Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
3-18-1703 18. jaanuar 2021, Jõhvi Ülle Polluks M. M kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – M. M Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Kohustada vastustajat tagama kambrites, kus viibib kaebaja ventilatsioonist õhu juurdevool vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta.
3.Jätta muude nõuete osas kaebus rahuldamata.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3,75 eurot.
5.Asendada kaebaja isikuandmete kaitseks kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1, 2, 3 ja 4 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.02.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.M. M esitas 27.08.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustavate ettekirjutuste tegemiseks. Kaebuse kohaselt
3-18-1703 esinevad Viru Vanglas probleemid õhupuudusega, eriti öisel ajal, mistõttu ei saa kaebaja magada. Vastavalt vangla poolt esitatud andmetele on kambrisse sisse puhutav õhuhulk ajavahemikul 23.00-5.30 ainult 10 l/s, mis ei vasta nõuetele. Samuti esineb kaebajal meditsiiniline vajadus prillide saamiseks. Vangla nõusolekul saadeti kaebajale vabadusest optilised prillid, kuid vangla keeldub neid kaebajale väljastamast. Sellega põhjustas vangla kaebajale rohkem kannatusi, kui paratamatult kaasnevad vangistusega ja seadis ohtu tema tervise. Seoses eelpoolnimetatuga pöördus kaebaja vangla poole taotluste ja vaietega, kuid need jäid rahuldamata ja läbi vaatamata. Vastuste esitamisega ületas vangla vastuste esitamise tähtaega ja rikkus läbivaatamise korda. Eelnevast tulenevalt palus kaebaja kohtult: 1) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus taotlusele nr 6-10/15680-1 vastamisel Viru Vangla kodukorra punkti 11.1.5 kuue päeva võrra. 2) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra punkti 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata. 3) Tuvastada, et Viru Vangla tagastas vaide nr 6-12/290-2 hilinemisega. 4) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus vaide läbivaatamise korda, kuna hilines vaidele nr 612/356-1 vastuse esitamisega ühe päeva. 5) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus teabenõudele 6-10/3883-1 vastamise tähtaega 26 päeva võrra ning teatamistähtaega 31 päeva võrra. 6) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus taotlusele 6-10/14751-1 vastamise tähtaega 12 päeva võrra. 7) Tuvastada, et Viru Vangla rikkus vaidele nr 6-12/354-1 vastamise tähtaega 5 päeva võrra. 8) Tuvastada, et Viru Vangla jättis vaided sisuliselt menetlemata ega lahendanud neid viivitamatult. 9) Tuvastada, et Viru Vangla diskrimineeris kaebajat ega väljastanud talle prille. 10) Tuvastada, et Viru Vangla seadis prillide mitteväljastamisega ja öösel ventilatsiooni nõuetele mittevastava töötamisega ohtu kaebaja tervise ja tekitas talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui kaasnevad paratamatult vangistusega. 11) Kohustada Viru Vanglat panema pakiga saadetud prillid kaebaja isiklike asjade juurde ja tooma neid kaebaja kambrisse. 12) Kohustada Riigi Kinnisvara AS-i vastama kaebaja teabenõudele. 13) Kohustada Viru Vanglat hoidma kaebajat eraldi kambris, kuni vangla on paigutanud kaebaja kambrisse avatava akna või konditsioneeri ning vangla ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse. Tuvastamisnõuete esitamise eesmärgiks on muu hulgas ära hoida sarnaseid rikkumisi tulevikus.
2.Tartu Halduskohus selgitas 23.07.2019 määruses kaebajale, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda, et kamber (sh kambri ventilatsioon) vastaks kehtestatud nõuetele. Seega, kaebus kohustamisnõude osas, milles kaebaja nõudis kohtult Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – hoida kaebajat eraldi kambris, ei ole lubatud. Kohus oli seisukohal, et lähtudes kaebuse eesmärgist, saab kaebaja eelpoolnimetatud kohustamisnõuet tõlgendada nii, et tema sooviks oli kohustada vanglat, et kambri õhuringlus vastaks nõuetele. Kohus oli seisukohal, et tuvastamisnõuded seoses prillide väljastamata jätmisega ja piisava õhuvahetuse tagamata jätmisega kambris saab pidada hõlmatuks kohustamisnõuetega, kuna kohustamisnõude sisulisel läbivaatamisel annab kohus hinnangu vangla tegevusele seoses prillide väljastamata jätmisega ja piisava õhuringluse tagamata jätmisega, mis on ühtlasi ka tõhus õiguskaitsevahend tuvastamisnõuete suhtes. Kokkuvõttes tagastas kohus kaebuse Riigi Kinnisvara AS-i vastu esitatud kohustamisnõude osas, tuvastamisnõude osas seoses Viru Vangla 23.05.2018 vastuse
3-18-1703 nr 6-10/14751-1 esitamise hilinemisega 12 päeva võrra tuvastamisnõude osas seoses Viru Vangla teabenõudele 6-10/3883-1 vastuse esitamise tähtaja rikkumisega. Ülejäänud nõuete osas võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Tartu Halduskohtu määrus jõustus 13.08.2019 edasi kaebamata ja kaebaja ei vaielnud kaebuse nõuete osas kohtu poolt antud tõlgenduse vastu.
3.Vastustaja esitas 23.08.2019 kohtule vastuse kaebusele. Vastuses kaebusele taotles vastustaja muu hulgas tuvastamisnõuete osas, mis olid menetlusse võetud (v. a seoses asjaoluga, et Viru Vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra punkti 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata) kaebuse läbi vaatamata jätmist. Vastustaja tunnistas, et kaebaja pöördumistele vastamisel on ta ületanud vastamise tähtaega. Vastustaja tunnistas enda eksimust ning vabandab selle eest.
4.Tartu Halduskohus jättis 25.11.2019 määrusega läbi vaatamata kaebuse tuvastamisnõuete osas (v.a seoses asjaoluga, et Viru Vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra punkti 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata). Kaebuse läbi vaatamata jätmise osas Tartu Halduskohtu 25.11.2019 määrus jõustus 2.06.2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist kõikide menetluses olevate nõuete osas.
5.1.Kohustamisnõue lisada kaebajale pakiga saadetud prillid isiklike asjade nimekirja ja väljastada kaebajale. Kaebaja leiab, et talle ei väljastata talle vabadusest edastatud prille õigusvastaselt. Kaebaja märgib, et vale on vastustaja arvamus selle kohta, et prillid kuuluvad saatjale, mitte talle. Kaebajal on olemas prillide kasutamise luba ning tegemist ei ole keelatud esemega vangla sisekorraeeskirja (VsKE) §-s 641 sätestatud tähenduses. Samuti esineb kaebaja prillide kasutamiseks meditsiiniline vajadus. Kaebaja arvates ei kujuta talle pakiga edastatud prillid ohtu vangla julgeolekule. Vastustajal on olemas kõik vajalik selleks, et kontrollida saabuvaid esemeid, mistõttu ei kaasne sellega lisakulusid ja puudub põhjus prillide väljastamisest keeldumiseks. Kaebaja lisas, et käekellal ja teleri puldil on samuti olemas patareipesa, kuid neid esemeid ei keelata põhjusel, et neid on raske läbi otsida. Kaebaja arvates, kui vastustaja sõnul saab patareipesasse kergelt midagi peita, saab ka sealt kergelt peidetud esemeid avastada.
