lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1940/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1940/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1940

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 29. juuni 2021. a käskkirjale nr 5-3/21/848

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-1940.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-21-1940 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla määras 29.06.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/848 X tööle majandustööde abitööliseks perioodiks 29.06.2021‒29.09.2021. X esitas 01.07.2021 nimetatud käskkirjale vaide.
2.Tallinna Vangla vabastas 06.08.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/985 X majandustöödelt tagasiulatuvalt alates 08.07.2021 tervislikel põhjustel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Vangla jättis 17.08.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/337-4 X vaide rahuldamata.
4.X esitas 23.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 29.06.2021 käskkirja nr 5-3/21/848 tühistamiseks. Kaebaja palus algatada vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse

3-21-1940 riigilõivu tasumisest vabastamiseks. X muutis 17.11.2021 kaebuse nõuet ning taotles Tallinna Vangla 29.06.2021 käskkirja nr 5-3/21/848 õigusvastasuse tuvastamist.

5.Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2021 määrusega X menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks 10-päevase tähtaja. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmeid perioodi 24.04.2021‒ 23.08.2021 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud 395,44 eurot. Kinni peetavate isikute puhul võib eeldada, et igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast on vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsus nr 3-3-1-35-15, p 51). 2021. a-l on töötasu alammäärast 5% 29,20 eurot (kokku 116,80 eurot). Vabanemisfondi on kantud 276,81 eurot. Samuti kuuluvad maha arvamisele kaebaja kulutused elektrile kokku 20,40 eurot. Eelnevat arvesse võttes saaks majanduslikust seisundist lähtudes vabastada kaebaja osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kuigi kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, ei saa kaebajale menetlusabi andmist pidada põhjendatuks, sest puudub alus arvata, et kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuivõrd vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg on lõppenud 29.09.2021, ei ole tühistamisnõude menetlemine lubatav. Kaebaja taotles vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kaebaja tööle määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aita kaebaja õigusi kaitsta ega ole lubatav. Tuvastamiskaebust ei muuda lubatavaks ega kaebaja preventiivset huvi reaalseks asjaolu, et tulevikus võidakse kaebaja määrata uuesti tööle. Juhul, kui kaebaja määratakse uuesti tööle, on tal võimalus käskkirja vajadusel efektiivselt tühistamisnõudega vaidlustada. Kuni 08.07.2021 puudusid kaebaja suhtes VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alused ja tal oli kohustus töötada (VangS § 37 lg 1). Kaebajal puudub subjektiivne õigus valida, millist tööd teha. Asjaolu, et kaebaja hinnangul puudub tal majandusliku seisundi tõttu vajadus töötada, ei ole aluseks, mis vabastab kaebaja töötamise kohustusest. Määrav ei ole asjaolu, et halduskohus võttis menetlusse haldusasja nr 3-21-2100 ja kaebaja soovib praeguse haldusasja liitmist nimetatud haldusasjaga. Igalt haldusasjalt tuleb tasuda eraldi riigilõiv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.X palub 09.12.2012 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebuste ühiseks menetlemiseks tuleb tasuda mõlema kaebuse eest riigilõiv 15 eurot. Kaebaja ei nõustu kohtu hinnanguga tuvastamiskaebuse osas. 2(3)

3-21-1940 Vangla koostab tööle määramise käskkirjad lühikeseks ajaks (kolmeks kuuks) ja need aeguvad alati enne kohtumenetluse lõppu. Halduskohtu hinnang kaebaja sissetuleku osas on vale. Vangla isikuarvel olev raha on sihtotstarbeline abiraha. Seda ei ole antud riigilõivu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus oli seisukohal, et kaebaja majanduslikust seisundist lähtudes saaks kaebaja vabastada osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis menetlusabi taotluse rahuldamata kaebuse vähese edulootuse tõttu.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel ekslikult lähtunud kaebaja isikukonto väljavõttest perioodi 24.04.2021‒23.08.2021 kohta. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt võetakse menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse menetlusabi taotluse, mitte kaebuse, esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist sissetulekut. Asja materjalidest nähtuvalt on haldusasjas nr 3-21-1940 menetlusabi taotlus esitatud 11.10.2021. Seega tuleb hinnata kaebaja sissetulekuid ajavahemikul 11.06.2021‒10.10.2021 (isikukonto väljavõte nimetatud perioodi osas on esitatud haldusasjas nr 3-21-2097). Kaebaja sissetulek on sel ajavahemikul olnud 607,96 eurot. Sellest tuleb maha arvata igakuised kulutused 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51), mis 2021. al on 29,20 eurot (4 × 29,20 = 116,80). Samuti tuleb sissetulekust maha arvata kulutused elektrile 20,4 eurot ja kinnipidamised vabanemisfondi 425,57 eurot. Järelikult on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek sel ajavahemikul olnud 22,6 eurot [(607,96 – 116,80 – 20,4 – 425,57) : 4 × 2]. Kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa seega taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ning menetlusabi taotlus riigilõivu tasumiseks vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata juba HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.
10.HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka kavandatavas menetluses osalemise edukust. Praegusel juhul puudub alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse eduväljavaadetele ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi selles osas korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kasinate eduväljavaadetega kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud. Nõutav riigilõiv ei ole ülemäära suur ning iga kohtusse pöörduv isik peab tegema vajalikke jõupingutusi, et täita seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus. Kinnipeetava puhul saab see seisneda eelkõige kokkuleppe saavutamises lähedastega. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei piira praegusel juhul ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.
11.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et riigilõiv tuleb tasuda iga kaebuse esitamisel eraldi (vt riigilõivuseaduse § 60 lg 1) ja seda ei mõjuta asjaolu, et kaebaja on esitanud taotluse praeguse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-21-2100.

(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium