenõude rahuldamise korral tekiks Viru Vanglal tagasinõudeõigus hoonete omaniku vastu. Sellist järeldust ei saa vahetult teha isegi juhul, kui kaebuse lahendamisel halduskohus asub seisukohale, et Viru Vangla sisekliima ei vasta nõuetele. Viru Vangla õigused RKAS suhtes tulenevad viimasega sõlmitud üürilepingust ja üürisuhtele kohalduvatest eraõiguse sätetest. Seetõttu ei tulene hoone sisekliima võimalikust mittevastavusest avaliku õiguse normidele veel järeldust lepinguliste kohustuste rikkumise kohta, veelgi vähem selle kohta, et rikkumine ei olnud vabandatav või et Viru Vanglal tekib õigus rakendada RKAS suhtes õiguskaitsevahendeid. Seetõttu on seos kaebaja kinnipidamistingimuste ja RKAS võimaliku vastutuse vahel sedavõrd kaudne, et käesolevas asjas tehtava lahendiga ilmselt ei otsustata RKAS õiguste ja kohustuste üle HKMS § 20 lg 1 tähenduses.
8.Teistsugusele seisukohale ei ole põhjust asuda ka Riigikohtu 12. novembri 2019. a määruses asjas nr 3-19-874 HKMS § 20 lg-le 1 antud tõlgenduse valguses. Selles asjas pidas Riigikohus võimalikuks kaasata kolmanda isikuna menetlusse isiku, kelle õigusi ja kohustusi kaevatav haldusakt ei mõjuta, kuid kelle varaline olukord siiski vahetult sõltub kaevatava haldusakti kehtivusest, kuna kaebajale haldusaktiga pandud rahaline kohustus tuleb täita kolmandale isikule. Käesolevas asjas RKAS puudub võrreldava kvaliteediga seos kaebaja esitatud kahjunõudega, sest kahjunõude rahuldamine või rahuldamata jätmine ei too kaasa muudatusi RKAS varalises olukorras. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium