Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 08.12.2021, Tartu 3-20-1302 Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 21.03.2020. a otsuse nr 1 ja 11.06.2020. a vaideotsuse nr 8-3/11677-1 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustus-ameti kohustamiseks teha uus otsus Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud teenistuslehe koopia.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 30.10.2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 08.12.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
X esitas 26.02.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) edastas pensioni määramiseks 25.02.2020 välja antud teatise nr 1.9-3/543-1 politseiametniku politseiteenistuse staaži ja ametipalga kohta.
2.SKA määras 21.03.2020. a otsusega nr 1 Xile politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 117 lg 1 alusel alates 26.02.2020 politseiametniku väljateenitud aastate pensioni (1001,65 eurot). Pensioni arvestamise aluseks võeti PPA teatisel märgitud politseiteenistuse staaž 26 aastat 5 kuud ja 11 päeva.
3.X esitas SKA 21.03.2020. a otsuse peale vaide, leides, et pensionistaaži arvutamisel on põhjendamatult jäetud sooduskorras arvestamata ajavahemik 17.08.1993 kuni 01.09.1994, mil ta õppis politseikadetina Sisekaitseakadeemias (endine Eesti Riigikaitse Akadeemia). SKA jättis 11.06.2020. a vaideotsusega nr 8-3/11677-1 vaide rahuldamata. SKA leidis, et kehtiv PPVS ei luba õpiaega kadetina lugeda politseiteenistuseks ega arvata kaebaja õpingute aega politseikadetina sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži hulka.
4.X esitas 10.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 21.03.2020. a otsuse nr 1 ja 11.06.2020. a vaideotsuse nr 8-3/11677-1 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uus otsus. Kaebuse kohaselt oleks tulnud lugeda kaebaja õpingute aeg politseikadetina 17.08.1993 ‒ 01.09.1994 politseiteenistuseks ja arvata politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt kooskõlas PPVS § 361 lg-ga 6. Kogu õpinguaja osas kaebuse mitterahuldamise korral palus kaebaja alternatiivina arvata politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt õppepraktikal viibimise aeg 04.-29.07.1994.
4.1.Lähtuda tuleb kaebaja õpingute ajal (17.08.1993–20.06.1997) kehtinud seadusest. Kuigi kehtivas PPVS-s ei loeta politseikadetti politseiteenistuses olevaks (v.a erandid §-des 35 ja 60), ei tähenda see, et kaebaja polnud sellel ajavahemikul kadetina politseiteenistuses. Politseikadeti õiguslik määratlus on läbi aegade erinevates seadustes (Eesti Vabariigi politseiseadus, politseiteenistuse seadus, politsei ja piirivalve seadus) olnud erinev. Selgesõnaline määratlus, et politseikadett pole politseiteenistuses, on sätestatud alles 29.03.2015 jõustunud politsei ja piirivalve seaduses.
4.2.Politseikadeti määratlusest sõltub, kas politseikadetina õppimine oli võrdsustatud politseiteenistusega ja kadetile kohaldub politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 361 lg-s 6 sätestatud soodustus. Kaebaja õpingute ajal kehtinud politseiseaduse (PolS) § 17 lg 2 (06.05.1993 jõustunud redaktsioon) nägi ette, et Eesti Sisekaitse Akadeemia politseierialale ning politseikoolidesse ja -õppeallüksustesse õppima võetud isikud, kes ei ole politseiametnikud, loetakse politseiteenistuses olevaiks ning neile laienevad politseiametnikele ettenähtud soodustused, samuti õigused ja õiguslik kaitse, kui nad on kaasatud politseiülesannete täitmisele. Seega oli kaebaja ajal, kui ta oli politseikadett, politseiteenistuses, s.o võrdsustatud politseiametnikuga, kellele kohaldub PPVS § 361 lg-s 6 sätestatud soodustus.
4.3.PolS § 17 lg 2 grammatilisest tõlgendusest järeldub, et kõik politseikadetid loeti politseiteenistuses olevaiks. Kaebaja märgib, et näeb sättes vasturääkivust ehk alguses sätestatakse, et politseikadetid on politseiteenistuses ja siis hakatakse kadettide puhul politseiteenistuse mõistet kitsendama. Vastavalt PPVS §-dele 33-35, kus on mõistete ’politseiteenistus’, ’politseiametnik’ ja ’politseiametniku ametikoht’ legaaldefinitsioonid, saab kaebaja arvates üheselt väita, et politseiteenistuses saab olla üksnes isik, kes on politseiametnik. Seega lugedes kellegi politseiteenistuses olevaks, on ta ühtlasi automaatselt loetud ka politseiametnikuks ehk politseiteenistuses pole võimalik olla mittepolitseiametnikul.
4.4.Kande puudumine teenistuslehel ei too automaatselt kaasa seda, et õppepraktikat ei saa
võrdsustada politseiülesannete täitmisega. Kaebaja täitis õppepraktikal ka politseilisi ülesandeid. Seega on vähemalt õppepraktika aeg käsitatav politseiteenistusena. Õppepraktika mittekajastamine teenistuslehel võis olla seotud üksnes sellega, et sel perioodil oli kadettide õiguslik seisund alareguleeritud, eriti kohtueelse uurimise õppesuunal õppijate osas.
4.5.Ka tööraamatu sissekanne õppimise kohta Eesti Riigikaitse Akadeemias annab aluse kohaldada kaebaja suhtes PPVS § 361 lg-s 6 sätestatud soodustust. Kaebaja viitab vaidele, milles ta leidis, et kuivõrd tööraamat peaks kajastama üksnes töösuhet tööandjaga, mitte õppeaega, siis kandest lähtuvalt on tööandja lugenud õppeaja võrdseks töösuhtega.
4.6.Kaebajat on staaži sooduskorras arvestamisel koheldud ebasoodsamalt võrreldes kadettidega, kes olid enne õpinguid politseiametnikud ja kes õppisid kaebuse esitajaga samal ajal ja samadel tingimustel Sisekaitseakadeemias. Samuti võrreldes isikutega, kelle puhul arvatakse piirivalveteenistuse seaduse § 42 või politseiteenistuse seaduse § 212 lg-te 1-4 alusel kujunenud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. a määruse nr 394 § 2 sätestab, et enne 01.01.2000 Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilaste õppeaeg loetakse võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes ning piirivalveteenistuse seaduse § 42 lg 2 p 3 alusel loeti kaitseväeteenistuse staaž piirivalveteenistuse staaži hulka.
4.7.PPA seisukoht tugineb vaid ühe kadeti kohta toodud näitel. Kaebajale teadaolevalt täitsid mitmed kadetid tutvumispraktika ajal iseseisvalt politseilisi ülesandeid. Kaadrinappuse tõttu rakendati politseisüsteemi algusaegadel ka praktikante politseiülesannete täitmisel ning tutvumispraktika toimus pärast esimest täisõppeaastat.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
5.1.PPVS § 361 lg-s 1 on sätestatud politseiteenistuse staaži arvestamise alused ning selle sätte p 6 kohaselt arvatakse politseiteenistuse staaži hulka sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal. PPVS § 37 sätestab, et kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses. Seega näeb PPVS ette kadetina õppimise aja arvamise politseiteenistuse staaži hulka, kuid ei näe ette selle arvamist politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt.
5.2.Politseiametniku teenistuslehe ja tööraamatu kohaselt oli kaebaja 17.08.1993–20.06.1997 Eesti Riigikaitse Akadeemia kadett. Teenistuslehele kantakse kogu politseiametniku teenistuskäik. Kaebaja teenistuslehelt nähtub, et ta oli õppimise ajal politseiteenistuses 02.09.–30.11.1996. See aeg ei kuulu sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži hulka arvamisele. Teenistuslehel puuduvad andmed õppepraktikal olemise ajal politseiteenistuses oleku kohta perioodil 17.08.1993-01.09.1994. Eesti Riigikaitse Akadeemias õppimise aeg 17.08.1993‒20.06.1997 on kooskõlas PPVS § 361 lg-ga 1 ja §-ga 37 arvatud kaebaja politseiteenistuse staaži hulka ühekordselt.
6.PPA kaasatud haldusorganina nõustus vastustaja seisukohtadega ja märkis täiendavalt järgmist.
6.1.PPVS § 361 lg-s 1 eristatakse selgelt sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimise aega (p 6) ning Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aega (p 7) muust teenistusasjast (p-d 1-5), sh teenistusajast politseiametnikuna (p 1). Seetõttu ei ole põhjendatud arvata, et PPVS § 361 lg-s 6 nimetatud politseiametniku teenistusaja hulka kuulub ka õppimine tolleaegses Eesti Riigikaitse Akadeemias. Sarnaselt PPVS § 361 lg-le 1 eristas PolTS § 212 lg 2 õppimise aega teenistuse ajast. Mõlemad kuuluvad politseiteenistuse staaži hulka, kuid sooduskorras kolmekordselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka vaid teenistusaeg politseiametnikuna.
6.2.Kaebaja viibis ajavahemikul 04.–29.07.1994 uurimisbüroos tutvumispraktikal. Praktikale
suunamise käskkirjast ega õpingukaardilt ei selgu, milles kaebaja tutvumispraktika seisnes. Ka ei ole PPA ega Sisekaitseakadeemia (Eesti Riigikaitse Akadeemia õigusjärglane) arhiivides säilinud käskkirjas viidatud kadettide praktika juhendit ega muid tolleaegseid sarnaseid dokumente. Sama ajal tutvumispraktikal viibinud kadeti iseloomustuse põhjal leiab PPA, et tutvumisülesannete täitmist ei saa pidada võrdväärseks teenistusega politseiametniku ametikohal. 1994. aasta juulis, mil õpingud olid kestnud alla aasta, toimunud esimene praktika oli sissejuhatava ning tutvustava iseloomuga ja tõenäoliselt ei kujutanud endast tervikuna iseseisvate politseiliste ülesannete täitmist. Vastasel juhul oleks kaebaja ka 04.–29.07.1994 olnud nimetatud politseiametniku ametikohale nagu seda tehti menetluspraktika ajal (02.09.–30.11.1996).
