Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2368
Haldusasi
X kaebus Tallinna mõistmiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Vanglalt
kahju
hüvitise
välja
Tagastada X kaebus.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
3-21-2368
Kaebaja taotles 13.10.2021 (vangla reg. nr 5-37/21/258-1) vanglalt 3800 euro suuruse kahju hüvitist raske enesevigastuse korvamiseks ja see nõue on vangla menetluses. Kaebaja esitas 14.10.2021 taotlused (vangla reg. nr 5-18/21/26327-1) mõista välja: 1) 2700 eurot ja 3800 eurot au ja hea nime teotamise eest, enesevigastuseni viimise eest kaasvangide ja valvurite väidetava mõnitamise tõttu, 2) 2700 eurot ametnike ebamoraalse käitumise eest, kahjustades tema tervist ja teotades tema head nime ja au ning 3800 eurot kehavigastuse tekitamise eest, 3) kahju hüvitis 18 600 eurot ja sunniraha/moraalse kahju hüvitis summas 3000 eurot. Taotluste lahendamisega tegelev üksuse juht Remo Tänav käis vastavalt 10.11.2021 tehtud kandele dokumendihaldussüsteemis kaebajaga vestlemas. Kaebaja väitis, et ei mäletanud nende pöördumiste kirjutamist. Kuna tegemist oli korduvate samasisuliste pöördumistega, tagastati need. Täiendavalt märkis vangla, et kaebaja 25.10.2021 kahju hüvitamise taotlus (vangla reg. nr 5-37/21/266-1) moraalse ja psüühilise valu korvamiseks au ja hea nime teotamise eest ning süüdistavalt alandamise eest summas 7145 eurot on menetlemisel. Samuti on vangla menetluses kaebaja 26.10.2021 kahju hüvitamise taotlus (vangla reg. nr 5-37/21/269-1) summas 5700 eurot süüdistavalt alandamise ning au ja hea nime rikkumise eest.
2(3)
3-21-2368
mõistab eelmärgitud kaebaja nõuet lähtuvalt kaebaja 11.10.2021 selgitustest kui arstile sunniraha määramise taotlust. Kohus leiab, et vangla tagastas 19.10.2021 kirjaga nr 5-37/21/226-4 kaebaja vastava taotluse õiguspäraselt, sest kaebajal puudub õigus nõuda arstile sunniraha määramist. Sunniraha on instrument, mille abil haldusorgan suunab isikut täitma haldusorgani koostatud ettekirjutust (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 1 ja § 3 lg 2). Sunnivahendi, sh sunniraha rakendamise menetlus on eriliigiline haldusmenetlus – haldustäitemenetlus (Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 18). Füüsilisel isikul puudub õigus nõuda, et kellelegi määrataks sunniraha, sh et see määrataks kellegi karistamiseks. Kuna vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise/sunniraha nõude õiguspäraselt, siis ei ole kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbitud ja nõue tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Samuti nendib kohus, et kaebajal puudub selle nõude osas kaebeõigus ja see tuleks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse ilmselge puudumine).
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.