Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25. märtsi 2021. a otsuse nr 12-6/21/239 ja 9. augusti 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/1978-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25. märtsi 2021. a otsus nr 12-6/21/239 ja 9. augusti 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/1978-3.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt X kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. jaanuaril 2022 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 23. mail 2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste- ja maksetaotluse nr 110151108352, mille punktis 2.10.3. märkis, et võtab perioodi 2014-2020 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse viieaastase kohustuse. Taotluse nr 110151108352 poollooduslike koosluste loetelu vormil (vormil MT68) deklareeris kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemist kokku 5,22 ha-le, mille osas algas ka poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus.
1.1.PRIA määras 4. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/128 (dtl 74-76) talle 2015. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 1031 eurot. PRIA teavitas kaebajat, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus kestab kuni 31. detsembrini 2019.
1.2.Kaebaja esitas 25. juunil 2016 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110161113227, mille punktis 2.9.5. kinnitas poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamist. Kaebaja esitas 1. juunil 2016 ka vormi MT68, millel tegi kahe avaldusega muudatusi (tl 5761). PRIA määras 13. veebruari 2017. a otsusega nr 12-6/17/239 (dtl 101-104) kaebajale 2016. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 912,38 eurot. PRIA vähendas mh toetust taotluse esitamisega hilinemise tõttu. Lisaks oli kaebaja 2016. aasta kohustust 2015. aastaga võrreldes vähendanud 0,40 ha võrra. Kuna alusetult saadud toetus ei ületanud 100 eurot, ei nõudnud PRIA 2015. aasta eest alusetult makstud toetust (79 eurot) tagasi.
1.3.Kaebaja esitas 15. ja 16. juunil 2017 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171114178 ning vormi MT68. PRIA vähendas toetust taotluse esitamisega hilinemise tõttu ja määras 18. jaanuari 2018. a otsusega nr 12-6/18/96 (dtl 128-131) kaebajale 2017. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 763,42 eurot.
1.4.Kaebaja esitas 21. mail 2018. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111794 ning märkis, et jätkab poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustust. PRIA teavitas 7. juunil 2018 tähtkirjaga (tähtkiri tagastati PRIA-le hoiutähtaja möödumise tõttu) kaebajat, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamiseks tuleb esitada poollooduslike koosluste loetelu ja teavitas ka telefoni teel vormi MT68 esitamise vajadusest. Kaebaja esitas vormi MT68 15. juunil 2018 ehk taotluste hilinenult esitamise perioodi viimasel päeval. PRIA määras 21. jaanuari 2019. a otsusega nr 12-6/19/130 (dtl 151-153) kaebajale 2018. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 917,50 eurot. Muuhulgas teavitati kaebajat nimetatud otsuses, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus kestab kuni 31. detsembrini 2019.
1.5.PRIA saatis kaebajale 31. mail 2019 tähtkirjana meeldetuletuse nr 12-1/19/3548, milles selgitas dokumentide (taotlus, maksetaotlus ja poollooduslike koosluste loetelu) esitamise vajadust. Kirjas märgiti muu hulgas, et dokumentide tähtaegselt esitamata jätmise korral eeldab PRIA, et kaebaja on soovinud võetud kohustuse ennetähtaegselt lõpetada ning PRIA nõuab 2015.-2018. a eest makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasi. Kaebaja ei võtnud tähtkirja vastu ja see saadeti 25. juunil 2019 hoiutähtaja möödumise tõttu PRIA-le tagasi. 11. juunil 2019 teavitas PRIA kaebajat dokumentide esitamise vajadusest telefoni teel.
1.6.Kaebaja esitas 16. juunil 2019 e-PRIA vahendusel pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191114645, mille punktis 2.10.3 märkis poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamist. Vormi esitamisel kuvati kaebajale e-PRIAs hoiatus“: „TOS0575: Toetuse taotlemiseks peate lisaks esitama järgmised taotlusvormid: MT68. Avage ja esitage vorm käesolevas teates olevalt lingilt. Taotlusvormid leiate ka peamenüüst "Teenused" alajaotuse 2(13)
3-21-2052 "Pindalatoetuste taotlus" alt. Lisavormid tuleb esitada hiljemalt 17.06.2019.“ Kaebaja ei esitanud PRIA-le 2019. aastal vormi MT68.
1.7.PRIA otsustas 15. jaanuari 2020. a otsusega nr 12-6/20/35 lõpetada ennetähtaegselt kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse (p 1) ja nõuda tagasi alusetult saadud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse 3545 eurot ja 30 senti (p 2). Otsuse kohaselt põhjustas kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ning tagasinõude esitamise asjaolu, et kaebaja ei olnud kinnitanud kohustuse jätkuvat täitmist, kuna ta ei olnud esitanud 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68). Samal põhjusel kujunes 2019. a toetussummaks 0 eurot.
1.8.Tartu Halduskohus rahuldas 26. veebruari 2021. a otsusega asjas nr 3-20-1135 Xu kaebuse osaliselt, tühistades PRIA 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/35 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/42-2 osas, millega nõuti ajavahemiku 2015-2018 eest talle makstud toetused tagasi ja lõpetati selles osas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus. Kohtu hinnangul ei vastanud PRIA otsus nr 12-6/20/35 toetuse tagasinõudmist puudutavas osas põhjendamisnõuetele. Samuti heitis kohus PRIA-le ette kaalutlusõiguse reeglite ja ärakuulamisõiguse rikkumist.
1.9.PRIA tegi eelnimetatud kohtuotsusest lähtudes 25. märtsil 2021. a otsuse nr 12-6/21/239 (dtl 6-10), millega otsustas uuesti 2015.-2018. aastate eest makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasinõudmise võimalikkuse ja ulatuse. PRIA põhjendas otsust kokkuvõtvalt järgnevaga.
1.9.1.Toetuse andmise eelduseks on nõue, et taotleja täidab viie järjestikuse aasta jooksul poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõudeid. Kohustuse raames saadud toetust ei saa ega tohi käsitleda lõplikuna enne viieaastase kohustuseperioodi lõppu, kuna toetusesaaja kohustused ei ole täidetud enne, kui ta on täitnud toetuse andmise tingimusi kogu viieaastase ajavahemiku jooksul kogu kohustusealusel pindalal.
1.9.2.Taotleja ei ole 2019. aastal PRIA-le pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste esitamiseks ettenähtud perioodil (s.o kuni 17. juunini 2019. a) esitanud poollooduslike koosluste loetelu (vormi MT68) Seega on ta eiranud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 38 "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus" (määrus nr 38) § 17 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kohustusega kaasnevat nõuet. Kuna kohustuse nõudeid ei ole kogu kohustuseperioodi vältel täidetud, on kohustus lõpetatud ennetähtaegselt ning määruse nr 38 § 2 lg-test 1 ja 2 tulenevad on toetuse andmise eeldused ning toetusega taotletavad eesmärgid jäänud täitmata. Seega on eelnevate aastate eest makstud toetus alusetult saadud.
1.9.3.Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg-s 1 sätestatust taotlevad liikmesriigid iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-tes 1 ja 3 sätestatule, kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult ning nõutakse tagasi toetuse maksmise lõpetamisega ja karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused.
1.9.4.Taotleja on rikkunud viieaastase toetuse saamise eeldusi, s.o rahastamiskõlblikkuse tingimusi. Seega saab 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu esitamata jätmise tagajärjeks olla üksnes kogu kohustuseperioodi vältel makstud toetuse tagasinõudmine. Tegemist ei ole olukorraga, kus PRIA saaks kaaluda toetuse tagasinõudmise ulatuse 3(13)
3-21-2052 vähendamise üle. 2016.-2018. aastate eest makstud toetuse saamise eelduse rikkumise tulemusena poleks taotleja tohtinud 2016.-2018. aasta eest toetust saada.
1.9.5.PRIA–l ei ole viiendal kohustuseaastal poollooduslike koosluste loetelu esitamata jätmise tõttu võimalik teada ega kontrollida ka seda, kas toetuse saamiseks seatud sisulised nõuded olid kogu kohustuseperioodi jooksul täidetud.
1.9.6.PRIA on juhtinud taotleja tähelepanu poollooduslike koosluste loetelu esitamise vajalikkusele nii 2019. aasta mais ja juunis toimunud telefonikõnedes kui ka PRIA 31. mai 2019. a kirjas nr 12-1/19/3548. Ühtlasi on PRIA teda hoiatanud, et vastava vormi esitamata jätmise tagajärjeks on varasematel aastatel saadud toetuse tagasimaksmise kohustuse tekkimine.
1.10.PRIA jättis 9. augusti 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/1978-3 Xu vaide 25. märtsi 2021. a otsuse nr 12-6/21/239 peale rahuldamata.
2.X esitas 9. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 25. märtsi 2021 a. otsuse nr 12-6/21/239 ja vaideotsuse nr 12-1/21/1978-3 tühistamist.
3.Kohus võttis kaebuse 15. septembri 2021. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 13. oktoobril 2021.
4.Kohus määras 20. oktoobri 2021. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 10. novembril 2021 täiendava kirjaliku seisukoha. Vastustaja esitas 22. novembril 2021 vastuväited kaebaja seisukohtadele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist, esitades kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmised väited.
5.1.PRIA otsus pidi selle andmise hetkel olema kooskõlas kehtiva õigusega. Uue otsuse tegemise ajaks ei ole muutunud ükski asjaolu. Samuti ei ole tagasiulatuvalt muutunud ükski õigusakt, millest tulenevalt oleks kehtiva õigusega kooskõlas taas samasuguse otsuse tegemine.
5.2.Uue samasisulise otsuse tegemine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. See on lakooniline ega sisalda mingit huvide kaalumist. Järelikult tuleb ka see tühistada samadel põhjustel nagu on kohus viidanud juba haldusasjas nr 3-20-1135 otsuse punktides 26 ja 27.
5.3.Poolloodusliku koosluse hooldamise peamise, s.o looduskaitselise eesmärgi on kaebaja 100%-liselt täitnud. Veiseid karjatab kaebaja kõnealusel territooriumil praeguse ajani. Poolloodusliku koosluse hooldamise looduskaitseline eesmärk saavutatakse vähemalt viieaastase hooldusaja jooksul. Kaebaja on tänaseks veiseid karjatanud seal kümme aastat, millest küll viimased kolm aastat ilma igasuguse toetuseta. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on kaebaja saanud toetust alates 2012. aastast. PRIA väide, et looduskaitselised eesmärgid on täitmata, on seega pahatahtlik.
5.4.Kaebaja viitab enda varasemale 11. juuni 2020. a kaebusele (haldusasi nr 3-20-1135), milles selgitas järgmist.
5.4.1.Kaebaja on juba seitse aastat pidanud Tapurla külas enda ja naabritelt renditud rannaäärsetel kruntidel veiseid. 2015. aastal on ta võtnud 5-aastase kohustuse hooldada poollooduslikku kooslust ja sai selle tarbeks ka PRIA-lt toetust. Kaebaja transportis kuus aastat 4(13)
3-21-2052 šarolee tüüpi veiseid kevadel Assamallast Tapurla külasse ja sügisel suurfarmi tagasi. Eelmisel aastal teatas veiste omanik, et tal on keeruline rentimist jätkata. Kaebajast olenematul põhjusel oli ta olukorras, et pole lehmi, kuid samas on viimast aastat üleval kohustus poollooduslikku kooslust hooldada.
5.4.2.Lahendusena tekkis võimalus pakkuda maad (poollooduslikku koolust, mida kaebaja oli hooldanud) karjatamiseks naabruses elavale šoti mägiveiste omanikule. Kuni olukorra lahendamiseni otsustas kaebaja avaldust PRIA-le mitte teha. Kindlus veiste tulemise osas tekkis 2019. a juuni keskpaigas ning kohe pärast seda tegi kaebaja kiirustades ka PRIA-le avalduse.
5.4.3.Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist kinnitas kaebajale telefonivestluses, et ta sai hooldatava maa kaardid kinnitamiseks 16. juunil 2019 ja saatis need tagasi 17. juunil 2019. Järgmisel päeval sulgus e-pria poollooduslike koosluste taotlusvoor. Kaebaja ei saanud enam keskkonda avada ega seega ka vastavat vormi ära saata. Tegemist on samade maadega, kus kaebaja ka varasematel aastatel poollooduslikke kooslusi hooldas (lehmi karjatas).
5.4.4.Kuna PRIA-lt ühtki teadet ei tulnud, lootis kaebaja, et avaldusega sai kõik korda. Poollooduslik kooslus sai hooldatud. .Eelmisel suvel toodud veised on senini oma karjamaal ja poolloodusliku koosluse hooldamisega tegeldakse nüüd ka talvel
5.4.5.Kokkuvõtteks on kaebaja oma kohustused täitnud, s.t poollooduslike koosluste ala on hooldatud ja ka ilma viimase aasta toetuseta.
5.5.Iga-aastase taotluse esitamise alustamisest ilmneb kaebaja tahe taotlus lõpuni esitada, erinevalt olukorrast, kus taotluse tegemist poleks üldse alustatudki. Vormi PT50 täites märkis kaebaja ära ka kinnituse, et jätkab võetud kohustuse täitmist ja ka vorm MT68 oli sisuliselt täidetud, st kaardid olid Keskkonnaametile saadetud ja saanud ka nende kinnituse. Kõik taotlusega tehtud tegevused kinnitavad, et kaebajal oli kindel soov poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega lõpuni minna.
5.6.Keskkonnaamet on varem hooldatavat ala pidevalt vaatamas käinud ning pretensioone pole olnud.
5.7.Saadud toetus on kulunud maade hooldamise ja karjatamisega seotud reaalsete kulude peale. Ainuüksi nende veiste transportimine kuni 2019. aastani igal kevadel Assamallast karjamaale ja sügisel suure karja juurde tagasi läks maksma u 3/4 kogu toetusest. Lisaks oli jooksvaid kulusid ka karjaaia parandamisel, talvel roostiku niitmisel jne. Toetuse tagasinõudmisega karistatakse kaebajat sisulise looduskaitselise tegevuse eest, mis pole selle toetuse eesmärk. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse peamine eesmärk on looduskaitseline – anda pärandkooslustele eluruumi ehk suurendada liigirikkust – ning see saavutatakse karjamaade ja niitude hooldamise teel.
5.8.PRIA on pahatahtlikult käitunud, saates kirjad tähitud postiga kaebaja maal asuva elukoha postkasti. Kaebaja on alati e-riigi kaudu kättesaadav ja vastustaja oleks võinud saata koopia tähitud kirjadest ka kaebajale e-kirjana.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
6.1.Kaebajal oli võimalus taotlusi ja taotluse lisavorme esitada ning toetuste taotlemise märkeid taotlusele lisada hilinenult kuni 25 kalendripäeva pärast taotluse esitamiseks kehtestatud lõpptähtpäeva möödumist, s.o 22. maist kuni 15. juunini. Pärast 15. juunit esitatud taotlusi ning taotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ei võeta (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 1 kolmas lõik ning lg 3 teine lõik). Kuna 2019. aastal langes 15. 5(13)
3-21-2052 juuni laupäevale, oli võimalik taotlusel muudatusi teha kuni 17. juunini 2019. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole PRIA-le hiljemalt 17. juuniks 2019. a määruse nr 38 § 17 lg-s 4 nimetatud andmeid, s.o poollooduslike koosluste loetelu esitanud. Taotlust ei ole võimalik lugeda esitatuks enne, kui taotleja on läbinud kõik taotluse esitamiseks vajalikud sammud ning viinud taotluse esitamise protsessi lõpuni. Praegusel juhul ei esinenud e-PRIA-s ka mistahes takistust vormi MT68 esitamiseks 17. juunil 2019. Arvestades, et kaebaja oli jätnud määruse nr 38 § 17 lõikes 2 toodud andmete edastamise Keskkonnaametile nö viimasele hetkele, pidanuks kaebaja väga tähelepanelikult jälgima, millal Keskkonnaamet nõusoleku annab. Keskkonnaamet on oma nõusoleku andnud 17. juunil 2019, s.o taotluste hilinenult esitamise viimasel päeval, kell 08:56. Seega oli kaebajal võimalik poollooduslike koosluste loetelu vorm PRIA-le õigeaegselt, s.o 17. juunil 2019 esitada.