5.2.Kohustamisnõue tagada kambris nõuetele vastav õhuringlus ööpäevaringselt ja avatav aken. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole taganud kambris, kus kaebaja viibis, nõuetele vastavat õhuringlust (sundventilatsiooni), mis vastaks määrusele „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 1 lg-tes 1 ja 4 sätestatule. Eestis kehtivas standardi EVS 908: 2010 lisas A on öeldud, et majutus, elu- ja puhkeruumi õhuvahetus peab olema ööpäevaringselt 10l/s inimese kohta. Lisaks peab igal eluruumil olema avatav aken. Sellisel juhul on tagatud heaolu ja tervisekaitse. Viru Vanglas on kambri õhuvahetus kell 23.00-5.30 10l/s ehk poole võrra väiksem, kui on sätestatud tervisekaitsenõuetega. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kambri õhuvahetus vastab nõuetele. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tema tervisekaitse.
3-18-1703
5.3.Lisaks eelpoolnimetatud nõuetele taotleb kaebaja kohtult vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt asjaajamiskorra punkti 4.3.2 rikkumisega taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel.
6.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
6.1.Vastustaja palus kohtul arvestada vangla 26.07.2018. a vaideotsuse nr 6-12/356-2 ja taotlusele vastuse nr 6-10/1470-2 põhjendustega.
6.2.Seonduvalt tuvastamisnõudega väitis vastustaja, et kuni 31.12.2018 kehtinud Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirja nr 1-1/172 Viru Vangla asjaajamiskord punkt 2.3.2. sätestas, kui dokumendil on märge „KIIRE“, siis dokument registreeritakse läbivaatamiseks viivitamata. Vastustaja selgituse kohaselt kaebaja poolt esitatud taotluse võttis vastu II üksuse ametnik. Taotlus lahendati samuti II üksuses, seega oli kaebaja poolt esitatud taotlus alguses peale seda lahendatava struktuurüksuse käes ning kellelegi edastamine ei olnud vajalik. Vastustaja selgitas täiendavalt, et vastamine toimus vastavalt vastustaja poolt hinnatavale tegelikule pakilisusele.
6.3.Vastustaja jäi prillide väljastamise osas võetud seisukoha juurde ning endiselt arvas, et tegemist on vangla julgeolekut ohustava esemega, mis on vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-le 3 keelatud.
6.4.Kaebaja kambris V-814 on õhuvahetus tagatud sundventilatsiooni abil. Ventilatsioonisüsteem on varustatud filtritega, et puhastada nii sisse tõmmatavat kui ka väljapuhutavat õhku. See piirab tolmu sattumist ruumidesse. Riigi Kinnisvara AS kinnitas, et vahetab filtreid regulaarselt vastavalt mustumisastmele. Mustumisaste tehakse kindlaks süsteemiautomaatika poolt. Ventilatsiooni passi järgi on kambri V-814 õhuvahetus 18 l/s, mis vastab projektile. Vastustaja teatas, et ei näe põhjust, et vaidlusele tuleks läheneda teisiti ning kohustamisnõude rahuldamiseks puudub samuti alus.
6.5.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus selgitab, et esmalt võtab seisukoha kohustamisnõude põhjendatavuse osas seonduvalt prillidega (I), seejärel hindab kohustamisnõude põhjendatavust kohustamisnõude osas seonduvalt õhuringlusega kambrites (II) ning otsustab tuvastamisnõude põhjendatavuse üle (III), viimasena jagab menetluskulud (IV). I
8.Haldusasja materjalide kohaselt silmaarst määras 18.04.2018 (sh ka 13.03.2019) kaebajale prillid (tl. 7, 53-54 ), sellele tuginedes esitas kaebaja vastustajale 18.04.2018 selgitustaotluse nr 6-10/15680-1, milles soovis teada, kas on võimalik lasta endale saata prillid väljastpoolt vanglat. Vastuses 24.05.2018 selgitustaotlusele nr 6-10/15680-1 selgitati kaebajale, et juhul, kui ta ei soovi vangla kulul väljastatud prille on võimalus need kätte saada vabadusest meditsiiniosakonna kaudu. Kaebajale saadeti vabadusest prillid, kuid vanglasse saabudes need loeti vanglas keelatuks esemeks, keelduti vanglalattu kaebaja isiklike asjade hulka lisamisest ja vanglalattu paigutamisest ning konfiskeeriti 8.06.2018 eseme leidmise/äravõtmise aktiga (tl 13). Akti kirjelduse kohaselt võeti ära vanglasse saabunud postipakist optilised prillid 1 tk koos patareide ja valgustusega ning prillitoosiga 1 tk. Kaebaja esitas 26.06.2018 vastustajale vaide,
3-18-1703 milles viitas VsKE § 641 p-le 6 ja taotles vanglasse pakiga saadetud ja konfiskeeritud prillide viivitamatult väljastamist. Vastustaja jättis 26.07.2018 vaideotsusega nr 6-12/356-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja leidis, et optiliste prillide, kui meditsiinilise abivahendi puhul on LED valgustuse funktsioon ebavajalik ning muudab kõnealused prillid julgeolekut ohustavaks esemeks. VangS § 15 lg 2 ja p 3 mõttes, kuivõrd prillide patareide pesadesse on väga hõlbus peita keelatud aineid või esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada.
