Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 17. november 2022, Tartu 3-18-2285
Haldusasi
Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (astma tekkimine, kinnipidamistingimused).
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus muutmata.
2.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. detsember 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (I kd tl 9) seoses sellega, et kaebajal on diagnoositud bronhiaalne astma. Vangla ei ole rahuldanud kaebaja taotlusi tingimuste leevendamiseks ning ametnikud on suhtunud temasse kohatult. Kaebaja kannatab uste kinni olles ehk 19 tundi ööpäevas õhupuudust, öösel lämbumistunnet, hirmu, tema uni ja psüühika on häiritud, töövõime langenud, ta on kaotanud kaalu.
2.Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 21. novembri 2018. a otsusega nr 6-16/187-2.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Vastustaja on põhjustanud kaebajal astma tekkimise ja rohkem kui kaks aastat kannatusi, mis on omakorda kahjustanud tervist.
4.Vastuses kaebusele palus Viru Vangla jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole tõendanud vastustajale ette heidetavate tegude õigusvastasust ega põhjuslikku seost kaebaja väidetud kahjuga - hingamisprobleemide ja diagnoositud bronhiaalastmaga.
5.Tartu Halduskohus 9. septembri 2020. a määrusega otsustas kaebaja suhtes tuleb läbi viia kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspertiisi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert M. Vassin.
4.detsembri 2020. a ekspertiisiakti nr 20E-IDI0065 (I kd tl 155-157) kohaselt: - kaebaja allergilise astma diagnoos püstitati 26. juunil 2017; - kaebaja seisund on alates haiguse kindlakstegemise päevast muutunud raskemaks: kui 2017. aastal tehtud spirograafia näitas bronhide püsiobstruktsiooni puudumist, siis 2019-2020 obstruktsioon muutus mõõdukaks või raskeks; - astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu; - kaebajal tekkis allergeenide analüüsimisel kõige tugevam reaktsioon kõrrelistele: lõhnav maarjahein, püsiraihein, pilliroog, kultiveeritud rukis, samethein. Teoreetiliselt võib kaebaja anda allergilist reaktsiooni ka seni tuvastamata ainele või ainete rühmale; - astma medikamentoosne ravi on kaheosaline ning seisneb hingamisteede limaskesta põletiku kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhilõõgastid). Kaebaja on kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud; - viirusliku C-hepatiidi medikamentoosne ravi ei ole vastunäidustuseks astmaravile; - astma mittemedikamentoosses ravis on väga oluline vältida bronhospasme vallandavaid olukordi: kokkupuudet allergeenidega, saastunud, tolmust, umbset keskkonda; - astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik medikamentoosne ravi; - kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks; - ei saa kindlalt tuvastada, kas terviseseisundi halvenemise (haiguse süvenemise) põhjuseks on ebakorrektne ravimite võtmine või olmetingimused; - kaebajal on äärmiselt oluline korrektselt manustada kopsuarsti poolt määratud astmavastast medikamentoosset ravi, see nõue on haiguse progresseerumise ja tüsistuste tekke ennetamiseks vältimatu. Kaebajal on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida kokkupuudet allergeenidega ning saastunud, tolmuses, umbses keskkonnas viibimist, see nõue on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata 17. detsembri 2021. a otsusega. Ühtlasi ei lubanud halduskohus kaebajal täiendada kahju hüvitamise nõuet kaebaja seisundile ebasobivate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudega ajavahemiku eest alates 29. oktoobrist 2020, kui kaebaja paigutati ümber teise osakonda. See viivitaks asja lahendamist, kuna nõuaks täiendavate tõendite kogumist. Kaebetähtaeg selle perioodi osas ei olnud möödunud.
7.Halduskohus sedastas, et astma diagnoositi kaebajal esmakordselt 2017. aastal Viru vanglas viibimise ajal. See ei võrdu aga järeldusega, et astma tekkis Viru vanglas valitsevate tingimuste tõttu. Ekspert selgitas, et astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu. Kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks. Igapäevase elu tingimuste all on mõeldud kambri
pindala või kubatuuri ühe isiku kohta, siseõhu temperatuuri ja niiskust, ventilatsiooni liiki (loomulik või sundventilatsioon), sundventilatsiooni parameetreid, ööpäeva jooksul suletud kambris veedetud aega, võimalust viibida värskes õhus, välisõhu kvaliteeti. Ekspertiisi põhjal esines kaebajal kõige tugevam allergiline reaktsioon kõrrelistele. Kohtuasjas esitatud tõendid pigem ei kinnita seda, et kaebajal on allergia tolmu suhtes. Kaebaja puhul esineb astma riskifaktoritest ka suitsetamine. Kaebaja tervisekaarti on märgitud 25. mail 2015, et kaebaja alustas suitsetamisega 19-aastasena ning 16. veebruaril 2016, et kaebaja suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 25-aastasena. Kaebaja väitis kaebuses algselt, et tema elu jooksul on kogunenud võib-olla 1,9 aasta jagu päevi, mil ta on suitsetanud sigari või sigarillo. Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja viimane väide, et ta ei ole kunagi suitsetanud. Ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kui palju kaebaja suitsetas, kuid ei saa ka öelda, et suitsetamist kui astma riskifaktorit kaebaja puhul ei esine. Kokkuvõttes nähtub, et kaebaja väidetud tingimused vanglas ehk õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei saanud põhjustada astma tekkimist kaebajal ning kaebaja puhul esineb muid asjaolusid, mida seostatakse astma tekkimisega.
8.Viru vangla hoonetele on väljastatud kasutusluba (I kd tl 74-75). See tähendab, et hoonete vastavust õigusaktide nõuetele saab eeldada. 2008. aastal tehtud mõõdistamise põhjal vastas sundventilatsiooniga tagatud õhuvahetus kaebaja kambris projektile. Õhuvahetus kambris projekteeriti määras 10 l/s inimese kohta (I kd tl 71). Mõõdistamisel jäi nii sissepuhe kui väljatõmme vahemikku 18-20 l/s ning lubatud kõikumine on +/- 20 % (I kd tl 63-69). Pärast eelnimetatud mõõdistamist on ventilatsioonisüsteemi regulaarselt hooldatud. Kaebaja pöördus ajavahemikul sügis 2017 - jaanuar 2019 korduvalt perearsti poole küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta lahtikäivat akent kambris. Arsti hinnangul ei ole otsest seost astma prognoosi parenemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel. 26. juuni kuni 3. augusti 2017. a epikriisis ei andud eriarst (pulmonoloog) soovitusi kaebaja olmetingimuste osas. 28. mai 2019. a epikriisis soovitas arst rohkem värskes õhus olla. 7. veebruari kuni 2. aprilli 2020. a epikriis ei sisalda soovitusi. 21. kuni 24. augusti 2020. a epikriisis soovitas arst kaebaja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele jalutuskäikudele. Arstid kas ei leidnud kaebaja puhul erivajadusi või on andnud soovitusi, kuid ei ole kohustanud vastustajat luua kaebajale tavapärasest erinevaid kinnipidamistingimusi. Kaebaja tingimusi leevendas seegi, et ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 28. oktoobrini 2020 oli kaebajal kambrikaaslane 207 päeval 1306-st, s.t kaebaja viibis enamuse aega üksi kahekohalises kambris.