6.2.Määruse (EL) nr 1305/2013 art-l 28 põhineva poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise üheks tingimuseks kogu kohustuseperioodi vältel on iga-aastase pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamine koos poollooduslike koosluste loeteluga, millel tuleb taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust kohustusealustele aladele. Iga-aastase taotluse esitamine võimaldab nii PRIA-l kui ka Keskkonnaametil tõhusalt kontrollida, kas viieaastast kohustust on pidevalt täidetud, ja maksta vajadusel toetus välja.
6.3.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas, mille puhul võetakse viieaastane kohustus, tuleb toetuse andmise tingimusi täita terve kohustuse kehtivuse perioodi jooksul.
6.4.Kohustuseperioodi vältel antakse iga-aastast toetust tingimusel ja eeldusel, et kohustust täidetakse kogu viieaastase perioodi jooksul. Kui viieaastase kohustuse raames abi andmise tingimuseks oleva iga-aastase maksetaotluse esitamise nõuet ei ole täidetud, on kohustus ennetähtaegselt lõpetatud ning kohustuse raames antavat abi poleks tohtinud üldse saada. Kuna kaebaja ei esitanud 2019. aastal tähtaegselt kohustuse jätkamiseks vajalikke andmeid, on ta kohustuse ennetähtaegselt katkestanud ning rikkunud seeläbi toetatava tegevuse nõudeid. Asjakohaste dokumentide esitamata jätmise tõttu ei olnud kaebajal võimalust sattuda kontrollimenetlusse, mistõttu ei saanud PRIA ega Keskkonnaamet kontrollida, kas toetuse sisulisi nõudeid oli 2019. aastal ning seeläbi järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul, ellu viidud.
6.5.Kaebaja teadis või pidi teadma, et ta peab igal kohustuseaastal esitama PRIA-le tähtaegselt määruse nr 38 §-s 17 loetletud andmed, sealhulgas Keskkonnaameti kinnitatud poollooduslike koosluste loetelu. Seega pidi kaebaja ka arvestama, et makstud toetus võidakse vastavate andmete esitamata jätmisel tagasi nõuda. Vastustaja on 2019. aastal kaebajat korduvalt teavitanud, et ta pidi esitama hiljemalt 17. juunil 2019 poollooduslike koosluste loetelu vormi (31. mai 2019. a meeldetuletus nr 12-1/19/3548, 11. juuni 2019. a telefonikõne, 16. juuni 2019. a e-PRIAs kuvatud teated).
6.6.Kaebaja polnud enne 29. jaanuari 2020 kordagi pöördunud vastustaja poole, et veenduda, kas tema poolt võetud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustusega on kõik korras, ehkki tal polnud 24. juunil 2019 enam võimalik e-PRIA-s poollooduslike koosluste loetelu esitada. Kaebaja on taotlenud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust aastaid. Kuna vastustaja on juba 2017. ja 2018. aastal kaebajaga korduvalt seoses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamisega kontakteerunud ning selgitanud kohustuse jätkamise kinnitamise vajadust ja selle korda, pidi kaebaja olema iseäranis teadlik poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamise korrast ja tähtaegadest.
6(13)
3-21-2052
6.7.Praegusel juhul on eelmistel aastatel makstud toetuse tagasinõudmine tingitud kaebaja enda kohustuste täitmata jätmisest. Ükski õigusakt ei näe ette võimalust jätta toetus tagasi nõudmata olukorras, kus kaebajal oli võimalik nõudeid mõistlikel tingimustel täita ja seeläbi ebasoovitavaid tagajärgi vältida, kuid vaatamata sellele, ei ole ta kohustusi täitnud.
6.8.Kaebaja ei ole ise näidanud üles vajalikku hoolsust kohustuse jätkamise kinnitamisel.
6.9.Kuna kaebaja ei olnud 2019. a teinud nõuetekohast tahteavaldust poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemiseks, puudus tal ka võimalus langeda kohapealse kontrolli valimisse ning vastustajal ega Keskkonnaameti polnud võimalik kontrollida, kas kaebaja on 2019. aastal ka tegelikkuses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse sisuks olevaid nõudeid täitnud. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise ainsaks nõudeks pole karjatamise fakt, vaid selle toetuse taotlejale kohalduvad paljud erinevad nõuded (määruse nr 38 §-d 6-10), mh karjatamise alustamise aeg, madalmurususe saavutamise aeg ning lisasööda andmise keeld. Isegi kui kaebaja on poollooduslikke kooslusi nõuetekohaselt hooldanud, ei vabanda see, kui kaebaja ei ole kohustuse jätkamist määruse nr 38 §-s 17 toodud korra kohaselt kinnitanud. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja on tegutsenud tahtlikult või on üritanud PRIAt petta, kuid kaebaja ei ole näidanud üles vajalikku hoolsust kohustuse jätkamise kinnitamisel.
6.10.Alusetult saadud toetuse korral teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 4 alusel toetusraha tagasinõudmise otsuse. Selge alus kaebajale 2015.-2018. aastate eest makstud toetuse tagasinõudmiseks tuleneb määruse (EL) 1306/2013 art 54 lg-st 1, art 56 lg-st 1 ja art 63 lg-test 1 ja 3 koostoimes määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-tega 1, 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 809/2014 art 7 lg-ga 1. Määrusega (EL) 1306/2013 on pandud liikmesriikidele kohustus reageerida toetuse tingimuste rikkumisele ning määrusega (EL) nr 640/2014 sätestatud toetuse maksmisest keeldumise ja toetuse tagasinõudmise konkreetsed kriteeriumid.
6.11.Taotlusdokumentide esitamata jätmise etteheide puudutab toetatava tegevuse tingimusi (määruse nr 38 § 2), mis on esmakordsel toetuse taotlemisel kvalifitseerivaks tingimuseks. Kaebaja toetuse saajana ei ole täitnud põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi. Seetõttu puudus vastustajal kaalutlusõigus ning tulenevalt määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-test 1, 3 ja 4 tuli kogu varasemate aastate eest makstud toetus kui tervikuna alusetult saadu tagasi nõuda. Lähenemist, mille kohaselt on kohustuse tervikliku katkestamise tagajärjeks kogu kohustuse raames saadud toetuse tagasi nõudmine, toetab ka määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 47. Samuti toetab sellist järeldust nii vastuses kaebusele (p-d 29 ja 30) viidatud siseriiklik kui ka Euroopa Kohtu praktika.
6.12.PRIA ei pea võimalikuks nõuda kaebajale eelnevalt kohustuseperioodi sees makstud toetust tagasi osaliselt või jätta see üldse tagasi nõudmata.
6.13.Kaebaja ei olnud avaldanud soovi elektrooniliseks suhtluseks, mistõttu edastas PRIA dokumendid kaebajale posti teel. Kahe elukoha puhul peaks isik tagama posti kättesaamise ning vajadusel oli kaebajal võimalik ka tema poolt PRIA-le esitatud kontaktandmeid muuta.
KOHTU SEISUKOHT
7.Varasemas otsuses haldusasjas nr 3-20-1135 (dtl 22-31) leidis Tartu Halduskohus, et PRIA 15. jaanuari 2020. a otsus nr 12-6/20/35 ei vastanud osas, milles kaebajalt nõuti tagasi eelnevate aastate eest makstud toetus, põhjendamisnõuetele. Halduskohus heitis vastustajale 7(13)
3-21-2052 ette põhjendamisnõuete rikkumist nii õiguslike aluste väljatoomisel kui ka sisulisi kaalutlusi sisaldavate põhjenduste puudumist. PRIA ei olnud selles osas kohtu arvates ka järginud kaalutlusõiguse reegleid ning oli rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud (p 19). Kohus tühistas PRIA 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 12- 6/20/35 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 124/20/42-3 osas, millega nõuti aastate 2015-2018 eest kaebajale makstud toetused tagasi ja lõpetati selles osas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus. Ülejäänud osas (sh 2019. a osas kohustuse lõpetamine ja toetuse määramata jätmine) jättis kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Halduskohus leidis viidatud otsuses (p 18.2) järgmist. Kuna kaebaja toetuse taotlemise lõppkuupäevaks asjakohaseid dokumente ei esitanud, puudus tal määruse nr 640/2014 art 13 lg 1 ja nr 1306/2013 art 63 lg 1 alusel õigus toetusele 2019. aastal. PRIA-l puudus määruse nr 640/2014 artiklist 13 tulenevalt selles osas kaalutlusõigus ning selles osas on vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus õiguspärased. Kohus leidis, et vastustaja on põhjendatult jätnud selles osas toetuse määramata ning 2019. a osas ennetähtaegselt poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetanud põhjusel, et kaebaja ei olnud kinnitanud kohustuse jätkuvat täitmist, olles jätnud 2019. aastal esitamata poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68).
8.Kaebaja ei ole seda halduskohtu otsust osas, milles kaebus jäi rahuldamata, edasi kaevanud. Seega saab praeguses asjas olla vaidlus vaid selle üle, kas õiguspärane oli kohustuse ennetähtaegne lõpetamine 2015.–2018. a osas ja toetuse tervikuna tagasinõudmine. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu praeguse vaidluse lahendamisel enam asjakohased kaebaja väited selle kohta, et ta oli alustanud 2019. a taotluse esitamist e-pria süsteemis ning seda tulnuks arvesse võtta. Samuti ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohane arutelu kaebajale dokumentide kättetoimetamise viisi valiku üle. Vaidlus küsimuse üle, kas kaebaja hilines 2019. a taotluse esitamisega on lahendatud jõustunud otsusega viidatud haldusasjas nr 3-20-1135 ning vaidluse tulemus 2015.-2018. a osas praeguse haldusasja raames ei sõltu kaebajale dokumentide kättetoimetamisest nende aastate osas. Kohus ei käsitle seetõttu poolte vastavaid väiteid põhjalikumalt.
9.Vastustaja selgituste kohaselt ei pidanud ta Tartu Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 320-1135) toodud etteheiteid võimalikuks edaspidises kohtumenetluses kõrvaldada (vastus kaebusele p 12; dtl 49). Praeguses asjas vaidlustatud otsusega otsustas PRIA uuesti kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja kaebajale makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasinõudmise võimalikkuse ja ulatuse üle aastate 2015-2018 osas. PRIA leidis praeguses haldusasjas vaidlustatud otsuses, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saaja kohustusi saab pidada täidetuks, kui ta on täitnud toetuse andmise tingimusi kogu viieaastase ajavahemiku jooksul kogu kohustusealusel pindalal. Vastustaja asus kokkuvõtvalt seisukohale, et viiendal toetusaastal taotluse esitamise kohustust rikkudes ei saa pidada toetuse saamise eelduseks oleva viieaastase kohustuse nõudeid tervikuna täidetuks ning toetus tuleb tagasi nõuda. Vastustaja leidis ka, et tal puudub kaalumisruum varem välja makstud toetuse tagasi nõudmata jätmiseks või osaliseks tagasinõudmiseks.
10.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud põllumajandusliku keskkonnatoetuse eritoetus. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 28 ja ELÜPS 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Määruse (EL) nr 1305/2013 art 28 lg 1 kohaselt on põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme eesmärk 8(13)
3-21-2052 keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine. Täpsemad nõuded poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks on kindlaks määratud ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 38 "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus" (määrus nr 38). Selle toetuse taotlemise, toetuse saamiseks sätestatud nõuetele vastavuse kindlaks määramise ja toetuse vähendamise alused ning ka toetusnõuete täitmise viieaastase kohustusega seotud õigused, kohustused ja vastutus ning alusetult saadud toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ja maaeluministri 26. märtsi 2019. a määrusega nr 36 "2019. aastal "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused". Toetust antakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt (määrus nr 1305/2013 art 28 lg-d 1, 5 ja 6). Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise, samuti kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja varasemate aastate eest makstud toetuse tagasinõudmise alused ja piirid sätestatakse määrustes nr 1306/2013 ja nr 640/2014.
11.Määruse (EL) nr 1305/2013 art 28 lg 5 näeb ette, et meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud määrus nr 38 § 2 lg 2 näeb ette, et poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust tuleb ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja võttis 2015. aastal toetust taotledes poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse, mis kestis 31. detsembrini 2019.
12.Pooled on erineval seisukohal selles, kas siis, kui viieaastase kohustuse raames antava abi andmise tingimuseks olevat iga-aastase maksetaotluse esitamise nõuet ei ole täidetud, on alus kohustus täielikult ennetähtaegselt lõpetada ning kohustuse raames antavat abi poleks tohtinud üldse saada. Samuti selles, kas viiendal kohustuse aastal nõuete rikkumise korral on põhjendatud varasemate aastate nõuetekohasusest hoolimata lõpetada kohustus kogu viieaastase perioodi osas ennetähtaegselt ja varasemate aastate eest makstud toetus tervikuna tagasi nõuda.
13.Halduskohus on otsuses haldusasjas nr 3-20-1135 (p 26) rõhutanud, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1 ja 3 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuetele, et otsus ja vaideotsus peavad sisaldama piisavalt kaalutlusi ja põhjendusi kaebajalt toetuse tagasinõudmise ja kohustuse ennetähtaegse lõpetamise vajaduse kohta ning põhjendused peavad hõlmama muuhulgas rikkumise raskuse, ulatuse, kestuse ja kordumise analüüsi. Kohus tunnustas seega kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja varasemate aastate toetuse tagasinõudmise otsustamisel PRIA kaalumisruumi (määrus nr 1306/2013 art 56; Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1864, p 16).
14.Kaebaja peab endale toetuse taotlemisega võetud kohustust täidetuks, selgitades, et on kogu toetusega hõlmatud kohustusperioodi vältel karjatanud taotlusega hõlmatud maadel veiseid. Vastustaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud. Kaebaja on varasematel aastatel esitanud ka vähemalt õigusaktides lubatud hilinemisega nõutavad dokumendid (taotluse, maksetaotluse, põldude loetelu). Nõuetekohane taotlus on jäänud esitamata vaid viimasel kohustuse aastal (2019). 9(13)
3-21-2052 Vastustaja on arvamusel, et poolloodusliku koosluse hooldamise viieaastast kohustust saab lugeda täidetuks vaid siis, kui selle toetuse andmise tingimusi täidetakse terve kohustuse kehtivuse perioodi, milleks toetus anti, jooksul. Vastustaja on vaidlustatud otsuse peale esitatud vaiet lahendades (vaideotsuse p 15) märkinud: „Erinevalt nö üheaastastest otsetoetustest on pindalapõhiste maaelu arengu meetmete puhul ette nähtud kohustuseperioodid selleks, et saavutada teatav keskkonnaalane kasu, mille saavutamine ei ole lühema perioodiga võimalik. Eelnevast lähtudes ei saa ega tohi käsitleda kohustuse raames saadud toetust lõplikuna enne viieaastase kohustuseperioodi lõppu, kuna toetusesaaja kohustused ei ole täidetud enne, kui ta on täitnud toetuse andmise tingimusi kogu viieaastase ajavahemiku jooksul kogu kohustusealusel pindalal.“ Kohus nõustub vastustajaga selles, et üheaastaste otsetoetuste ja pindalapõhiste maaelu arengu meetmetel on erinevad eesmärgid ning erinevus on ka nende eesmärkide saavutamise kontrollimehhanismis. Kohus on nõus ka sellega, et viieaastase kohustuse puhul on eesmärgi saavutamine kavandatud selle perioodi kui terviku vaates ning viieaastase eesmärgi saavutamine ei saa olla täielikult täidetud lühema aja jooksul.
15.Samas tuleb silmas pidada, et poolloodusliku koosluse toetuse sihiks on ühelt poolt hoida ja parandada poollooduslike koosluste seisundit, kuid lisaks on toetuse funktsiooniks ka toetada avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumajandustootjat ja suurendada tema võimet konkureerida tavapäraseid meetodeid kasutavate tootjatega (Riigikohtu 17. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-17-1343 (p 11).
16.Halduskohus leidis viidatud otsuses haldusasjas nr 3-20-1135 (p 21), et ajavahemikku 2015-2018 puudutava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetamise ja selle eest makstud toetuse tagasinõudmise aluseks on määruse nr 1306/2013 art 56. Määruse nr 1306/2013 art 56 sätestab erinormina EAFRD erisätted ning selle lg 1 näeb ette: „Liikmesriigid teevad maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset.“ Sarnaselt on maaelu arengu toetuste tagasinõudmise õiguslikku alust mõistnud kohus ka nt haldusasjas nr 3-19-1864 (Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a otsuse p 14).
17.Vastustaja on aga leidnud, et kuna kaebaja ei ole 2019. aastal PRIA-le pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste esitamiseks ettenähtud perioodil (s.o kuni 17. juunini 2019. a) esitanud poollooduslike koosluste loetelu (vormi MT68), on ta eiranud määruse nr 38 § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusega kaasnevat nõuet. Kuna kohustuse nõudeid ei ole täidetud kogu kohustuseperioodi vältel, on kohustus lõpetatud ennetähtaegselt ning määruse nr 38 § 2 lõigetest 1 ja 2 tulenevad toetuse andmise eeldused ning toetusega taotletavad eesmärgid on vastustaja hinnangul jäänud täitmata. Vastustaja tegi eelnevale tuginedes järelduse, et seega on kogu eelnevate aastate eest makstud toetus alusetult saadud. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse õiguslikele alustele tuginedes pidanud võimalikuks jätta üldse toetust tagasi nõudmata või siis osaliselt tagasi nõuda. Vastustaja väidab endal selles osas kaalumisruumi puudumist. Vastustaja arvates on taotleja rikkunud viieaastase toetuse saamise eeldusi, s.o rahastamiskõlblikkuse tingimusi, mistõttu saab 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu esitamata jätmise tagajärjeks olla üksnes
10(13)
3-21-2052 kogu kohustuseperioodi vältel makstud toetuse tagasinõudmine ning tegemist ei ole olukorraga, kus PRIA saaks kaaluda toetuse tagasinõudmise ulatuse vähendamise üle.
18.Erinevalt halduskohtu seisukohast haldusasjas nr 3-20-1135 ei pidanud vastustaja ajavahemikku 2015-2018 puudutava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetamise ja selle eest makstud toetuse tagasinõudmise aluseks määrus nr 1306/2013 artiklit 56, vaid tugines sama määruse art 54 lg-le 1 ning art 63 lg-tele 1 ja 3. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg-s 1 sätestatust taotlevad liikmesriigid iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Vastustaja viidatud määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg 1 sätestab: „Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks.“ Sama artikli lg-s 3 on sätestatud: „Ilma et see piiraks artikli 54 lõike 3 kohaldamist, nõutakse tagasi lõikes 1 osutatud toetuse maksmise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused.“
19.Vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ega kohtumenetluses ei ole vastustaja käsitlenud küsimust, miks halduskohtu poolt osundatud art 56 (EAFRD erisätted) ning selle artikli 1. lõikes sätestatud kaalumisruumi sisustavad kriteeriumid praegusel juhul ei kohaldu. Sellele vaatamata võimaldab ka määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg 1, sisaldades sõnastust „täielikult ja osaliselt“ kaalumisruumi. Kuigi sama määruse art 54 lg 1 sõnastusest („iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu [---]“) ei saa küll otsesõnu kaalumisruumi järeldada, tuleneb see kohtu hinnangul koosmõjust art 63 lg-s 1 sätestatuga. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja on vaidlustatud otsuses määruse (EL) 1306/2013 art 63 lg-te 1 ja 3 sõnastust kokku võttes (dtl 7, kolmas lõik, eelviimane rida) jätnud märkimata, et rahastamiskõlbulikkuse tingimustele mittevastavuse tagajärjeks võib olla ka osaline toetuse mittemaksmine. Ka ELÜPS § 111 lg 1 viitenormina võimaldab toetusraha osalist tagasinõudmist.
20.Olles veendunud kaalumisruumis puudumises, on vastustaja märkinud täiendavalt vaideotsuse p-s 17, et eelmistel aastatel makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasinõudmine on tingitud taotleja enda kohustuste täitmata jätmisest. Ükski õigusakt ei näe vastustaja hinnangul ette võimalust jätta toetus tagasi nõudmata olukorras, kus taotlejal oli võimalik nõudeid mõistlikel tingimustel täita ja seeläbi ebasoovitavaid tagajärgi vältida, kuid vaatamata sellele, ei ole ta kohustusi täitnud.
11(13)
3-21-2052
21.Kohus nõustub eelnevat kokku võttes vastustajaga, et kohustuse raames saadud toetust ei saa käsitada lõplikuna enne viieaastase kohustuseperioodi lõppu, kuna toetusesaaja kohustused ei ole täidetud enne, kui ta on täitnud toetuse andmise tingimusi kogu viieaastase ajavahemiku jooksul kogu kohustusealusel pindalal. Kohus on vastustajaga nõus ka selles, et kohustuseperioodiga seotud maaelu arengu meetme raames toetuse saamiseks sätestatud igaaastase taotluse esitamise tingimus on rahastamiskõlblikkuse kriteerium, mis omab mõju kogu kohustuseperioodi raames makstud toetusele (vaideotsuse p 19, dtl 16). Samas on kohus praeguses asjas sarnaselt halduskohtu seisukohaga haldusasjas nr 3-20-1135 arvamusel, et vastustajal on kaalumisruum toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et viieaastase kohustusperioodi viimasel aastal nõuete täitmata jätmise korral jääks eesmärk saavutamata igal juhul sellises ulatuses, et toetuse tagasinõudmise otsustamisel puuduks täielikult kaalumisruum. Kohtu hinnangul erineb toetuse tagasinõudmine praegusel juhul näiteks olukorrast, kus taotlejal tuvastatakse toetuse taotlejana kvalifitseerimise tingimuse puudumine, mis viib toetuse tagasinõudmisele kaalumist võimaldamata (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-20-911, p 22).
22.Kuna vastustaja on kaalumise välistanud, on ka mõistetav, et vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses pole ta analüüsinud rikkumise raskust, ulatust, kestust ega kordumist (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-20-1135, p 26). Vastustaja on küll toetuse tagasinõudmist otsustades pööranud tähelepanu taotleja tegevuse subjektiivsele küljele ning märkinud, et eelmistel aastatel makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasinõudmise tingis taotleja enda kohustuste täitmata jätmine ning et taotlejal oli võimalik nõudeid mõistlikel tingimustel täita ja seeläbi ebasoovitavaid tagajärgi vältida. Vastustaja on ära märkinud ka varasema taotluste esitamisega hilinemise. Kaebaja on varasematel aastatel nõutavad dokumendid esitanud tõesti dokumentide hilisemaks esitamiseks võimaldatud tähtajal ning pärast vastustaja meeldetuletusi. Samas on sellise hilinenult dokumentide esitamise puhuks ette nähtud omaette tagajärg määruse nr 640/2014 art 13 lg-s 1 – varasemate aastatel on kaebajale toetuse määramise otsustes kohaldatud toetussumma vähendusi (vt ka kohtuotsus asjas nr 3-20-1135, p 18).
23.Praegusel juhul ei ole vastustaja tuvastanud, et kaebaja ei täitnud varasematel aastatel sisuliselt toetuse nõudeid (karjatas toetusega hõlmatud alal loomi), kuid on rõhutanud, et asjakohaste dokumentide esitamata jätmise tõttu ei olnud kaebajal võimalust sattuda kontrollimenetlusse, mistõttu ei saanud PRIA ega Keskkonnaamet ka kontrollida, kas poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse sisulisi nõudeid oli 2019. aastal ning seeläbi järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul, ellu viidud. Kohtu hinnangul ei saa haldusorgani uurimispõhimõte sõltuda sedavõrd formaliseerituse põhimõttest, et ühel (viieaastase kohustuse viimasel) aastal nõuete täitmiseks olulise dokumendi esitama jätmisel ei oleks võimalik varasemate aastate sisulise tegevuse väljaselgitamine. Ka ELÜPS § 1 lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜP-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja selle seaduse erisusi. Kohtu hinnangul ei tulene vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse aluseks olnud normidest, et HMS §-s 6 sätestatud ning haldusmenetlusele üldisemalt omane uurimispõhimõte kõrvale jätta ning mitte lähtuda haldusmenetlusele iseloomulikust tõendamisstandardist. Muuhulgas on kaebaja viidanud 12(13)
3-21-2052 Keskkonnaameti kontrollidele varasematel aastatel, mille dokumentatsioon võib kujutada endast üht võimalikku tõendit.
tulemusena
koostatud
24.Vastustaja seisukoht, et nõuete varasemal neljal aastal sisulise täitmise kontroll saab toimuda vaid juhul, kui taotleja on esitanud ka viiendal aastal nõuetekohaselt taotluse, lähtub eeldusest, et kaalumisruum puudub sõltumata sellest, kas ja kui pikka aega on toetuse sisulisi nõudeid täidetud. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et vastustajal oli toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalumisruum ning seetõttu ei saa pidada õiguspäraseks vaidlustatud otsust, mille tegemisel ei ole kaalutud toetuse osalist tagasinõudmist ega tagasi nõudmata jätmist, võttes arvesse toetuse nõuete sisulist täitmist ning rikkumise olulisust. Kohus ei nõustu siinkohal kaebajaga arvamusega nagu ei võiks vastustaja teha pärast varasemast põhjalikumat menetlust ja põhjendamist varasemaga samasugust otsustust. HMS § 54 kohaselt peab haldusakt olema antud hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele. Kui haldusorgan on esimesel korral nende nõuete vastu eksinud, ei ole välistatud, et ka uue menetluse tulemus on varasemaga samasugune.
25.Praegusel juhul on kohus aga arvamusel, et vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele kaalumisruumi puudumisest ning sellest tulenevalt ka ekslikule lõppjäreldusele. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada selle sisulise õigusvastasuse tõttu. Lisaks märgib kohus, et vastustaja ei ole varasemaga võrreldes ka põhjalikumalt täitnud ärakuulamiskohustust. See menetluslik puudus ei mõjuta aga kohtu lõppjäreldust olukorras, kus kohus on juba jõudnud arvamusele vaidlustatud otsuse õigusvastasuses, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kuna kohus tühistab vaidlustatud otsuse, on õigusvastane ka selle otsuse vaidlustamise tulemusena tehtud vaideotsus, mis tuleb samuti tühistada. Eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus kaebuse tervikuna.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See kulu tuleb HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist pole menetluse käigus ilmnenud ning poolt võimalikud kulud jäävad seega nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
27.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja ja teiste kohtuotsuses nimetatud füüsiliste isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).