9.Kohus märgib esmalt, et antud juhul vaidlusaluseks vastustaja tegevuseks on kaebajale vabadusest pakiga saadetud prillide äravõtmine. Prillide konfiskeerimine on toiming. Seega oli LED valgustuse funktsiooniga varustatud prillide lubatavuse üle sisuliselt otsustatud nende 8.06.2018 äravõtmisel ja peale prillide 8.06.2018 äravõtmist ei olnud kohtu arvates tarvis kaebajal esitada enne vaide esitamist vastustajale taotlust toimingu sooritamiseks, kuna prillide äravõtmine kui toiming on juba aset leidnud.1 Järelikult, juba 8.06.2018 selgus, et kaebajale pakiga edastatud prillid nende mittelubatavaks tunnistamise tagajärjel jäävad vanglalattu paigutamata ja ka kaebajale väljastamata. Sellisel juhul piisab kohtu arvates nimetatud äravõtmise vaidlustamiseks vastustajale kohustamisvaide esitamisest vastavalt VangS § 11 lgle 5. Eelnevat arvestades peab kohus kaebajal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-s 3 ja VangS § 11 lg-s 5 sätestatud eeldusi kohustamiskaebuse esitamiseks täidetuks.
10.RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
11.VangS § 15 lg 2 p 3 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis on muu hulgas võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VsKE § 641 p 6 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal.
12.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebajale on meditsiinilise otsusega ette nähtud optilised prillid silmanägemise korrigeerimiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebajale pakiga saadetud optilised prillid on LED valgustuse funktsiooniga ja patareipesadega, mis tähendab, et nimetatud prillidel esinevad täiendavad funktsioonid ja seadmed. Kuna pakiga saadetud prillide LED valgustus ja patareipesad ei ole ilmselgelt teineteisest eemaldatavad, moodustavad need ühe eseme. Järelikult, kui tegemist on laiendatud funktsioonidega prillidega, mis moodustavat ühe eseme, peab kohtu arvates kaebajal olema meditsiiniline näidustus kätte saada just sellised laiendatud funktsioonidega prillid. Sellest tulenevalt on oluline tuvastada, kas kaebajal esineb just nimetatud prillide kättesaamiseks meditsiiniline luba. Kohus märgib, et kaebaja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajal esineb meditsiiniline näidustus LED valgustusega prillide osas. Muid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud. Seega, vaatamata sellele, et kaebajal on olemas arstlik kinnitus tavaliste prillide kättesaamise osas, puudub tal meditsiiniline näidustus LED valgustusega prillide osas. Samas, nii vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud selgitada, mis põhjusel soovib ta just LED valgustusega varustatud prille.
Vrd RKHKm 3-17-2610, p 13.2.