9.Ekspert leidis, et kaebaja astma on ajas muutunud raskemaks, selgitades, et astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik spetsiifiline medikamentoosne ravi. Kõige tõhusamaks astmahoogude ennetavaks faktoriks on vältida kokkupuudet allergeeniga, kuid see on tavaelus praktiliselt võimatu. Astma medikamentoosne ravi seisneb põletiku kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhospasmi kõrvaldamises e bronhide silelihasrakkude lõdvestamises). Ravi on kaheosaline ning äärmiselt oluline on manustada nii põletikuvastaseid ravimeid (kõigepealt hormoonravi) kui ka bronhodilataatoreid (bronhilõõgastid spasmi kupeerimiseks). Kaebaja on õhupuudushoogude kõrvaldamiseks kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes. Olmetingimusi Viru Vanglas ei saa pidada saastatud, tolmuseks või umbseks keskkonnaks. Kui kaebajal esines kõige tugevam allergiline reaktsioon õistaimedele ning reaktsioon tolmule on väga
nõrk, siis ei saa vanglat pidada ka keskkonnaks, kus kaebajal on kokkupuude allergeenidega. Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud, et õhuvahetus või õhu kvaliteet Viru Vanglas põhjustavad kaebajale tagajärgi, mille ärahoidmiseks oli vastustajal kohustus kaebaja kinnipidamise tingimusi muuta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ei ole enne Viru Vanglat astmat põdenud, juba see näitab, et haigus tekkis kinnipidamistingimuste tõttu, sellest annab tunnistust ka haiguse tekkimise kiirus. Halduskohus vaatas mööda sellest, et astma ravimiseks mõeldud steroidsete ravimite mittetarvitamine ei ole kaebaja vaba valik – kaebaja ei saa ravimeid võtta, sest need põhjustavad tugevat valu maksa piirkonnas. Tähelepanu ei ole pööratud sellele, et 26. juuni 2017 tehtud allergiatestis on kaebajal allergia tolmulestale (referents 0,1, tulemus 0,11 kuni 0,24). Kambrite õhukvaliteeti, niiskust, hapnikusisaldust, tolmusisaldust, CO2 sisaldust pole Viru Vanglas mõõdetud. Halduskohus on eiranud erialaspetsialistide seisukohta, et kaebajal on raske kopsuobstruktsioon ja ta vajab üleviimist tingimustesse, kus saab avada akent.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning teinud kogutud tõendite pinnal arusaadava järelduse, et eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
13.Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist, kuna leiab, et vastustaja põhjustas kaebaja haigestumise astmasse, samuti ei taganud kaebajale haigusele vastavaid kinnipidamistingimusi ning põhjustas haiguse süvenemise. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14.Kaebaja leiab, et kinnipidamistingimuste ja kaebaja haigestumise vahelist põhjuslikku seost tuleb jaatada seetõttu, et enne Viru Vanglasse paigutamist kaebajal astmat ei olnud. Seega peab kaebaja põhjusliku seoses tuvastamiseks piisavaks ajalist järgnevust – ajaliselt varasem sündmus põhjustas ajaliselt hilisema. Halduskohus osutas aga põhjendatult sellele, et ainuüksi sündmuste ajaline järgnevus ei ole piisav kausaalse seose olemasoluks. Nimelt vaatab kaebaja jätkuvalt mööda eksperdi (Ikd, tl 155-157) selgitusest, et astma tekkepõhjuseid on mitmeid, s.h nii geneetilised kui keskkonnast tingitud. Kaebaja puhul ei ole haigestumise peamist põhjust ega iga põhjuse osakaalu võimalik kindlaks määrata. Seejuures kinnitab ekspert, et igapäevase elu tingimused saab välistada astma tekkimise peamise põhjusena. Ringkonnakohus mõistab eksperdi selgitusi selliselt, et kuigi tolmulestade allergia võib olla astmasse haigestumise üheks põhjuseks, siis kaebaja puhul saab selle haigestumise peamise põhjusena välistada. Kaebajal on tugev allergiline reaktsioon kõrrelistele (mitte lestadele). Nendel asjaoludel ei saa kaebaja haigestumist pärast Viru Vanglasse paigutamist pidada tingituks vangistuse tingimustest. Vastavalt puudub kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks nõutav põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel.
15.Ekspertiisiaktis väljendatud eksperdi seisukoht on üheks tõendiks asjas. Eksperdi järeldustel ei ole ette määratud otsustavat kaalu asja lahendamisel ning järeldused on ümberlükatavad teiste tõenditega (vt HKMS § 61 lg-d 1 ja 2). Praegu ei ole kaebaja aga suutnud selgitada, miks eksperdi järeldused on ebaõiged ja tuleb kõrvale jätta, rääkimata sellest, et kaebaja oleks esitanud oma seisukohta kinnitavaid tõendeid või taotlenud selliste tõendite kogumist kohtult.
