Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 16.12.2021, Tartu 3-18-1703 M.M. kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsus M.M. ja Viru Vangla apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.M. taotlused sundtoomiseks ja haldusasja toimikust koopia saamiseks.
2.Jätta M.M. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsus osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas vastustajat tagama kambrites, kus viibib kaebaja ventilatsioonist õhu juurdevool vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta ning mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3,75 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta M.M. kaebus tervikuna rahuldamata ja jätta tema poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) kaebaja enda kanda. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsus muutmata.
5.Jätta M.M. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses M.M. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.01.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 18.04.2018 Viru Vanglale taotluse (nr 6-10/15680-1), milles ta soovis teada, et kuna silmaarst määras talle prillid, siis kas tal on võimalik lasta saata endale prillid ja need hiljem kätte saada.
2.M.M. esitas 23.04.2018 vaide (nr 6-12/290-1), milles ta vaidlustas Viru Vangla tegevuse tema 18.04.2018. a pöördumisele viivituseta vastamata jätmisel.
3.Viru Vangla selgitas 24.05.2018. a vastuses nr 6-10/15680-3, et kui M.M. ei soovi vangla kulul väljastatud prille, on tal võimalik need (prillid, prillikarp) vangla meditsiiniosakonna kaudu saada vabadusest.
4.Viru Vangla tagastas 25.05.2018. a otsusega nr 6-12/290-2 M.M. vaide seonduvalt vanglale 18.04.2018 esitatud pöördumisele viivitamatult vastamata jätmisega.
5.Viru Vangla võttis 08.06.2018. a akti nr PP28 kohaselt M.M.le saabunud postipakist ära optilised prillid koos patareide ja valgustusega ning prillitoosi.
6.M.M. esitas 25.06.2018 vaide (nr 6-12/356-1), milles ta vaidlustas prillide väljastamata jätmist ning soovis, et prillid talle viivitamatult väljastataks.
7.Viru Vangla jättis 26.07.2018. a vaideotsusega nr 6-12/356-2 M.M. vaide rahuldamata. Vangla märkis, et tegemist on vanglas keelatud esemega. Optiliste prillide kui meditsiinilise abivahendi puhul on LED valgustuse funktsioon ebavajalik ja muudab kõnealused prillid julgeolekut ohustavaks esemeks vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 mõttes, kuivõrd prillide patareide pesadesse on hõlbus peita keelatud aineid või esemeid, mida vanglaametnikel on raske avastada ja kinnipeetava igakordne läbiotsimine on seetõttu raskendatud. Vangla märkis, et vaide esitajal on igal ajal õigus esitada taotlus optiliste prillide väljastamiseks vangla meditsiiniosakonnale. Samuti on tal võimalus saada vabadusest optilised prillid ilma lisafunktsioonideta.
8.M.M. esitas 30.01.2018 Viru Vanglale teabenõude (nr 6-10/3883-1), milles ta soovis teada, kui suur on õhu juurdevool kambris kl 05.30-23.00 ja kl 23.00-05.30.
9.Viru Vangla teatas 05.03.2018. a vastuses nr 6-10/3883-2, et õhu juurdevool kl 5.30-23.00 on 20 l/s ja kl 23.00-05.30 on 10 l/s.
10.M.M. leidis 11.04.2018. a taotluses (nr 6-10/14571-1), et õigusvastane on olukord, kus 2-kohalises kambris on õhuvahetus kl 00.00-5.30 ainult 10 l/s ning see seab ohtu tema tervise. Magamis- ja eluruumi õhuvahetus peab olema ööpäevaringselt 10 l/s inimese kohta. M.M. palus hoida teda üksinda kambris kuni vangla on kambrisse paigaldanud avatava akna või konditsioneeri ning vangla ventilatsioon tagab piisava õhtuvahetuse.
11.Viru Vangla jättis 23.05.2018. a vastusega nr 6-10/14751-2 M.M. taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kohtupraktika kohaselt ei pea kambri aken olema avatav. Õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Viimati mõõdetud siseõhu optimaalne niiskustase jäi 40-60% vahele ja õhuhulk ööpäevaringselt oli
20 l/s, mis vastab nõuetele. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla hoiaks teda üksinda elukambris. Vangla vabandas vastuse viibimise pärast.
12.M.M. vaidlustas 21.06.2018. a vaidega (nr 6-12/354-1) Viru Vangla vastuse nr 6-10/147512. M.M. väitel rikkus vangla vastamise tähtaega 12 päeva võrra ja jättis taotluse sisuliselt menetlemata. M.M. soovis, et tema taotlus lahendatakse uuesti.
13.Viru Vangla jättis 26.07.2018. a vaideotsusega nr 6-12/354-2 M.M. vaide rahuldamata. Vangla hinnangul asjaolu, et vaide esitajale vastati menetlustähtaega rikkudes, ei anna alust tema pöördumise uueks läbivaatamiseks. Vangla ei nõustunud vaide esitaja abstraktse väitega, nagu oleks taotlus sisuliselt lahendamata jäetud.
14.M.M. esitas 27.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 09.05.2019, 20.08.2019 ja 05.09.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tuvastada, et Viru Vangla rikkus taotlusele nr 6-10/15680-1 vastamisel vangla kodukorra p-i 11.1.5 kuue päeva võrra; et rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra p-i 4.3.2, kuna ei esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata; et rikkus vaide läbivaatamise korda, kuna hilines vaidele nr 6-12/356-1 vastuse esitamisega ühe päeva; et rikkus teabenõudele nr 6-10/3883-1 vastamise tähtaega 26 päeva võrra ja teatamistähtaega 31 päeva võrra; et rikkus taotlusele nr 6-10/14751-1 vastamise tähtaega 12 päeva võrra; et rikkus vaidele nr 6-12/354-1 vastamise tähtaega 5 päeva võrra; et vangla tagastas vaide nr 6-12/290-2 hilinemisega; et vangla jättis vaided sisuliselt menetlemata ega lahendanud neid viivitamatult; et vangla diskrimineeris kaebajat ega väljastanud talle prille; et vangla seadis prillide mitteväljastamisega ja öösel ventilatsiooni nõuetele mittevastava töötamisega ohtu kaebaja tervise ja tekitas talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui kaasnevad paratamatult vangistusega. Kaebaja palus kohustada vanglat panema pakiga saadetud prillid kaebaja isiklike asjade juurde ja tooma need kambrisse ning hoidma kaebajat eraldi kambris, kuni vangla on paigutanud kaebaja kambrisse avatava akna või konditsioneeri ja vangla ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse ning kohustada Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) vastama kaebaja teabenõudele. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebajal on prillide jaoks olemas arsti luba. Prillid ei ole keelatud esemed ega ole ohuks vangla julgeolekule. Vastustajal on olemas kõik vajalik, et kontrollida saabuvaid esemeid, mistõttu puudub põhjus prillide väljastamisest keeldumiseks. Seoses prillide mitteedastamisega seati ohtu kaebaja tervis. Käekellal ja teleri puldil on samuti olemas patareipesa, kuid neid esemeid ei keelata põhjusel, et neid on raske läbi otsida. 2) Eestis kehtivas standardi EVS 908:2010 lisas A on öeldud, et majutus, elu- ja puhkeruumi õhuvahetus peab olema ööpäevaringselt 10 l/s inimese kohta. Lisaks peab igal eluruumil olema avatav aken. Viru Vanglas on kambri õhuvahetus kell 23.00-05.30 10 l/s ehk poole võrra väiksem, kui on sätestatud tervisekaitsenõuetega. 3) Asjasse ei puutu, et vangla asjaajamiskord kehtis kuni 31.12.2018, sest rikkumine pandi toime enne.
15.Tartu Halduskohus tagastas 23.07.2019. a määrusega kaebuse RKAS-i vastu esitatud kohustamisnõude osas; tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas seoses vangla 23.05.2018. a vastuse nr 6-10/14751-1 esitamise hilinemisega 12 päeva võrra; tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas seoses teabenõudele nr 6-10/3883-1 vastuse esitamise tähtaja rikkumisega; ülejäänud nõuete osas võttis kaebuse menetlusse. Halduskohus märkis, et lubatud ei ole kaebus kohustamisnõude osas, milles kaebaja nõudis Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist hoida kaebajat eraldis kambris. Kohus tõlgendas kaebaja kohustamisnõuet nii, et tema sooviks oli kohustada vanglat, et kambri õhuringlus vastaks nõuetele. Kohus asus seisukohale, et tuvastamisnõuded seoses prillide väljastamata jätmisega ja piisava õhuvahetuse tagamata jätmisega kambris saab pidada hõlmatuks
kohustamisnõuetega. Kohus märkis, et kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, tuleb tal teavitada sellest kohut viivitamatult. Kaebaja ei vaielnud vastu kohtu tõlgendusele.
16.Viru Vangla esitas 23.08.2019 vastuse kaebusele ja 05.12.2019 täiendava seisukoha. Vastustaja palus jätta kohustamiskaebus rahuldamata ja tuvastamiskaebus läbi vaatamata. Vastuse põhjendused: 1) Vangla tunnistas, et kaebaja pöördumistele vastamisel on ületatud vastamise tähtaega. Vastustaja tunnistas enda eksimust ja vabandas selle eest. 2) Kuni 31.12.2018 kehtinud Viru Vangla direktori 28.08.2014. a käskkirja nr 1-1/172 „Viru Vangla asjaajamiskord“ p 4.3.2 sätestas, et kui dokumendil on märge „kiire“, siis dokument registreeritakse läbivaatamiseks viivitamata. Kaebaja taotluse võttis vastu II üksuse ametnik ja taotlus lahendati II üksuses, seega kaebaja taotluse edastamine ei olnud vajalik. Vastamine toimus vastavalt vastustaja poolt hinnatavale tegelikule pakilisusele. 3) Prillide puhul on tegemist vangla julgeolekut ohustava esemega, mis on vastavalt VangS § 15 lg 2 p-le 3 keelatud. 4) Kohtupraktika kohaselt ei pea kinnipeetavate elukambritel olema avatavaid aknaid ning Viru Vangla kambrid vastavad ehitisele kehtestatud nõuetele. Vangla info kohaselt reguleeriti peale kinnipeetavale antud vastust hoone ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel. Vangla hoonete ventilatsioonisüsteemide projektvõimsuste ja töötamise kohta andis RKAS selgitused haldusasjas nr 3-18-2285.
17.Tartu Halduskohus jättis 25.11.2019. a määrusega läbi vaatamata kaebuse tuvastamisnõuete osas (v.a seoses asjaoluga, et Viru Vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra p-i 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata) (resolutsiooni p 1). Tartu Ringkonnakohus tagastas 15.01.2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 25.11.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Riigikohus jättis 02.06.2020. a määrusega menetlusse võtmata kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2020. a määruse peale.
18.Tartu Halduskohus rahuldas 18.01.2021. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1); kohustas vastustajat tagama kambrites, kus viibib kaebaja ventilatsioonist õhu juurdevool vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta (resolutsiooni p 2); jättis muude nõuete osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3,75 eurot (resolutsiooni p 4); asendas kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused: 1) Kaebajale pakiga saadetud prillidel esinevad täiendavad funktsioonid ja seadmed (LED valgustuse funktsioon, patareipesad). Kuna prillide LED valgustus ja patareipesad ei ole teineteisest eemaldatavad, moodustavad need ühe eseme. Kaebajal peab olema meditsiiniline näidustus kätte saada just sellised prillid. Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et tal esineb meditsiiniline näidustus LED valgustusega prillide osas. Kaebajale pakiga saadetud prillid võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, kuna prillidel on kinni kaetud avad, kuhu saab peita keelatud esemeid. Käekella ja televiisori puldi ning LED valgustusega prillide vahe seisneb selles, et LED valgustusega prillidel on LED valgustus suhteliselt kasutu funktsioon kasutajate jaoks, kes kasutavad prille lugemiseks või televiisori vaatamiseks vanglas jne. LED valgustusega prillid on ette nähtud erikasutajatele, kes tegelevad näiteks kellade või muu elektroonika parandamisega, et kätte saada või paigutada väikeseid detaile ja täiendavalt valgustada pimedaid kohti ilma laua- või taskulambita. Kaebaja ei ole eelnimetatud tegevusega vanglas ametlikult hõivatud (töösuhe puudub). Vastustaja 24.05.2018. a vastusest on võimalik aru saada, et soovi korral võib ta väljastada kaebajale prillid, kui meditsiinilise abivahendi vastustaja kulul. Seega ei riiva kaebajale pakiga saadetud prillide väljastamisest keeldumine
intensiivselt kaebaja õigusi. Pakiga saadetud prillide keelatud esemeks pidamine ja äravõtmine on õiguspärane. 2) Euroopa standardi EVS-EN 13779:2007 ja Eesti rahvusliku lisa EVS 906:2010 kohaselt peab nii eluruumi kui ka mitteeluruumi ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhke osas vähemalt 10 l/s inimese kohta. Puudub vaidlus, et kaebaja viibis kambris nr V814 koos kaaskinnipeetavaga. Kambris nr V814 peab olema tagatud sissepuhutav õhuhulk kokku 20 l/s. Eelnimetatud standardid ega muud normid ei sätesta, et öörahuajal võib sissepuhutav õhuhulk olla väiksem kui 10 l/s inimese kohta. Vastustaja esitas kohtule vaid kaudsed selgitused ja tõendid, millega ei saa ümber lükata tõendile põhinevat kaebaja väidet, et öörahu ajal on õhu sissevool 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Vastustaja ei esitanud kohtule RKAS-i kinnitust, et vähemalt 05.12.2019 seisuga hakkas Viru Vangla ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel. Kinnitused puuduvad ka vastustaja viidatud haldusasja nr 3-18-2285 materjalide hulgas. Vastustaja jaoks ei oleks mõõtmiste korraldamine liiga kulukas või ajamahukas. Vastustaja tegevus on vastuolus VangS § 45 lg-ga 1 ja sellega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. 3) Vastustaja kinnitusel on Viru Vanglas toimiv sundventilatsioon. Selle üle ei vaielnud ka kaebaja. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada kambris avatava akna olemasolu, kui kambris on piisav sundventilatsioon. Tõendatud on, et nii kaebaja kambris kui ka teistes vangla elukambrites on sundventilatsiooni abil tagatud nii päevasel kui ka öisel ajal vähemalt piisav õhuvahetus. Seda kinnitab kaebaja esitatud 05.03.2018. a vastus. Lahtikäiva akna puudumine ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole õigusvastane. 4) Kaebaja 18.04.2018. a pöördumise puhul on tegemist selgitustaotlusega, mille lahendamise kord on ette nähtud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS). MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. 18.04.2018 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra p 11.1.5 sätestas, et kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastustajal puudus kohustus vastata kaebaja 18.04.2018. a taotlusele seaduses ja kodukorras sätestatud tähtajast kiiremini. Vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
19.M.M. esitas 17.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsus osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Laiendatud funktsiooniga prillid on lubatud, sest need ei ole kaebajale meditsiiniliselt vastunäidustatud. Prillide sisse ei ole võimalik midagi peita peale patarei, mis on vajalik, et tuli põleks. Lugemiseks on LED valgustus väga kasulik funktsioon. Kaebaja järgis täpselt juhiseid, tegi kulutused (prillide ost+pakk) ja tal on õigustatud ootus saada prillid kätte. 2) Kaebaja ei ole viibinud kambris nr V814. 3) Vangla ei suutnud vastata seaduses ja kodukorras sätestatud tähtaja raames, s.o vastati 6 päeva lubatust hiljem. Kuna vangla asjaajamiskord kehtis pöördumise nr 6-10/15680-3 menetlemise ajal ja selle p 4.3.2 sätestas, et kui dokumendil on märge „kiire“, siis dokument registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks viivitamata, siis oleks tulnud kaebaja pöördumine kiiremini läbi vaadata. Kuna vangla rikkus vastamisel nii seaduses kui kodukorras sätestatud vastamise tähtaega, siis rikkus ka asjaajamiskorra p 4.3.2. Seega käitus vangla õigusvastaselt.
20.Viru Vangla esitas 17.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsus resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
Vangla hooned kuuluvad RKAS-le ning ehitise kasutamisaegse korrasoleku tagamine ja hooldamise kohustus on omaniku ülesanne. Kohus saanuks panna vanglale kohustuse esitada ventilatsiooni mõõteprotokollid, kui vanglal oleks need olemas või vanglal olnuks kohustus selliseid mõõtmisi teha. Muul juhul oli tõendamiskoormis kaebajal. Mõõtmine eeldab oskusteavet ja eritehnikat, mida ei saa vanglalt eeldada. Vangla hoonete öine ventilatsioon oli reguleeritud töötama väiksemal võimsusel. Kuna selline reguleering ei olnud korrektne, teostas hoonete omanik tagasireguleeringu ja hoone ventilatsioon reguleeriti töötama projektvõimsusel, millest vangla teavitas kohtumenetluse käigus. Vanglale teadaolevalt ei tehtud seejuures mõõtmisi. Tegemist oli põhistamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 63 tähenduses ja halduskohtul tulnuks sellega arvestada. Kui üles jäi kahtlus, olnuks võimalik läbi viia ekspertiis (HKMS § 59 lg 3 ls 1).
21.Viru Vangla esitas 05.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Ainuüksi kaebaja märge „kiire“ pöördumisel ei pidanud kaasa tooma, et vangla vaataks pöördumise läbi tavapärasega võrreldes eelisjärjekorras. Sellist nõuet ei tulene seadusest ega tulenenud ka asjaajamiskorra p-st 4.3.2. Antud punkt reguleeris vangla sisemist dokumendiringlust, mitte haldusorgani välisele isikule vastamise korda. 2) Kohtupraktika kinnitab, et kui kambrites on tagatud sundventilatsioon, ei pea aken olema avatav. 3) Kohtu käsitlus LED valgustuse lisafunktsiooniga prillide keelatusest vanglas on asjakohane. Üldkeeles mõistetakse prillide all optilisi abivahendeid nägemise parandamiseks. Igati mõistlik oli kaebajalt oodata samasugust tõlgendust mõiste „prillid“ tähendusele.
22.M.M. esitas 09.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta märgib, et vastustaja apellatsioonkaebus ei ole õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse ja ta palub selle tagastada ning veel märgib, et ta ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja väitel peab vangla tõendama, et teostati tagasireguleering.
23.Tartu Ringkonnakohus võttis 02.11.2021. a määrusega käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjast nr 3-18-2285 RKAS-i 04.11.2019. a vastuse lisa nr 3 kambri nr V709 kohta (osaline väljatrükk) ning haldusasjast nr 3-18-1092 Viru Vangla 05.06.2018. a vastuse ja 05.09.2018. a vastuse koos lisaga nr 1; jättis kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata; kuulutas menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (I kd, tl 54).
24.M.M. väidab 12.11.2021. a seisukohas, et Viru Vangla 05.09.2018. a vastus haldusasjas nr 3-18-1092 kinnitab, et ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmist teostati 28.06.2012 ja peale seda on kinnipeetavaid piinatud õhupuudusega.
25.17.11.2021 saabus ringkonnakohtusse M.M. taotlus toimikuga tutvumiseks haldusasjades nr 3-18-1703, 3-18-2285 ja 3-18-1092. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.11.2021. a määrusega M.M. taotluse toimikuga tutvumiseks haldusasjas nr 3-18-1703 ning edastas kaebaja taotluse toimikutega tutvumiseks haldusasjades nr 3-18-2285 ja 3-18-1092 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. M.M. teatas 25.11.2021. a kirjas, et 24.11.2021 katkestati tema saatmine toimikuga tutvuma ning ta palus teha kohtul määrus tema sundtoomiseks ringkonnakohtusse, et ta saaks tutvuda toimikuga või saata talle toimiku koopia postiga. Viru Vangla teatas 29.11.2021. a kirjas, et vangla pakkus 24.11.2021 M.M.le võimalust tutvuda toimikuga, kuid kinnipeetav ei allunud saatmise ajal vanglaametniku korraldustele, mistõttu tuli saatmine katkestada ning vangla käsitles kinnipeetava käitumist kui toimikuga tutvumisest loobumist ja tagastas toimiku ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26.Ringkonnakohus leiab, et M.M. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
27.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse osas (I) ja seejärel vastustaja apellatsioonkaebuse osas (II) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
28.Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsust osas, millega tema kaebus rahuldamata jäeti. Halduskohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega kaebuse rahuldamata kohustamisnõude osas seonduvalt prillidega ja seonduvalt kambris avatava akna olemasoluga ning tuvastamisnõude seonduvalt taotlusega nr 6-10/15680-1. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjalike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 6 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal. Seega on vanglas prillid lubatud arsti selgel ettekirjutusel. Haldusasja materjalidest nähtuvalt määras silmaarst kaebajale tavalised optilised prillid (I kd, tl 7, 53 ja 54), mitte LED valgustusega optilised prillid. Seega halduskohus märkis otsuses (p 12) õigesti, et kaebajale on meditsiinilise otsusega ette nähtud optilised prillid silmanägemise korrigeerimiseks. Kaebajale pakiga saadetud ja vastustaja poolt ära võetud (I kd, tl 13) prillid on LED valgustusega prillid, seega on tegemist laiendatud funktsioonidega prillidega, millega kaebaja apellatsioonkaebuses ka nõustub. Kaebajale pakiga saadetud prillide osas ei nähtu käesolevas haldusasjas esitatud tõenditest, et kaebajal esineb meditsiiniline näidustus LED valgustusega optiliste prillide saamiseks. Eeltoodut arvestades on asjakohatu kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et laiendatud funktsioonidega prillid on lubatud, sest need ei ole talle meditsiiniliselt vastunäidustatud. Kaebaja jätab seejuures tähelepanuta, et määrav on hoopiski asjaolu, et kaebaja puhul ei ole arst teinud ettekirjutust LED valgustusega optiliste prillide saamiseks, seega kaebajal ei esine sellekohast meditsiinilist näidustust. Halduskohus märkis otsuses (p 14) asjakohaselt, et kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluses maininud, et vastustaja kulul tellitavad optilised prillid talle mingil põhjusel ei sobiks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja vastavasisulist väidet esitanud.
30.Kaebaja väidab, et vangla ei suutnud 18.04.2018. a pöördumisele nr 6-10/15680-1 (I kd, tl 8) vastata seaduses ja kodukorras sätestatud tähtaja raames, s.o vastati 6 päeva lubatust hiljem. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud (HKMS § 182 lg 3). Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et halduskohus jättis 25.11.2019. a määrusega (I kd, tl 89-90p) läbi vaatamata kaebuse nõude osas tuvastada, et Viru Vangla rikkus taotlusele nr 6-10/15680-1 vastamisel vangla kodukorra p-i 11.1.5 kuue päeva võrra. Tartu Ringkonnakohus tagastas 15.01.2020. a määrusega (I kd, tl 102-103p) kaebaja määruskaebuse halduskohtu 25.11.2019. a määruse peale ning Riigikohus jättis 02.06.2020. a määrusega (I kd, tl 106) kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 15.01.2020. a määruse peale menetlusse võtmata. Seega ei saa apellatsiooniastmes enam olla vaidlust eelmärgitud tuvastamisnõude üle, mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud väite tähelepanuta.
31.Analoogiliselt halduskohtus väidetule väidab kaebaja ka apellatsioonkaebuses, et tema pöördumine nr 6-10/15680-1 tulnuks kiiremini läbi vaadata, tuginedes vangla asjaajamiskorra p-le 4.3.2 ning seda mitte tehes rikkus vangla asjaajamiskorda ja käitus õigusvastaselt. Vastustaja selgitas vastuses apellatsioonkaebusele (p 3, I kd, tl 166-166p) õigesti, et asjaajamiskorra p 4.3.2 reguleeris vangla sisemist dokumendiringlust, mitte haldusorgani välisele isikule vastamise korda. Ka leidis halduskohus otsuses (p 33) põhjendatult, et kaebaja pöördumise nr 6-10/15680-1 puhul on tegemist selgitustaotlusega ning vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud, kui ei vastanud kaebaja taotlusele kiirendatud korras, sest vastustajal puudus kohustus vastata taotlusele MSVS §-s 6 ja kodukorra p-s 11.1.5 sätestatud tähtajast kiiremini. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Seega puudub alus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
II
32.Vastustaja vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a otsust resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas vastustajat tagama kambrites, kus viibib kaebaja, ventilatsioonist õhu juurdevool vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3,75 eurot. Tartu Ringkonnakohus võttis 15.03.2021. a määrusega (I kd, tl 162-163) vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse. M.M. palub 09.04.2021. a vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele (I kd, tl 169-171) vastustaja apellatsioonkaebuse tagastamist. Apellatsioonkaebuse tagastamise alused on toodud HKMS § 187 lg-s 3, kuid kaebaja ei ole viidanud ühelegi eelmärgitud sättes toodud aluse esinemisele ning samas märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et ta ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebusega ja vaidleb sellele vastu. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tähelepanuta.
33.Kohtupraktikas on leitud, et kohus peab kohustamiskaebuse rahuldama, kui tuvastatud on järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust (RKHK 06.03.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-2-01, p 1).
34.Vastustaja apellatsioonkaebuse kohaselt teostas hoonete omanik tagasireguleeringu ja hoone ventilatsioon reguleeriti töötama projektvõimsusel, millest vangla teatas kohtumenetluse käigus. Kaebaja väitel peab vangla tõendama, et teostati tagasireguleering. Halduskohtu hinnangul (otsuse p 28) jäi vastustaja väide, et öörahu ajal vastab kambri õhu sissevool nõuetele ehk on 10 l/s ühe inimese kohta, tõenditega kinnitamata. Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et vastustaja tegevus on vastuolus VangS § 45 lg-ga 1 ja rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus halduskohtuga eeltoodud osas ei nõustu.
35.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Seega peab kinnipidamistingimuste (s.h õhuvahetuse) nõuetekohasuse tagama vangla (TrtRKm 11.12.2019, 3-18-2285, p 7), mistõttu on vastustaja apellatsioonkaebuse väited hoonete kuulumisest RKAS-le asjakohatud. Vastustaja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses halduskohtu tõdemust (otsuse p 21), et standardi kohaselt peab eluruumi ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhke osas vähemalt 10 l/s
inimese kohta. Samal seisukohal on ka kaebaja. Kuigi halduskohtu viidatud standardite EVS-EN 13779:2007 (kehtetu alates 03.10.2017) ja EVS 906:2010 (kehtetu alates 15.02.2018) asemel oleks õige viidata standarditele EVS-EN 16798-3:2017 (kehtiv alates 03.10.2017) ja EVS 906:2018 (kehtiv alates 15.02.2018), puudub apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, et olukorras, kus kambris viibib kaks kinnipeetavat, peab kambris olema tagatud sissepuhutav õhuhulk 20 l/s ehk 10 l/s inimese kohta. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Viru Vanglas on kambris tagatud õhu liikumine sundventilatsioonisüsteemiga.
36.Kohtupraktikas on sedastatud, et kambrite ventilatsiooni tingimuste tõendamiseks võib kasutada menetlusosaliste seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütlusi, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi (RKHKo 08.12.2016, 3-3-1-55-16, p 15). Kohtupraktikas on peetud haldusasja lahendamisel piisavaks, kui asjas on esitatud õhuhulga vahetuse mõõtmistulemuste protokollid. Seega õhuringluse nõuetele vastavuse hindamise puhul on määrav õhu sissevoolu hulk (mõõdistuse tulemused) kambris.
37.Vastustaja 05.03.2018. a vastuse nr 6-10/3883-2 (I kd, tl 21) kohaselt oli Viru Vanglas kl 23.00-05.30 (s.o öörahu aeg) õhu juurdevool ventilatsioonis 10 l/s. Vastustaja teatas 05.12.2019. a vastuses halduskohtule (I kd, tl 92-92p), et vanglal oleva info kohaselt reguleeriti peale kinnipeetavale antud vastust hoone ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel. Ringkonnakohus võttis 02.11.2021. a määrusega käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjast nr 3-18-1092 Viru Vangla 05.06.2018. a vastuse (II kd, tl 11), mille kohaselt on alates 21.05.2018 Viru Vangla kõikide eluhoonete ventilatsiooniseadmed seadistatud tööle täiskiirusel. See toetab käesolevas haldusasjas vastustaja poolt juba eelnevalt esitatud väidet, et peale kinnipeetavale antud vastust reguleeriti hoone ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel.
38.Seega oli alates 21.05.2018 öörahu ajal vanglas tagatud nõuetele vastav õhu sissepuhe. Eelnevat arvestades on ebaõige halduskohtu järeldus, et vastustaja tegevus on vastuolus VangS § 45 lg-ga 1 ja sellega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna nõuetele vastav ventilatsioon vanglas on tagatud, ei ole alust kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Seetõttu tuleb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldada ning tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamise kohta kaebaja nõudes kohustada vanglat tagama kambris nõuetele vastav ventilatsioon.
III
39.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 18.01.2021. a otsuse osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas vastustajat tagama kambrites, kus viibib kaebaja, ventilatsioonist õhu juurdevool vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
40.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust halduskohtus. Tartu Halduskohus mõistis seoses kaebuse osalise rahuldamisega vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3,75 eurot. Kaebaja menetluskuluks halduskohtus oli riigilõiv 15 eurot (I kd, tl 51). Kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusena jääb
kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud (15 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
41.Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad ka apellatsiooniastmes kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks.
42.Kaebaja palus 25.11.2021. a kirjas ringkonnakohtul teha määrus tema sundtoomiseks kohtusse, et ta saaks toimikuga tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 139 lg 1 kohaselt on sundtoomine kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, ekspertiisiasutusse, prokuratuuri või kohtusse ning süüdimõistetu toimetamine karistuse kandmiseks vanglasse või arestimajja. KrMS § 139 lg 2 kohaselt sundtoomist võib kohaldada, kui kutse saanud isik ei ole ilmunud KrMKS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta; on alust arvata, et isik hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale; isiku varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast; isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Eeltoodud sätteid silmas pidades ei ole ringkonnakohtul kaebaja suhtes alust sundtoomist kohaldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse sundtoomiseks rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja taotlus käesoleva haldusasja toimikuga tutvumiseks rahuldati ringkonnakohtu 17.11.2021. a määrusega. Viru Vangla 29.11.2021. a kirja kohaselt pakkus vangla 24.11.2021 M.M.le võimalust tutvuda toimikuga, kuid kinnipeetav ei allunud saatmise ajal vanglaametniku korraldustele, mistõttu tuli saatmine katkestada ning vangla käsitles kinnipeetava käitumist kui toimikuga tutvumisest loobumist ja tagastas toimiku ringkonnakohtule. Eeltoodust ilmneb, et kaebajale on võimaldatud toimikuga tutvuda, kuid ta jättis sellekohase võimaluse kasutamata.
43.Veel taotles kaebaja 25.11.2021. a kirjas saata talle haldusasja toimiku koopia postiga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja käesolevas haldusasjas haldus- ja ringkonnakohtu poolt tehtud kohtumäärused kätte saanud. Ühtlasi on ta saanud kätte vastustaja poolt esitatud dokumendid. Kaebaja enda poolt koostatud dokumentidest koopia taotlemisega seonduvalt rõhutab ringkonnakohus kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et üldjuhul puudub menetlusosalisel põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (RKm 08.09.2015, 3-7-1-502-15). Eelnevat arvestades puudub kaebajal vajadus saada enda õiguste kaitseks koopiaid enda poolt koostatud ja kohtutele esitatud dokumentidest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse toimikust koopia saamiseks rahuldamata.
44.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.