6.3.Õpingud kadetina on tööraamatusse sisse kantud, kuna õpingute aeg omab tähtsust politseiteenistuse staaži arvestamisel.
7.Tartu Halduskohus jättis 30.10.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
7.1.Kaebaja õpingud kadetina on kantud tema teenistuslehele. Kohus nõustub vastustajaga, et see kanne ei anna alust pidada õpingute aega ilmtingimata politseiteenistuseks PPVS § 361 lg 6 mõttes ning seda isegi olukorras, kus õpingute aeg arvatakse (ühekordselt) politseiteenistuse staaži hulka vastavalt PPVS § 361 lg 1 p-le 6. Asjaolu, et seadusandja on pidanud põhjendatuks arvata mingi ajavahemiku politseiteenistuse staaži hulka, ei tähenda veel, et seda võetaks tema pensionistaaži arvutamisel arvesse sooduskorras (kolmekordselt). Ka kaebaja õpingute ajal kehtinud regulatsioon (politseiseaduse § 17 lg 2) ei näinud ette, et kogu õpingute aeg tulnuks igal juhul lugeda politseiteenistuseks.
7.2.Sarnaselt PPVS § 361 lg-le 1 eristas ka enne seda kehtinud PolTS § 212 lg 2 õppimise aega teenistuse ajast. Selle sätte kohaselt arvati politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse PolTS §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, õppimise aeg politseiõppeasutuses või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal (PolTS § 211 lg 2 p 1). Seadusandjal on otsustamisruum, milliseid tegevusi lugeda pensioniõigusliku staaži, sh politseiametniku eripensioni õigust andva staaži hulka ning milliseid ajavahemikke arvestada sooduskorras. Pensionistaaži sooduskorras arvestamine on olnud tingitud politseiteenistuse eripärast taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel ning sellel ajajärgul politseitöö suuremast riskitasemest ning vajadusest käivitada usaldusväärne politseiteenistus. Seega on ka mõistetav, et sooduskorras pensionistaaži arvutamisel ei ole a priori ette nähtud, et hõlmatud olnuks kogu õpingute aeg, vaid seda on piiritletud just politseiliste ülesannete täitmisega, mida seadusandja on sooduskorras pensioniarvestuse näol pidanud vajalikuks eriliselt väärtustada.
7.3.Kaebaja on seisukohal, et kolmekordselt tuleks arvesse võtta vähemalt õppepraktika aeg ajavahemikus 04.‒29.07.1994. Praktikale suunamine ja seal viibimine nähtub nii praktikale suunamise käskkirjast, kaebaja õpingukaardilt kui ka juhendaja koostatud iseloomustusest. Asjas esitatud tõenditest ei ilmne aga, et kaebaja oleks sel ajal olnud politseiteenistuses/täitnud politseilisi ülesandeid. Kaebaja õpingukaardilt selgub, et õpingute raames on eristatud tutvumispraktikat (juuli 1994) ning menetluspraktikat (september-november 1996). Viimati nimetatud ajavahemikku on vastustaja kajastanud teenistuslehel ka kui politseiteenistust uurija ametikohal. PPA hinnangul ei saa tutvumisülesannete täitmist pidada võrdväärseks teenistusega politseiametniku ametikohal.
7.4.Kohus ei nõustu kaebajaga, et teenistuslehel teenistuse kohta kande puudumisele tuginemisel on tegemist formaalse lähenemisega. Teenistuslehelt nähtub, et kaebaja oli õppimise ajal politseiteenistuses alates 02.09.–30.11.1996 Keskuurimisbüroo Tartu Uurimisbüroo uurijana. Seega ilmneb teenistuslehe kannetest tahe eristada kandeid õpingute aja kohta ning teenistuse kohta, mis ajaliselt on hõlmatud kaebaja õpingutega.
7.5.Kaebaja heidab kaasatud haldusorganile ette, et järeldustes tutvumispraktika olemuse kohta on tuginetud vaid ühe praktikajuhtumi andmetele. PPA tõi tõepoolest näited ühe kaebajaga samal ajal tutvumispraktikal viibinud kadeti praktikaaegse tegevuse kohta, milleks oli uurimistoimingute juures viibimine ja määruste ning muude dokumentide koostama õppimine. Kaebaja ise ei mäleta tõeväärselt politseiülesannete täitmist tutvumispraktika vältel, kuid talle on meenunud episoodiliselt mõned tegevused. Silmas tuleb ka pidada, et tutvumispraktika oli lühiajaline (alla ühe kuu). Kuigi kaebaja rõhutab, et tutvumispraktika toimus pärast esimest (täis)õppeaastat, on see siiski kogu stuudiumi kestust (17.08.1993‒20.06.1997) arvestades selline õpingute staadium, mille puhul ei ole alust eeldada, et kadetil olnuks piisavaid teadmisi ja oskusi iseseisvate politseiliste ülesannete täitmiseks. Eelnevat arvestades pole kohtu arvates tõendatud ega ka usutav, et kaebaja oleks täitnud tutvumispraktikal iseseisvalt politseilisi ülesandeid.
7.6.Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et kuna tööraamat peaks kajastama üksnes töö- ehk teenistussuhet, tuleneb õpingute kohta tehtud tööraamatu kandest, et tegemist on politseiteenistusega, mis tulnuks ajavahemiku 17.08.1993‒01.09.1994 osas arvesse võtta kolmekordselt. PPVS § 361 lg 1 p 6 sätestab eelduse, mille korral õpingute aeg politseiteenistuse staaži hulka arvatakse. Lisaks võib tööraamatu selline kanne omada tähtsust ka üldise pensioniõigusliku staaži arvutamisel olukorras, kus politseikadett pärast õpinguid politseiteenistusse poleks läinud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p 4 näeb ette, et õpiaeg rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Seega ei anna kõnealune kanne kaebaja tööraamatus alust järelduseks, et see ajavahemik tulnuks igal juhul arvata politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt.
7.7.Kaebaja väidab tema põhjendamatult ebasoodsamat kohtlemist võrreldes samal ajal õppinud politseikadettidega, kes olid enne õpinguid olnud politseiteenistuses ning kelle puhul võeti õpingute aeg kolmekordselt arvesse. Samuti leiab kaebaja, et teda on koheldud ebasoodsamalt võrreldes isikutega, kelle puhul on õpingute aeg arvatud piirivalveteenistuse või kaitseväeteenistuse staaži hulka sooduskorras (PPVS § 361 lg 1 p 7 ja lg 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist võrdse kohtlemise nõude rikkumisega. Ei ole vaidlust, et erinevate teenistusliikide puhul on seadusandja pidanud vajalikuks erinevalt reguleerida teenistusstaaži kujunemist ning sh õpingute aja sooduskorras arvestamist. Olukorras, kus riik on otsustanud ühendada varem eraldi toiminud politsei- ja piirivalvesüsteemi, on PPVS-s täiendavalt reguleeritud ka ühendamise tulemusena tegutseva asutuse teenistuses olevate isikute teenistuse ja pensioniõiguse küsimused. Kohus möönab, et varem erinevates teenistusliikides ametis olnud isikute puhul ei pruugi PPVS § 361 regulatsiooni järgi erinevate teenistusliikide võrreldavad episoodid avaldada ühesugust mõju ametniku pensionistaažile. PPVS regulatsioon järgib õiguspärase ootuse põhimõtet, st isikutele, kes olid piirivalve- või kaitseväeteenistuses teadmisega, et nende õpingute aeg võetakse sooduskorras arvesse, ei võetud ära soodustust, mille saamine oli neile varasemast teada. Kaebaja puhul ei saanud võrreldavat õigupärast ootust tekkida, kuna erinevates õiguslikes regulatsioonides ei olnud kunagi tingimusteta ette nähtud vaidlusaluse ajavahemiku sooduskorras arvestamine politseiametniku puhul. Kohtu hinnangul ei saa ebavõrdseks kohtlemiseks pidada ka olukorda, kus kaebajaga koos rakenduskõrgharidust omandanud isik asus kaebajaga sarnaselt pärast õpinguid politseiteenistusse, kuid jätkas hiljem piirivalveteenistuses ning omandas selle tulemusena õiguse sooduskorras õpingute aja arvamise staaži hulka. Tegemist ei ole isikutega, kelle teenistuskäik oleks täiesti samasugune. Kuigi nüüdseks on politsei- ja piirivalveteenistus koondatud alates 2010. aastast ühe ameti alla, ei ole põhjust eitada, et 1990.-te aastate alguses nii piirivalve kui ka kaitseväeteenistust üles ehitades peeti vajalikuks teenistusstaaži kujunemisel erinevalt kohelda erinevaid rakenduskõrgharidust omandavaid kadette. Nagu eelnevalt märgitud, ei olnud taoline staažiarvestus ka politseikadettide puhul välistatud, kuid see oli võimalik kui politseikadett oli arvatud politseiteenistusse. Kaebaja väide, et
kaadrinappuse ja keelava regulatsiooni puudumise olukorras täitsid politseilisi ülesandeid ka praktikandid, ei viita seadusandja tahtele lugeda kogu politseikadeti õpiaeg tingimata politseiteenistuseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas halduskohtu 30.10.2020. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas otsust tehes asjaolusid ja tõendeid valesti.
8.1.Kaebaja ei ole väitnud, et PPVS §-de 33-35 grammatiline tõlgendus viib järelduseni, et kõik politseikadetid on loetud politseiteenistuses olevaks. Kaebaja leidis, et kui keegi, sh politseikadett, loetakse politseiteenistuses olevaks, siis laieneb talle ka PPVS § 361 lg-s 6 sätestatud soodustus. Grammatiline tõlgendus puudutab üksnes politseiseaduse § 17 lg-t 2, mille osas jättis halduskohus omapoolse selge seisukoha avaldamata.
8.2.Politseiseaduse § 17 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et politseikadetile laienevad soodustused (kaasaarvatud politseipensioniga seonduv) sõltumata sellest, kas ta oli politseiülesannete täitmisele kaasatud või mitte.
8.3.PPVS jõustus 01.01.2010 ning PolTS §-s 212 lg-s 2 sätestatu jõustus 01.01.2002. Seega eristas seadusandja õppimise aega teenistuse ajast oluliselt hiljem, kui toimusid kaebaja õpingud. Kaebaja jääb selle juurde, et praeguse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda seadusest, mis kehtis kaebaja õpingute ajal.
8.4.Kaebaja õpingud on kantud nii teenistuslehele kui ka tööraamatusse. Sellega seoses ei ole halduskohtu viide PPVS §-le 361 lg 1 p-le 6 asjakohane, kuna õpingute kande tegemise ajal teenistuslehele ei kehtinud ei PPVS § 361 lg 1 p 6 ega ka PolTS § 212 lg 2. Ainuke seletus õpingute kandmise kohta teenistuslehele saab olla see, et õpingud on loetud politseiteenistuseks koos sellest tulenevate kõigi soodustustega. Kaebaja teenistusleht avati alles 21.07.1997. Ehk nii õpingud, kui ka 1996. a toimunud menetluspraktika on sinna kantud tagantjärele. Arvestades teenistuslehe tagantjärele täitmist, ei saa välistada, et 1994. a toimunud õppepraktika on jäänud üldse tähelepanuta või on see loetud kaetuks õpingutega.
8.5.Kui kogu õpinguaega ei loeta politseiteenistuseks, siis tuleks politseiteenistusena käsitada vähemalt õppepraktikat ajavahemikus 04.–29.07.1994. Arvestades teenistuslehe tagantjärele täitmist, on erinevalt halduskohtu seisukohast ilmselt õige ka kaebaja väide, et vähemalt mingis osas on olnud teenistuslehe täitmine formaalne. Lisaks sellele on 1994. a praktika ja 1996. aasta menetluspraktika võrdlemine kunstlik ja meelevaldne. Sõltumata PolS § 17 lg 2 grammatilisest tõlgendamisest on igal juhul loetud politseiteenistuseks seda, kui politseikadett on kaasatud politseiülesannete täitmisele. Seadusandja ei ole täpsustanud ega reguleerinud, mis vormis peab kaasamine olema. Vaatamata sellele on halduskohus ja kaasatud haldusorgan termini ’kaasamine’ asemel hakanud kasutama terminit ’iseseisvate politseiülesannete täitmine’. Seejuures ei ole kumbki põhjendanud, mis asjaolu on andnud aluse seaduse selliseks meelvaldseks tõlgendamiseks.
8.6.Halduskohus võimendas otsuses kohtule sobilikke argumente ja jättis kaebaja seisukohad sisuliselt kajastamata. Kaasatud haldusorgan ja halduskohus leidsid, et õppepraktika ajaks olid õpingud toimunud lühikest aega ning ka praktika ise oli lühike ning sellest tulenevalt polnud kadetil piisavalt teadmisi ja oskusi iseseisvate politseiliste ülesannete täitmiseks. Kaebaja kordab, et PolS § 17 lg 2 ei eeldanudki iseseisvate politseiliste ülesannete täitmist, vaid üksnes kaasamist. Kaebaja 1994. a praktika toimus uurimisbüroos, mitte tolleaegses nn välipolitseis. Seega saigi enamus kaebaja politseiülesandeid olla seotud kabinetitööga ja nende täpne mäletamine sellise aja tagant oleks ilmselgelt liiast.
8.7.Halduskohus ei andnud selget seisukohta, kas kaebaja nimetatud juhtudel on tegemist võrdse kohtlemisega või mitte. Osade politseikadettide puhul, kellega koos kaebaja õppis Eesti Riigikaitse Akadeemias täpselt samal ajal ja samadel tingimustel (nn kasarmurežiim), on
õpingu aeg arvestatud politseiteenistusena koos PPVS § 361 lg-s 6 sätestatud soodustusega. Erinevus tuleneb üksnes sellest, et enne õpingute algust olid nad politseiteenistuses ning politseiteenistust ei katkestatud õpingute ajal.
9.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan paluvad apellatsioonkaebusele antud vastustes jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõlemad märgivad, et jäävad seni avaldatud seisukohtade juurde ja nõustuvad halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.
10.Ringkonnakohus palus 16.11.2021. a määruses vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohta apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha osas, milles kaebaja leiab, et tema õpingute ajal kehtinud PolS § 17 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et politseikadetile laienevad soodustused (kaasaarvatud politseipensioniga seonduv) sõltumata sellest, kas ta oli politseiülesannete täitmisele kaasatud või mitte. Ringkonnakohus selgitas, et PolS § 17 lg-s 2 sätestatud põhimõte on politseiteenistust reguleerivates seadustes olnud pisut erinevas sõnastuses sätestatud kuni tänaseni. Kehtivas seaduses sisaldub see PPVS § 60 lg-s 2 (kehtib 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis), mis näeb ette, et kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus PPVS 21. peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti PPVS §-de 71, 74, 76-781 ja 83-92 ning avaliku teenistuse seaduse § 49 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma. Ringkonnakohus palus vastustajal ja kaasatud haldusorganil selgitada, kas politseiametnikule ettenähtud soodustused/sotsiaalsed tagatised viidatud normide tähenduses hõlmavad ka politseiametniku pensionit. Jaatava vastuse korral palus ringkonnakohus selgitada, kuidas tõendatakse politseiülesannete täitmist ning kas ja milline mõju saab politseipensioni määramisele olla politseiülesande täitmisel üksikutel kordadel õppepraktika jooksul.