16.Ainsa etteheitena väidab kaebaja, et ekspertiisist on välja jäänud dr J. Vinnikova 26. juunil 2017 kaebajale tehtud allergiatestide tulemus, mille kohaselt on kaebajal allergia tolmulestale (referents 0,1, tulemus 0,11 kuni 0,24). Ekpertiisiaktist ei ilmne tõepoolest, et ekspert oleks arvestanud kaebaja viidatud andmetega. Samas ei kinnita ka SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorne epikriis nr 47630175 (I kd, tl 83-85) kaebaja väidet tolmulesta allergia tuvastamise kohta. Nimelt on ära märgitud küll allergia IgE allergeenide segu suhtes (I kd, tl 84), kuid mitte tolmulestade suhtes. Ringkonnakohus möönab, et ka tolmulesta suhtes võis kaebajale tehtud testi tulemus siiski ületada referentsväärtust, sest hiljem on Ida-Viru Keskhaigla epikriisides viidatud kaebajal tolmulesta allergia tuvastamisele (I kd, tl 178, 187 ja 196). Samas puudub alus järeldada, et kaebaja allergiline reaktsioon tolmulestale olnuks tugev või stabiilselt püsiv. Viru Vangla meditsiiniosakonnas tehtud testidest nähtub et 2. jaanuaril 2017 (I kd, tl 106p) ja 8. augustil 2019 (I kd, tl 125p) oli testi tulemus tolmuallergeenide segu 2 suhtes referentsväärtusest väiksem.
5.septembril 2019 oli negatiivne ka kaebaja üldine allergiatest (I kd tl 126). Seetõttu ei saa väita, et ekspert oleks lähtunud ekspertiisi tegemisel valedest andmetest ja see võinuks mõjutada ekspertiisi tulemust. Isegi, kui kaebajal esines allergiline reaktsioon tolmulestale dr J. Vinnikova vastuvõtul 2017. aasta suvel, siis nii enne seda kui ka hiljem on testid näidanud allergilise reaktsiooni puudumist.
17.Vaidlust ei ole, et haiguse avastamise järel muutus kaebaja olukord Viru Vanglas viibimise ajal raskemaks. Kuid ka selles osas on ekspert leidnud, et kaebaja elutingimused ei olnud kaebajale kahjuliku tagajärje saabumisel määravad. Ekspert sedastab, et astmahoogude vältimisel kõige tõhusamat meedet, kokkupuute vältimist allergeenidega, ei ole tavaelus praktiliselt võimalik saavutada, seetõttu on oluline manustada nii põletikuvastaseid ravimeid kui ka bronhodilaatoreid, sest need aitavad hoida astma kontrolli all. Astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes (I kd, tl 155p, 156, 157p).
18.Kaebaja ei eita, et ta põletikuvastaseid ravimeid ettekirjutuse järgi ei tarvitanud. Kaebused seoses põletikuvastase raviga ja sellest loobumine nähtub selgelt ka kaebaja tervisekaardi väljavõttelt (I kd, tl 116, 117p, 118p, 119, 120p, 121p, 123, 125, 127). Ravi puudulikkuse tõttu ei pidanud ekspert võimalikuks tuvastada, kas kaebaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on ravi puudulikkus või olmetingimused (saastunud, tolmune umbne keskkond). Halduskohus osutas, et kaebaja on korduvalt soovinud ümberpaigutamist teise vanglasse või avatava aknaga kambrisse, kuid kohtuasjades nr 3-19-1502, 3-19-1756 ja 3-20-1681 hindas kohus kaebaja kinnipidamistingimusi talle sobivaks. Halduskohus kontrollis Viru Vangla ventilatsiooni nõuetekohasust ning tuvastas, et see vastab projektis ettenähtule (õhuvahetus 10 l/s inimese kohta) ning valmimise järel on ventilatsiooniseadmeid regulaarselt hooldatud. Kaebaja olukorda leevendas see, et vaidlusaluse ajal oli ta paigutatud kahekohalisse kambrisse üksi valdava osa ajast ning talle võimaldati töötamist värskes õhus. Arst korduvalt küll soovitas paigutada kaebaja avatava aknaga kambrisse, kuid ei pidanud seda kordagi vältimatult vajalikuks. Nendel asjaoludel ei näe ka ringkonnakohus, et kaebaja terviseseisundi halvenemise peamise põhjusena saanuks tuvastada ebasobivad kinnipidamistingimused ja teha sellega seoses kaebaja tervise halvendamise etteheite Viru Vanglale.
19.Kaebaja ei nõustu vastustaja ja halduskohtu hinnanguga. Samas ei suuda ta ka terviseseisundi halvenemise ja/või kinnipidamistingimuste mittevastavuse küsimuses selgelt esile tuua, miks on väär järeldus, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.
Kaebaja väidab, et ravimite võtmata jätmine ei toimunud tema süül. Ringkonnakohus nõustub, et ravimite võtmata jätmiseks võis esineda mõjuv põhjus. Kuid kahju hüvitamise õigussuhtes põhjuse ja tagajärje seoses hindamisel ei olegi see oluline. Põhjuslik seos on objektiivne kriteerium. Ekspert ei ole ravimite võtmata jätmisest tulenevat võimalikku kahju kaebaja tervisele sidunud sellega, kas kaebaja mõistlikult saanuks ravimeid võtta või mitte. Kui ravimite võtmata jätmisel on kahjulik toime terviseseisundile, siis avaldub see kahjulik toime sõltumata sellest, millise põhjusel ravimid võtmata jäävad. Muu hulgas ei näe kehtiv õigus ette, et vastutus kinnipeetava terviseseisundi eest läheks üle vanglale, kui kinnipeetaval diagnoositud haiguse ohjeldamiseks puuduvad kinnipeetavale sobivad ravimid. Seetõttu ei ole kaebaja väide asjakohane. Teiseks osutab kaebaja, et Viru Vanglate kambri sisekliima parameetreid (õhuniiskus, tolmusus, õhu hapnikusisaldus) ei ole mõõdetud. Kaebaja seostab sisekliima tervist kahjustavat toimet eelkõige sellega, et ventilatsioon ajab tolmust õhku üksnes ringi ja puudub värske õhu juurdevool kambritesse. Halduskohus selgitas, et tegelikkuses siseneb ventilatsiooni välisõhk, mis soojendatakse ja filtreeritakse, kambrist välja tõmmatud õhk omakorda jõuab väliskeskkonda. Seega tagab ventilatsioon ühelt poolt värske (hapnikurikka) õhu juurdevoolu, teiselt minimeerib väikeste osakeste sattumise kambrisse ventilatsiooni kaudu. Ringkonnakohus nõustub, et kütteperioodil võib õhuniiskus kambris olla madal. Seda probleemi ei saa aga akna avamisega likvideerida, sest temperatuuri alanemisega väheneb ka see, kui palju veeauru õhku „mahub“. Seetõttu ka suure suhtelise õhuniiskusega külma õhu juhtimisel eluruumi ei ole siseõhu õhuniiskust oluliselt suurendavat toimet. Vastavalt ei näe ringkonnakohus, et esineks alus pidada ekslikuks halduskohtu järeldust, et kaebaja terviseseisundi halvenemist põhjustas eelkõige see, et kaebaja ei kasutanud osaliselt talle astma tõttu määratud ravimeid, ning kambri õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei ole määrava mõjuga.
20.Muus osas ei ole kaebaja halduskohtu kogutud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja järeldusi kahtluse alla seadnud. Halduskohus on kaebaja väiteid põhjalikult kontrollinud, kogunud selleks tõendeid nii kambrite sisekliima, kaebajale konkreetselt kohaldatud kinnipidamisrežiimi kui ka kaebaja terviseseisundi ja selle põhjuste selgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsuses toodud järelduste kujunemine arusaadav ja veenev. Kuna kaebaja ei ole suutnud esile tuua, milles täpsemalt ta halduskohtuga ei nõustu, siis ei ole põhjenduste edasine üksikasjalik kontroll vajalik.
21.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).
23.Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab ringkonnakohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.