Riigihanked › Muud riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2324 Medita esitas 09.11.2020 VAKO-le avaldused eelnimetatud vaidlustuste tagasivõtmiseks ja riigilõivu tagastamiseks.

3-20-2324 Kaebaja ei pidanud vaidlustama VAKO otsuseid, millega vaidlustusmenetlused lõpetati, sest menetluskulude jagamist nendega ei otsustatud. VAKO lahendas menetluskulude küsimuse eraldiseisva dokumendiga. RHS § 197 lg 1 p 2 järgi lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt. RHS § 198 lg 3 teisest lausest tuleneb selgelt, et vaidlustusest loobumisel jääb vaidlustaja tasutud riigilõiv tema kanda, s.t riigilõivu ei tagastata vaidlustajale. Riigilõivu tagastamise otsustamist ei ole seatud sõltuvusse sellest, millisel ajahetkel esitatakse VAKO-le loobumise avaldus. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-s ei olnud norme vaidlustaja menetluskulude, eeskätt riigilõivu tagastamise kohta vaidlustusest loobumise korral. Seega oli vaidlustusest loobumise korral võimalik tagastada riigilõiv RLS alusel. Alates 01.09.2017 tegi seadusandja muudatuse, milles välistas otsesõnu vaidlustusest loobumise korral vaidlustajale riigilõivu tagastamise. Kuni 31.12.2018 tuli menetluskulude jaotamisel lähtuda RHS §-st 222, mis nägi ette, et vaidlustusest loobumise korral jäävad vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluvad menetluskulud tema enda kanda. Riigilõiv on alati olnud vaidlustaja poolt tasumisele kuulunud menetluskulu. 01.01.2019 muutus normistik üksnes niivõrd, et vaidlustaja peab loobumise korral kandma ka vastaspoole põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud. Eeltoodust nähtub selgelt seadusandja tahe muuta kehtivat õigust selliselt, et riigilõivu tagastamine pole vaidlustusest loobumise korral enam võimalik. RLS § 15 lg 1 p-i 4 ei saa kohaldada, sest RHS § 198 lg 3 näeb selgelt ette, et vaidlustusest loobumisel jääb riigilõiv vaidlustaja kanda. Tegemist on erisättega RLS § 15 lg 1 p 4 suhtes. Õige pole kaebaja seisukoht, et RHS § 198 lg 3 reguleerib üksnes menetluskulude jaotamist vaidlustaja ja hankija vahel. Sellist tõlgendust ei toeta kõnesoleva normi sõnastus, RHS-i seletuskiri ega kaebaja viidatud RHS § 198 lg 7. Selle normiga on reguleeritud ühemõtteliselt olukorda, kus vaidlustustes on esitatud mitu nõuet ning vaidlustus vaadatakse läbi vähemalt ühe nõude osas. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Põhjendatud pole väita, et VAKO ei tee pärast vaidlustuse laekumist ja enne asja sisulist läbivaatamist mistahes menetluslikke toiminguid, mille eest on kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud riigilõiv. VAKO-l tuleb ühe tööpäeva jooksul hinnata vaidlustuse vastavust RHS 8. ptk-s sätestatud nõuetele (RHS § 192 lg 1). RLS §-i 258 pealkiri „Vaidlustuse läbivaatamine“ ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Asjakohane ei ole võrrelda RHS-i haldus- ja tsiviilkohtumenetluse normidega. RHS on kohtumenetluse seadustikest põhimõtteliselt erinev ning seega nende normid täielikult harmoneeruda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2324 käsituse korral ei saaks hankemenetluses riigilõivu kunagi tagastada. VAKO on praktikas tagastanud riigilõivu, kui hankija muutis vaidlustuses nõutud osas hankedokumente (nt VAKO 18.12.2020 otsus nr 275-20/230145). Puudub mõistlik põhjus kohelda kaebajat erinevalt. RHS-i seletuskirjas rõhutatakse, et kui VAKO pole teinud toiminguid vaidlustuse läbivaatamiseks ehk vaidlustaja pole riigilt teenuseid saanud, tuleb riigilõiv tagastada. Seda kinnitavad ka RHS § 198 lg 7 ning RLS § 15 lg 1 p 4. RHS § 198 ei reguleeri riigilõivu tagastamise küsimust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi vaatamata (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2020 määrus nr 3-20-1995, p 18). See säte reguleerib üksnes menetluskulude jaotamise küsimust. Ka HKMS-s on menetluskulude jaotamine ja riigilõivu tagastamine reguleeritud eraldi. Tallinna Halduskohtu tõlgenduse korral on RHS-i sätted, mis välistavad kaebajale riigilõivu tagastamise, vastuolus põhiseadusega (PS) ning tuleb jätta kohaldamata. Norm võib riivata nii omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka õigust kohtulikule kaitsele (PS § 15 lg 1). Riigilõivu eesmärk on hüvitada riigi tehtava toimingu kulutused huvitatud isiku poolt. RHS seletuskirja kohaselt kulus ühe hankeasja lahendamiseks halduskohtutes 2010. a-l 882 eurot, VAKO-s aga umbes 100 eurot vähem. Samas oli hankeasjade läbivaatamisele kuluv aeg kohtutes 6,7 korda pikem kui komisjonis. Hankeasjades kehtestatud riigilõivudel on seega olemas selge seos vaidlustus- ja kohtumenetluse kuludega. PS-ga ei ole kooskõlas riigilõivu tagastamisest keeldumine olukorras, kus VAKO pole asja sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja ei ole riigilt teenust saanud. Põhiõiguste riive ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. Asi lahenes tänu kaebaja ja hankija läbirääkimistele VAKO sisulise panuse ja pingutuseta. Isikute võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb riigilõiv tagastada nii siis, kui õigusrikkumise kõrvaldamiseks sõlmib hankija kaebajaga kokkulepe, kui ka siis, kui hankija teeb seda kokkuleppeta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2324 ta pidanud kohtus vaidlustama ka 11.11.2020 otsused nr 222-20/226791, 223-20/226796, 22420/226800, 225-20/226814 ja 226-20/226818. Seejuures on VAKO riigilõivu osas õigesti märkinud, et RHS § 197 lg 1 p 1 (vaidlustuse lahendamine kokkuleppel) kohaldamisel oleks riigilõivud jäänud kaebaja kanda, sest hankijaga puudus teistsugune kokkulepe (RHS § 198 lg 4). Seega tuleb VAKO 11.11.2020 otsuse nr 222-20/226791-1, 223-20/226796-1, 22420/226800-1, 225-20/226814-1 ja 226-20/226818-1 õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda eeldusest, et vaidlustusmenetlus lõpetati RHS § 197 lg 1 p 2 alusel ning määrav ei ole, mis asjaoludel kaebaja vaidlustustest loobus. Kaebajat esindasid juba vaidlustusmenetluses vandeadvokaadid, mistõttu ei saanud kaebaja jaoks olla ebaselge, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed ühe või teise lõpetamise aluse puhul.

5(6)

3-20-2324 Eelnevat arvestades ei leia ringkonnakohus, et RHS § 198 lg 2 ls 2 oleks riigilõivu puudutavas osas PS-ga vastuolus.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.