11.Vastustaja selgitas 24.11.2021 esitatud vastuses, et SKA-l puudub pädevus PolS § 17 lg 2 rakendamise osas arvamuse andmiseks. PolS § 17 lg-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 12.02.1991 määrusega nr 32 kinnitatud „Politseiteenistuse määrustiku” p-dest 6 ja 18 nähtuvalt loeti kadetid politseiteenistuses olevaks ja politseis teenimise aeg arvati politseiametniku pideva tööstaaži hulka, mis on vajalik pensioni või riikliku sotsiaalkindlustuste toetuste määramiseks. Eelnimetatud õigusaktid ei sätesta politseiteenistuse staaži arvestamist, sh mingite perioodide kolmekordselt politseiteenistuse staaži hulka arvestamist, ega pensionide määramist. Pensione määratakse kehtivate seaduste alusel ehk siis käesoleval juhul kooskõlas kehtiva PPVS-ga, mis ei näe ette õpingute aja, s.h kadetina, arvamist politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt.
12.Kaasatud haldusorgan selgitas 24.11.2021 esitatud vastuses, et PPVS § 60 lg 2 ei sisalda viidet politseipensionile. Eelnõu 416 SE seletuskirja järgi jäeti 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis PPVS § 60 lg-st 2 välja viited PPVS §-dele 99-107, kuna need reguleerivad politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, millele on õigus politseiametnikul, kes on saanud 55-aastaseks ning kellel on selleks ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž. Kadett nendele tingimustele ei vasta, seetõttu ei ole vaja ka politseiametniku väljateenitud aastate pensioni sätetele viidata. PPA arvates selgitab seletuskirjas märgitu hästi PPVS § 60 lg-s 2 sisalduva ja ka kaebaja õpingute ajal kehtinud PolS § 17 lg-s 2 sisaldunud regulatsiooni mõtet – silmas on peetud kadeti õiguslikku seisundit õpingute ajal. Näiteks on kadetil politsei ülesandeid täitma asudes kehtiva seaduse järgi õigus rakendada PPVS 21. peatükis ette nähtud riikliku järelevalve meetmeid, kohaldada vahetut sundi KorS 5. peatükis ette nähtud tingimustel, õigus tervisekontrollile, varalise kahju hüvitamisele jne. Seetõttu mõistab PPA seadusemuudatust, millega jäeti PPVS § 60 lg-st 2 välja viited PPVS §-dele 99-107, kui ilmse ebatäpsuse kõrvaldamist seadusandja poolt.
Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates, kuudes ja päevades. Seadus ei näe ette staaži arvestamist mingisugustes väiksemates ühikutes, nt mingi ühekordse politseilise toimingu sooritamine, ning PPA-s niisugust staažiarvestust ei peeta. Staaži arvestamisel omab tähtsust kindlalt määratletud staatuse olemasolu isikul. Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimine ja politseiteenistuses olek ei välista teineteist, need võivad ka ajaliselt kattuda, kuid kaebaja puhul esineb niisugune kattuvus üksnes ajavahemikul 02.09.–30.11.1996, mil kaebaja oli teenistuses Tartu Uurimisbüroos uurija (politseiametniku) ametikohal. Seda ajavahemikku aga ei arvestata politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt PPVS § 361 lg 6 alusel.
13.Kaebaja märkis vastuses eeltoodud täiendavatele seisukohtadele, et kaasatud haldusorgani vastuses puudub igasugune sisuline ja loogiline selgitus seoses kohtunõudes viidatud politseiseadusega, mis kehtis kaebaja õpingute ajal. Kehtivast seadusest rääkides on kaasatud haldusorgan jõudnud muuhulgas järelduseni, et nii kehtivas kui kaebaja õpingute ajal kehtinud politseiseaduses sisalduvate regulatsioonide mõte seoses kadettidega on olnud üksnes see, et silmas on peetud kadettide õiguslikku seisundit õpingute ajal. Sellele seisukohale kaebaja sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus otsustab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde võtmise. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana ringkonnakohtule koopia paberkandjal koostatud teenistuslehest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja soovib ringkonnakohtule esitatud teenistuslehe abil tõendada enda väiteid õpingute ja menetluspraktika teenistuslehele kandmise ja 1994. a õppepraktika teenistuslehele kandmata jätmise kohta lähtudes asjaolust, et teenistusleht on avatud 21.07.1997, s.t nii õpingud, kui ka 1996. a toimunud menetluspraktika on teenistuslehele kantud tagantjärele. Haldusasja toimik sisaldab juba kaebaja elektroonilist teenistuslehte. Teenistuslehe avamist kaebaja politseiametnikuna politseiteenistusse asumise päeval (21.07.1997) võib pidada tavapäraseks ning see ei anna paberkandjal teenistuslehele kantud andmetele elektroonilise teenistuslehega võrreldes teistsugust tähendust. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õpinguid ja teenistusse asumist puudutavad asjaolud juba piisavalt tõendatud ja kaebaja esitatud paberkandjal koostatud teenistuslehe koopia asja materjalide juurde võtmiseks puudub vajadus. Kaebaja poolt teenistuslehe kannetest tehtud järeldusi saab ringkonnakohus arvestada ka ilma täiendavat tõendit asja materjalide juurde võtmata.
15.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
16.Halduskohus jõudis asja lahendades õigele lõpptulemusele ja jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Arvestades kaasatud haldusorgani pädevust vaidlusaluses küsimuses tugines halduskohus õigustatult PPA poolt käesolevas asjas esitatud selgitustele ja seisukohtadele. Ka asjaolu, et halduskohus ei ole vajalikuks pidanud iga kaebaja esitatud väidet otsuses eraldiseisvalt hinnata, ei ole põhjust pidada kohtuotsuse põhjendamise kohustuse oluliseks rikkumiseks. Halduskohtu põhjendustes esinevad puudused on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta ja täiendada halduskohtu põhjendusi osas, mis puudutab PolS § 17 lg-t 2 (halduskohtu otsuse p 15 jj) ja argumentatsiooni, mille halduskohus esitas vastuseks kaebaja väidetele ebavõrdse kohtlemise
kohta (halduskohtu otsuse p 19). Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
17.Praeguses haldusasjas vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega määrati kaebajale väljateenitud aastate pension politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 117 lg 1 alusel, arvestades, et tegemist on politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnikuga. Halduskohus tugines õigesti PPA selgitustele seaduses õpingute aja ja politseiametnikuna teenistuses oldud aja eristamise kohta politseiteenistuse staaži arvestamisel. PPA on praeguse vaidluse käigus korduvalt selgitanud, et PPVS § 361 lg 1 kohaselt eristatakse politseiteenistuse staaži arvestamisel selgelt sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimise aega (p 6) muust teenistusasjast, sh teenistusajast politseiametnikuna (p 1). PPVS § 361 lg 4 sätestab, et PolTS alusel politseiteenistuses olnud isikul, kes nimetati 2010. a 1. jaanuaril PPVS jõustumisel politseiametniku ametikohale, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka PolTS § 212 lg-te 1-4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga. Sarnaselt PPVS § 361 lg-le 1 eristavad PolTS § 212 lg-d 1 ja 2 õppimise aega politseiõppeasutuses või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis teenistuse ajast politseiametniku ametikohal. Mõlemad kuuluvad politseiteenistuse staaži hulka, kuid vastavalt PolTS § 212 lg-le 4 arvestatakse sooduskorras kolmekordselt vaid teenistusaega politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta
1.märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini. Õppimine Sisekaitseakadeemias (endine Eesti Riigikaitse Akadeemia) ajavahemikul 17.08.1993–20.06.1997 on kooskõlas PPVS § 361 lg-ga 1 arvatud kaebaja politseiteenistuse staaži hulka ühekordselt.
18.Kaebaja leiab, et tema politseiametniku pensionistaaži arvestamisel on põhjendamatult jäetud arvestamata PPVS § 361 lg-st 6 tulenev soodustus. Nimetatud säte näeb ette, et politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. a
1.märtsist kuni 1994. a 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Ringkonnakohtu hinnangul asus vastustaja käesolevas vaidluses õigesti seisukohale, et kehtiv PPVS ei võimalda õpiaega kadetina lugeda politseiteenistuseks ega arvata õpingute aega sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži hulka. Samal seisukohal on kaasatud haldusorgan ja sellega nõustus ka halduskohus. Kaebaja möönab apellatsioonkaebuses, et PPVS § 361 lg 6 ei sätesta otseselt asjaolu, et õpingud politseikadetina ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994 annaks aluse arvestada politseiteenistuse staaži sooduskorras kolmekordselt, kuid leiab endiselt, et õpingud politseikadetina või vähemalt osa sellest on võrdustatud politseiteenistusega, millest tulenevalt kohaldub neile ka nimetatud sättes ettenähtud soodustus.
