lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2879/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2879/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1032
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2021, Tartu

Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

3-21-2879 Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Taotleja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Jätta Xi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja terviseseisundit kajastava tõendi osas (väljavõte haigusjuhtudest, dtl 7-9).

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka taotleja) esitas 12. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles leiab, et vangla on teda õigusvastaselt kohelnud. Taotleja kirjeldab, et ta on COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu vaktsineeritud, on selle haiguse läbi põdenud, tal ei esine haigustunnuseid ning ta ei ole olnud COVID-19 haigust põdeva inimesega lähikontaktis, kuid vangla sunnib teda tegema COVID-kiirteste. Vangla kasutab selleks erinevaid mõjutusvahendeid nagu arvuti kasutamise keeld, koolitöös osalemise piiramine ja värskes õhus jalutamise mittevõimaldamine. Taotleja ei näe kiirtestimisel mõtet ning kuna ta on keeldunud COVID-kiirtestide tegemisest, siis on vangla paigutanud ta isolatsiooni. Selleks puudub aga taotleja hinnangul õiguslik alus. Sellise tegevusega rikub vangla taotleja põhiõigust omandada üldkeskharidust ning piirab tema vaba eneseteostust. Eelnev on vastuolus vangistuse eesmärgiga, milleks on kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine. Põhjendamatu isolatsiooni tõttu kannatab taotleja füüsiline ja vaimne tervis. Ta on sisuliselt olnud üksikvangistuses juba üle 43 päeva. Alates 6. detsembrist 2021 pandi teda jälle kümneks päevaks isolatsiooni. X taotleb esialgse õiguskaitse korras põhjendamatu isolatsiooni lõpetamist. Ta palub taotluse rahuldada, et ta saaks

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-2879 osaleda alates 15. detsembrist 2021 õppetöös. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 15. detsembril 2021 kohtule Tartu Vangla direktori 2. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/132 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, vaktsineerimata kinni peetavate isikute elukambrite lukustamine ja päevakavaliste tegevuste peatamine“. Ühtlasi edastati kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtted. Vangla selgitas kohtule esitatud vastuses, et X ei ole enda isolatsiooni paigutamist vaidemenetluses vaidlustanud. X on viibinud isolatsioonis alates 03.11.2021 ja isolatsioon lõppeb 17.12.2021 juhul, kui ta on nõus tegema kiirtesti. Kui taotleja keeldub testi tegemisest, jätkub tema isolatsioon. Isolatsiooni paigutamise aluseks on Tartu Vangla direktori 2. novembri 2021. a käskkiri nr 1-1/132. Selle käskkirja kohaselt on õppetöös osalevad kinnipeetavad kohustatud tegema kiirtesti kolm korda nädalas enne õppetöö algust. Juhul, kui kinnipeetav keeldub testi tegemisest, käsitletakse teda haigestununa ja tema suhtes rakendatakse isolatsiooniosakonna meetmeid. Eeltoodu tähendab, et isiku liikumist piiratakse kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral nendest tervenemiseni. Kui kinnipeetav keeldub testi tegemisest, algab isolatsiooniperiood uuesti. Meditsiiniosakonna info põhjal on X keeldunud testimisest 03.11.2021, 08.11.2021, 18.11.2021, 19.11.2021, 25.11.2021 ja 06.12.2021.

KOHTU SEISUKOHT

3.Xi esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et taotleja soovib enda suhtes kohaldatud isolatsiooni lõpetamist.
4.Tartu Vangla poolt 15. detsembril 2021 kohtule edastatud Tartu Vangla direktori 2. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/132 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, vaktsineerimata kinni peetavate isikute elukambrite lukustamine ja päevakavaliste tegevuste peatamine“ punktist 6 nähtub, et vangla on otsustanud alates 1. novembrist 2021 käsitleda kõiki Tartu Vangla kinni peetavaid isikuid (nii avavanglaosakonnas kui kinnises vanglas paiknevaid vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinni peetavaid isikuid), kes on keeldunud COVID-19 haigust põhjustava viiruse suhtes testi tegemisest, haigestunutena ja rakendada nende suhtes isolatsiooniosakonna meetmeid kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral nendest tervenemiseni. Järgmisest testist keeldumisel algab käskkirja kohaselt isolatsiooniperiood uuesti. Avavanglas testimisest keeldunud kinni peetav isik paigutatakse isolatsiooniperioodiks kinnisesse vanglasse. Käskkirja punkti 2 kohaselt korraldatakse õppetöös osalevate kinni peetavate isikute testimine kiirtestiga kolmel korral nädalas enne õppetöö algust ning käskkirja punkt 7 näeb ette, et käskkiri kehtib kuni vajaduse äralangemiseni. Eeltoodust nähtub, et taotleja isolatsiooni paigutamise aluseks on Tartu Vangla direktori
2.novembri 2021. a käskkiri nr 1-1/132. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgi saavutamiseks kohane abinõu oleks seega selle käskkirja punkti 6 kehtivuse/täitmise peatamine taotleja suhtes (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1).
5.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuna taotleja eesmärgiks on kõrvaldada Tartu Vangla direktori 2. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/132 kehtivus/täitmine enda suhtes, siis oleks kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus

3-21-2879 lubatav vaid olukorras, kui taotleja on eelnimetatud käskkirja käesolevaks ajaks vaidlustanud vaidemenetluses.

6.Tartu Vangla teatas 15. detsembril 2021 kohtule, et X viibib isolatsioonis alates 3. novembrist 2021 ning ta ei ole enda isolatsiooni paigutamist vaidlustanud vaidemenetluses. Samuti ei ilmne, et taotleja oleks vanglale esitanud kohustamisvaide enda suhtes isolatsiooni lõpetamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse puudumine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada.
7.Taotlejal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti, kui ta on enne taotluse esitamist algatanud vaidemenetluse ning esitanud Tartu Vangla direktori 2. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/132 täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks vaide. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus märgib, et vaie tuleb praegusel juhul adresseerida Justiitsministeeriumile (VangS § 11 lg 41), kuid vaie esitatakse Tartu Vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1). Kohus selgitab lisaks, et kuna vaidlusaluse käskkirja puhul on tegemist üldkorraldusega, siis on vaiet võimalik esitada 30 päeva jooksul selle mõju avaldumisest taotlejale. Eelnev tähendab seda, et kui taotleja paigutatakse isolatsiooni, siis on tal võimalik isolatsiooni paigutamisest 30 päeva jooksul esitada vaie (vt nt Riigikohtu 5. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-557, p 8).
8.Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus lahendada taotleja menetlusabi taotlust. Kohus jätab seetõttu ka taotleja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja