3-21-1502 Madis Saretok kaebus Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsusele nr 24 Kaebaja – Madis Saretok Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Merit Renlund
Haldusasi Menetlusosalised Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale ja lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta asjas tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1.07.11.2017 moodustati Viimsi valla revisjonikomisjon 5-liikmelisena. Esimeheks valiti Ants Erm ja aseesimeheks Jüri Kruusvee. Liikmeteks valiti Raimo Tann, Madis Saretok (kaebaja) ja Märt Vooglaid.
2.14.08.2018 valiti revisjonikomisjoni esimeheks Ants Erm ja aseesimeheks Raivo Kaare.
3.22.09.2020 avaldati Ants Ermile umbusaldust. Selleks ajaks oli revisjonikomisjoni liikme kohalt ennast taandanud Märt Vooglaid ja 2021 alguses taandas ennast liikmekohalt Raimo Tann.
4.03.06.2021 tegi Viimsi Vallavolikogu otsuse nr 24, millega luges vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmeteks valituks Riina Aasma, Urve Palo ja Jan Trei. 03.06.2021 otsusega nr 23 loeti revisjonikomisoni esimeheks Hannes Võrno ja aseesimeheks Raivo Kaare. 5 . Viimsi valla kodulehelt on näha, et revisjonikomisjoni esimees on Hannes Võrno, aseesimees Raivo Kaare ning liikmed Riina Aasma, Urve Palo ja Jan Trei, ehk kaebaja enam revisjonikomisjoni liige ei ole.
6.05.06.2021 saabus Tallinna Haldskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes tühistada Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsus nr 24 või tuvastada selle õigusvastasus; juhul, kui kohus
peaks leidma, et nimetatud otsust ei saa tühistada ega õigusvastaseks tunnistada, palub kaebaja tuvastada, et tema volitused Viimsi Vallavolikogu revisjonikomisjonis on endiselt kehtivad.
7.Tallinna Halduskohus võttis 15.07.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsuse nr 24 tühistamiseks.
8.Viimsi vald (vastustaja) esitas 16.08.2021 vastuse kaebusele. Vastuses kaebusele asub vastustaja seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus. Vaidlustatud otsus võeti vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punkti 20, § 48 lõike 2 ja § 45 lõike 3 alusel tulenevalt revisjonikomisjoni liikmete valimise salajase hääletamise tulemustest. Kuna Viimsi Vallavolikogu 07.11.2017 otsuse nr 76 kohaselt on vallavolikogu revisjonikomisjon moodustatud 5- liikmelisena siis otsusega nr 24 valis volikogu revisjonikomisjoni 3 liiget (eelnevalt 03.06.2021 otsusega nr 23 olid valitud revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees). Volikogu istungist võttis osa alguses 18 volikogu liiget, nende hulgas ka kaebaja. Hiljem lisandus veel üks volikogu liige. Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg 5 esimene lause). See käib ka revisjonikomisjoni liikmete valimise kohta. Kuna 2-liikmeline revisjonikomisjon oli nagunii tegutsemisvõimetu, siis oli volikogul õigus ja kohustus mittetoimiva revisjonikomisjoni koosseis uuesti valida. Selle eelduseks ei ole, et kõik varasemad revisjonikomisjoni liikmed peaksid olema esitanud tagasiastumise avalduse või nende volitused peaksid olema lõppenud või peatunud. Õigusaktidest tulenevalt lahendatakse volikogu sisesed küsimused volikogu istungitel, milleks volikogu liikmetele on antud vastavad volitused ja võimalused. Antud juhul ei ole kaebaja oma õigusi volikogu liikmena asi istungil lahendada realiseerinud. Selle asemel kaebaja lahkus istungilt. Volikogu ülejäänud liikmete seisukoht nimetatud küsimuses väljendub kandidaatide nimekirjas, kes esitati volikogu liikmeteks ja hääletustulemustes. Kaebaja nime ei esitatud. Komisjonide valimine on üks volikogu sisemise töökorra atribuute ja kui just ei rikuta valimisprintsiipe, siis väljendab volikogu enamus valimiste kaudu oma eelistusi ning nende vaidlustamine kohtu kaudu ei tohiks olla võimalik. Nimetatud printsiipi toetab Riigikohtu praktika kohtuasjades nr 3-17-2890 ja 3-17-2784. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kaebaja vaidles 03.09.2021 vastuses kohtunõudele vastustaja käsitlusele vastu.