3-18-1703
13.Täiendavalt märgib kohus, et nõustub vastustaja poolt vaideotsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et kaebajale pakiga saadetud prillid võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, kuna prillidel on kinni kaetud avad, kuhu saab peita keelatud esemeid. Kohus märgib, et kaebajalt on ka varasemalt leitud keelatud esemeid, mida ta üritas vanglaametnike eest peita (vt haldusasja nr 3-19-2405). Seega on piisavalt tõenäoline, et LED valgustusega varustatud prille, saab kaebaja kasutada muu hulgas ka keelatud eseme peidikuna jne. Kohus nõustub kaebajaga, et käekellal ja televiisori puldil on samuti olemas patareiavad, kuhu saab peita keelatud esemeid, kuid nende ja LED valgustusega prillide vahe seisneb selles, et LED valgustusega prillidel on LED valgustus suhteliselt kasutu funktsioon kasutajate jaoks, kes kasutavad prille lugemiseks või televiisori vaatamiseks vanglas jne. Üldjuhul võib prille kasutada ilma LED valgustuseta. LED valgustusega prillid on ette nähtud erikasutajatele, kes tegelevad näiteks kellade või muu elektroonika parandamisega, et kätte saada või paigutada väikeseid detaile ja täiendavalt valgustada pimedaid kohti ilma laua- või taskulambita. Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole kaebaja eelpoolnimetatud tegevusega vanglas ametlikult hõivatud (töösuhe puudub). Iseseisev elektriseadmete lahti tegemine on vanglas rangelt keelatud. Seega lisaks sellele, et prillides olevad patareiavad võivad olla keelatud esemete peidukohaks, võib LED valgustusega prille kasutades ette valmistada muid peidukohti, näiteks televiisori sees. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale pakiga edastatud LED valgustusega prille, saab pidada vangla julgeolekut ohustavaks esemeks ning sellel põhjusel keelatuks.
14.Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vastustaja 24.05.2018 vastusest nr 610/15680-3 on võimalik aru saada, et soovi korral võib vastustaja väljastada kaebajale prillid, kui meditsiinilise abivahendi vastustaja kulul. Seega ei riiva kohtu hinnangul kaebajale pakiga saadetud prillide väljastamisest keeldumine intensiivselt kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole maininud ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses, et vastustaja kulul tellitavad optilised prillid ei sobiks talle mingil põhjusel.
15.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et pidades silmas seda, et kaebajal puudub meditsiiniline näidustus LED valgustusega prillide kasutamiseks, võib kaebaja poolt LED valgustusega prillide kasutamise tõttu olla ohustatud vangla julgeolek või kord, aga samuti seda, et kaebajal on võimalus kätte saada tavalised optilised prillid ja prillitoos vanglalt tasuta, on pakiga saadetud nimetatud prillide keelatud esemeks pidamine ja äravõtmine õiguspärane.
16.Vastustaja õiguspärase tegevuse tõttu ei ole antud juhul täidetud kõik kohustamisnõude rahuldamise eeldusi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse kohustava ettekirjutuse tegemise nõude osas - lisada kaebajale pakiga saadetud prillid isiklike asjade nimekirja ja väljastada kaebajale, rahuldamata. II
17.Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist - kohustada vastustajat tagama kambrites nõuetele vastav ventilatsioon ja lahtikäiva akna olemasolu. Vastustaja vaidles nõudele vastu ja oli arvamusel, et kambris, kus kaebaja viibis, oli tagatud nõuetele vastav sundventilatsioon. Kaebajale lahtikäiva akna võimaldamist kambris ei pea vastustaja tulenevalt kohtupraktikast võimalikuks. Ventilatsioon
18.Kaebaja heitis vastustajate ette, et ventilatsioon (sisse puhutava õhu hulk) kambrites öörahuajal ei vasta standardites kehtestatud nõuetele ja taotles kohtult kohustada vastustajat
3-18-1703 tegema öörahu ajal kambrites sisse puhutava õhu hulk korda. Kaebaja etteheide vastustajale põhineb vastustaja poolt 05.03.2020 vastuses selgitustaotlusele 6-10/3883-2 esitatud andmetele, mille kohaselt õhu juurdevool ventilatsioonis ajavahemikul 23.00-5.30 on 10 l/s.
19.VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.
20.Majandus- ja taristuministri poolt 02.07.2015 vastu võetud määruse nr 85 § 4 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele. Ühtlasi sätestab määruse § 1 lg 2, et eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt eeldatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded eluruumile on täidetud, kui eluruum vastab Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastavale kehtivale standardile.
21.Kaebuses viitas kaebaja Euroopa standardile EVS – EN 13779:2007 ja Eesti rahvuslikust lisale EVS 906:2010. Standarti kohaselt peab nii eluruumi kui ka mitteeluruumi ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhe osas vähemalt 10 l/s inimese kohta. Kohus märgib, et haldusasja materjalidest ei nähtu vastustaja vastuväiteid selle kohta, et ta ei nõustu nimetatud standardis kindlaksmääratud normidega. Tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt, mille üle puudub pooltel vaidlus, viibis kaebaja kambris V-814 koos kaaskinnipeetavaga. Seega tulenevalt eelpoolnimetatud standartidest peab olema kambris V-814 tagatud sissepuhatav õhuhulk kokku 20 l/s. Kohus märgib, et nii eelpoolnimetatud standardid, aga samuti ka muud normid, ei sätesta, et öörahuajal võib ventilatsiooni kaudu eluruumi sisse puhutav õhuhulk olla väiksem, kui 10 l/s inimese kohta.
22.Halduskohtumenetluse käigus on kogutud järgmised tõendid: 1) vastustaja 05.03.2018 vastus selgitustaotlusele nr 6-10/3883-2, millest on näha, et õhu juurdevool ventilatsioonis kell 5.30-23 on 20l/s ja 23.00-5.30 on õhu juurdevool 10 l/s; 2) 15.04.2018 vastus pöördumisele nr 6-13/14136-2, mille kohaselt meditsiinikambrite on õhu juurdevool 18-44 l/s; 3) Tööinspektsiooni ettekirjutus nr 3-1/14762, kus heidetakse ette puudulikkusele ventilatsioonile tööruumides.
23.05.12.2019 vastuses kohtumäärusele teatas vastustaja kohtule, et vanglal oleva info kohaselt reguleeriti peale kinnipeetavale antud vastust hoone ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel ja selliselt töötab see ka praegu. Vangla hoonete ventilatsioonisüsteemide projektvõimsuste ja töötamise kohta on RKAS selgitused andnud kohtuasjas 3-18-2285.
24.Kohus märgib, et kaebaja ei ole küll esitanud kohtule vastustaja 05.12.2019 väidet ümberlükkavaid tõendeid, kuid on vaielnud selle üle, et ventilatsioon ei tööta öörahu ajal nõuetele vastavalt. Kaebaja väitis, et vastustaja valetab ning meelega ei esita kohtule asjakohaseid tõendeid (t. l. 98). Kohus on seisukohal, et kaebaja väide ei ole alusetu.
3-18-1703
25.HKMS § 157 lg 1 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. HKMS § 59 lg 1 kohaselt menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.
26.Kohus kohustas 25.10.2019 määruses vastustajat esitama kohtule täiendavad tõendid ja selgitused ventilatsiooni töötamise kohta, kuid vastustaja esitas kohtule vaid kaudsed selgitused ja tõendid, millega ei saa kohtu arvates ümber lükata tõendile põhinevat kaebaja väidet selle kohta, et öörahu ajal on õhu sissevool vaid 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Kohus leiab, kui vastustaja väidab, et öörahu ajal on õhu sissevool kaebaja kambrisse sama võimas kui päeval, oleks ta pidanud kohtu arvates esitama kohtule vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 tõendid (õhu sissevoolu mõõtmise andmed) nagu on esitatud näiteks kaebajale 5.03.2020 vastuses selgitustaotlusele nr 6-10/3883-2, kuid vastustaja seda ei teinud. Seega hetkel on kohtu käsutuses vaid tõend selle kohta, et ajavahemikul 23.00-5.30 on õhu juurdevool 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud väited selle kohta, et Viru Vangla ventilatsioonisüsteem töötab laitmatult ja täisprojektivõimsusel kogu ööpäeva väitel ei ole ilmselgelt piisavad selleks, et veenda kohut, et öörahu ajal vastab kambris õhu sissevool nõuetele.
27.Kohus leiab, et antud juhul oleks täielikult põhjendatud oodata just vastustajalt kohtule vastavate tõendite esitamist, mis kinnitaksid, et ka öörahu ajal töötab Viru Vangla ventilatsioon nõuetekohaselt. Nimetatud tõendite esitamise vajadusele juhis kohus vastustaja tähelepanu 25.11.2019 määruse punktis 3. Samas on vastustaja kogenud menetlusosaline ja peab ise aru saama, et pelgalt väitest ventilatsiooni laitmatult töötamise kohta ei ole antud juhul halduskohtumenetluses piisav. Vastustaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi Riigi Kinnisvara AS-i poolt antud kinnitust selle kohta, et vähemalt 05.12.2019 seisuga hakkas Viru Vangla ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel. Need kinnitused puuduvad ka vastustaja poolt viidatud haldusasja nr 3-18-2285 materjalide hulgas. Kohus saab vastustaja selgitusest aru, et ta peab silmas Riigi Kinnisvara AS poolt antud selgitusi, mis asuvad KIS-s dokumendis nr 19s (vastus kaebusele koos lisadega). Vastuses kaebusele (punkt 2.4) haldusasjas nr 3-18-2285 selgitas Riigi Kinnisvara AS, et õhuvahetus vastavalt ventilatsioonisüsteemi passile (töö nr 080271) on kambris V804 mõõdistatud 20l/s ja kambris V814 mõõdistatud 18l/s (mõõdistustööd teostati perioodil 13.02-22.02.2008. a). Seega vastustaja poolt mainitud tõendid, mis pärinevad haldusasjast 3-18-2285 ei ole kohtu arvates käesolevas haldusasjas relevantsed. Pidades silmas, et vastustaja on ka varasemalt korraldatud mõnedes kambrites mõõtmisi õhu sissevoolu kohta jne, ei oleks vastustaja jaoks veel kord selliste mõõtmiste korraldamine enda väidete kinnitamiseks liiga kulukas või ajamahukas. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja poolt esitamata jäetud tõendite tõttu halduskohtumenetluse uuendamist, kuna enda väidete kinnitavate tõendite esitamine kohtule on menetlusosaliste kohustus ja kohus on sellele eelnevalt vastustaja tähelepanu pööranud (HKMS § 59 lg 3). Kohtul on alust arvata, et neid tõendeid vastustajal kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluse eesmärk on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel, mitte vastupidi. Seega ei pea kohus põhjendatuks igas korraldavas määruses nõuda vastustajalt enda väidete vastavate tõenditega kinnitamist, mille esitamise vajadus peab lähtudes kaebuse esemest ja olema ilmselge protsessuaalselt kogenud menetlusosalisele. HKMS § 59 lg 1 täitmine on kohustuslik nii kaebajatele kui ka riigiasutustele.
3-18-1703
28.Hetkel peab kohus tõendatuks vaid seda, et öörahu ajal õhu sissevool kambris on vaid 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Vastustaja väide selle kohta, et ka öörahu ajal vastab kambri õhu sissevool nõuetele ehk on 10 l/s ühe inimese kohta, jäi vastavate tõenditega kinnitamata (HKMS § 59 lg 4). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus on vastuolus VangS § 45 lg-ga 1 ja sellega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi.
29.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kohustamisnõude osa osaliselt ja kohustab vastustajat tagama kambris, kus viibib kaebaja, õhu juurdevoolu vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta.
30.Kaebaja soovis viibida lahtikäiva aknaga kambris. Kohus on seisukohal, et tegemist on alusetu nõudega. Vastustaja kinnitas kohtule, et Viru Vanglas, kus viibib kaebaja, on toimiv sundventilatsioon. Selle üle ei vaielnud ka kaebaja. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, kuigi Viru Vangla kambritele ei ole lahtikäivaid aknaid ette nähtud, puudub alus arvata, et ehituse projekteerimisel ei võetud arvesse kambrites normaalse õhuvahetuse tagamise vajadust.2 Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada vangla kambris avatava akna olemasolu, kui kambris on piisav sundventilatsioon. Kohus peab tõendatuks, et nii kaebaja kambris kui ka teistes Viru Vangla elukambrites on sundventilatsiooni abil tagatud nii päevasel kui ka öisel ajal vähemalt piisav õhuvahetus. Seda kinnitab ka kaebaja poolt kohtule esitatud 5.03.2018 vastus selgitustaotlusele nr 6-10/3883-2. Kohus kohustas vastustajat tagama sundventilatsiooni abil õhu juurdevoolu 10 l/s ühe inimese kohta. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei riiva kambrites, kus viibib kaebaja, lahtikäiva akna puudumine tema subjektiivseid õigusi ja ei ole õigusvastane. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas tagada kambris lahtikäiva akna olemasolu rahuldamata. III
31.Kaebaja taotles kohtult vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt asjaajamiskorra punkti 4.3.2 rikkumisega taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel.
32.Kohus on seisukohal, et kaebaja nõue ei ole põhjendatud. Kaebaja väitis, et vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra punkti 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata. Vastustaja selgitas kohtule, et kuni 31.12.2018 kehtinud Viru Vangla direktori 28.08.2014. a käskkirja nr 1-1/172 „Viru Vangla asjaajamiskord“ (asjaajamiskord) punkt 4.3.2 sätestas, et „Kui dokumendil on märge „KIIRE“, siis dokument registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks viivitamata“, kuid see ei tähenda, et kaebaja peaks saama vastuse pöördumisele kiirkorras. Ühtlasi selgitas vastustaja, et eelpoolnimetatud asjaajamise kord kaotas enda kehtivuse alates 17.12.2018.
TrtRKm 6.11.2020 nr 3-20-1681, p 5.
3-18-1703
33.Kohus nõustub vastustajaga. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 18.04.2018 vastustajale pöördumise, milles soovis teada, kas on võimalik lasta endale saata prillid väljaspool vanglat. Pöördumine registreeriti nr 6-10/15680-1. Kohus on seisukohal, et pöördumise sisu poolest on tegemist selgitustaotlusega, mille lahendamise kord on ette nähtud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS). MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Samas 18.04.2018 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.5. sätestas, et kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt puudus vastustajal kohustus vastata kaebaja 18.04.2018 selgitustaotlusele seaduses ja kodukorras sätestatud tähtajast kiiremini. Seega ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud, kui ei vastanud kaebaja 18.04.2018 selgitustaotlusele kiirendatud korras.
34.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas rahuldamata.
35.Kokkvõttes selgitab kohus, et rahuldab kaebuse osaliselt ja kohustab vastustajat tagama kambris, kus viibib kaebaja, õhu juurdevoolu vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. IV
36.HKMS § 108 lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuivõrd käesolevas asjas on tegemist liitkaebusega, mis koosneb neljast nõudest (lahtikäiva akna olemasolu tagamine peab kohus eraldiseisvaks kohustamisnõudeks), on kaebus rahuldatud 1/4 osas.
37.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja poolt kantuks menetluskulud on kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Rohkem ei esine kaebajal menetluskulusid. Sellest tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 3,75 eurot (s.o 15:4).
38.Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 jõustumise korral tuleb kaebajal teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulud tasuda.
39.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Halduskohtu 18.01.2021 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsuses toodud muudatustega 25. oktoobril 2022.
3-18-1703
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.