10.Kohus küsis kaebajalt 18.11.2021 kohtunõudes, kas ta jääb kaebuse juurde ka olukorras, kus kaebaja ei ole enam Viimsi Vallavolikogu liige.
11.Kaebaja on kohtule 07.12.2021 esitatud avalduses jäänud kaebuse juurde. Kaebaja ei kuulu küll enam Viimsi Vallavolikogu koosseisu, kuid leiab, et kuna teda on korduvalt Viimsi Vallavolikogusse valitud, ta on volikogusse saamiseks jätkuvalt olemas ning võib lähiajal sinna ka saada, puudutab otsus tema õigusi. Kaebaja kavatseb kandideerida volikokku ka edaspidi ning soovib vältida võimalust, et volikogu võiks väita, et käitus kaebaja komisjonist väljaarvamisel seaduslikult, st volikogu liikmed võivad kaebaja suhtes taoliselt käituda ka edaspidi.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast tehakse kaebeõiguse olemasolu kindaks kohtusse pöördumise aja seisuga (nt Riigikohtu lahend 3-3-1-65-11, p 15).
13.Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole käesoleva lahendi tegemisel enam Viimsi Vallavolikogu liige. Viimsi Vallavolikogu 18.11.2021 otsusega nr 59 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu revisjonikomisjonide liikmete uus nimekiri, mis tähendab, et Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsuse nr 24 regulatiivne toime on lõppenud. Kuivõrd kohus hindab kaebeõiguse olemasolu kohtusse pöördumise aja seisuga, siis kontrollib kohus esmalt, kas kaebajal oli kohtusse pöördumisel õigus vaidlustada Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsust nr
24.Puudub vaidlus, et kohtusse pöördumise hetkel oli kaebaja revisjonikomisjoni liige. 2(3)
14.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
15.KOKS § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Riigikohus on oma 12.03.2019 lahendis nr 3-17-2784 selgitanud, et nimetatud sätetes toodud õigused ei ole subjektiivsed õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Sellised õigused annavad volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Riigikohus rõhutab ka, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 13) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul kui seadus selle ette näeb. Riigikohus nentis, et volikogu liikmete tarbeks sellist korda ette nähtud ei ole. Riigikohus jäi samale seisukohale ka oma 2.04.2019 määruses haldusasjas nr 3-17-2890.
16.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.
17.Ka praeguses asjas vaidlustab volikogu liige enda valimata jätmise Viimsi Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmeks. Vastav otsustus sisaldub Viimsi Vallavolikogu 03.06.2021 otsuses nr 24. Seega on tegemist vaidlusega kohaliku omavalitsuse kollegiaalorgani ja selle liikme vahel (kaebuse esitamise seisuga). Nagu Riigikohus eelpool viidatud lahendites selgitas, siis ei ole volikogu ja selle liikme vahelisest sisesuhtest tekkinud vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, kuivõrd seadus seda ette ei näe. Seega puudub volikogu liikmel nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus.
18.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudus kohtusse pöördumisel imselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebajal puudus kaebeõigus kohtusse pöördumisel kaebeõigus, siis ei kontrolli kohus täiendavalt seda, kas vaidlustatud haldusakt võib käesoleva määruse tegemise seisuga veel puudutada kaebaja õigusi.
19.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
20.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mistõttu tasutud riigilõiv jääb kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist oma 16.08.2021 menetlusdokumendis taotlenud, mistõttu menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.