19.Kaebaja arvates taandub kogu vaidlus küsimusele, kas politseikadetid, sh kaebaja, kes õppisid ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994, olid politseiteenistuses ning kui on, siis kas see on võrdsustatav politseiametniku teenistusajaga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb soodustust ettenägeva normi sõnastusest selgelt, et seadusandja on silmas pidanud politseiametnikuna teenistuses oldud aega. Politseiametnik on politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik (PPVS § 34 lg 1). Õpingute aja arvestamine politseiteenistuse staaži hulka ei tähenda, et kadetina õppimise aeg oleks õiguslikult võrdsustatud politseiametnikuna töötamisega. Seda kinnitavad ka politseiteenistust reguleerivad õigusaktid, mis on erinevatel aegadel ja erinevate pealkirjade all näinud ette vastavad normid, mis kadeti õiguslikku staatust ja ametisse nimetamise võimalusi reguleerivad. Seega saab PPVS § 361 lg 6 alusel politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt arvestada üksnes politseiametnikuna ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994 teenistuses oldud aja. Kuivõrd kaebaja ei olnud õpingute ajal soodustust andva ajavahemikuga kattuvas osas teenistuses politseiametnikuna, siis ei ole tal
alust soodustuse kohaldamist nõuda. Kaebaja viidatud ja 29.03.2015 jõustunud seadusemuudatuse tulemusena näeb PPVS § 37 ette, et kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses. Seadusemuudatuse ettenäinud eelnõu seletuskirja (politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (810 SE), kättesaadav Riigikogu veebilehel) kohaselt oli tegemist üksnes täpsustuse, mitte põhimõttelise muudatusega, nagu kaebaja seda esitas.
20.Kaebaja on menetluse jooksul järjekindlalt tuginenud tema õpingute ajal kehtinud PolS § 17 lg-le 2, mis nägi ette, et Eesti Sisekaitse Akadeemia politseierialale ning politseikoolidesse ja õppeallüksustesse õppima võetud isikud, kes ei ole politseiametnikud, loetakse politseiteenistuses olevaiks ning neile laienevad politseiametnikele ettenähtud soodustused, samuti õigused ja õiguslik kaitse, kui nad on kaasatud politseiülesannete täitmisele. Ringkonnakohus ei nõustu ei kaebaja ega halduskohtu poolt sellele sättele käesolevas vaidluses omistatud tähendusega. Ringkonnakohus nõustub PPA poolt apellatsioonimenetluses antud selgitusega, millest tulenevalt ei kuulu politseipension selles normis silmas peetud soodustuste ja kehtiva PPVS § 60 lg-s 2 sätestatud sotsiaalsete tagatiste hulka. PPVS § 60 lg-s 2, samuti kaebaja õpingute ajal kehtinud PolS § 17 lg-s 2 on silmas peetud soodustusi/sotsiaalseid tagatisi ja õigusi, mis on kadetile vajalikud politsei ülesannete täitmisel. Näiteks on kadetil politsei ülesandeid täitma asudes kehtiva seaduse järgi õigus rakendada PPVS 21. peatükis ette nähtud riikliku järelevalve meetmeid, kohaldada vahetut sundi KorS 5. peatükis ette nähtud tingimustel, õigus tervisekontrollile, varalise kahju hüvitamisele jne. Seetõttu mõistab PPA seadusemuudatust, millega jäeti PPVS § 60 lg-st 2 välja viited PPVS §-dele 99-107 (politsei väljateenitud aastate pension), kui ilmse ebatäpsuse kõrvaldamist seadusandja poolt. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et staaži arvestamisel omab tähtsust kindlalt määratletud staatuse olemasolu isikul. Arvestades, et kadeti politsei ülesannete täitmisele kaasamine on pigem juhusliku iseloomuga ja oma initsiatiivil või kannatanu palvel seda enam, ei ole põhjendatud omistada kõnealustele sätetele praeguses vaidluses antud tähendust. Üksikute politseiülesannete täitmine ei ole piisav, et kohaldada vaidlusalust soodustust võrdselt politseiametnikega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline käsitlus kooskõlas soodustuse kehtestamise eesmärgiga ning loob veelgi suuremad võimalused isikute ebavõrdseks kohtlemiseks.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega teenistuslehe ja tööraamatu kannete õigusliku tähenduse osas ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kaebaja järeldusel, et ainuke seletus õpingute kandmise kohta teenistuslehele saab olla see, et õpingud on loetud politseiteenistuseks koos sellest tulenevate kõigi soodustustega, puudub igasugune õiguslik alus ja mõistlik põhjendus. Samuti ei ole põhjust arvata, et 1994. a toimunud õppepraktika on jäänud teenistuslehe täitmisel üldse tähelepanuta. Nõustuda saab kaebaja järeldusega, et esimene õppepraktika (nn tutvumispraktika) on loetud õpingutega kaetuks.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide tema ebavõrdse kohtlemise kohta tulenevalt kaitseväeteenistuse seadusest ja piirivalveteenistuse seadusest põhjendamatu ja asjakohaste õigusnormide seostamine meelevaldne. Kaebaja esitatud kirjelduse (18.09.2020 esitatud täiendav seisukoht, p 6.2) kohaselt õppis võrreldav isik kaebajaga samal erialal ning asus pärast Sisekaitseakadeemia lõpetamist tööle politseis politseiametnikuna. Seejärel asus ta tööle piirivalves piirivalveametnikuna ning pärast seda jätkas teenistust kolmandas riigiametis. Pärast piirivalve ja politsei ühendamist asus see isik taas tööle PPA-s politseiametniku ametikohal. Kaebaja peab ebaõiglaseks, et vahepeal kogutud piirivalveteenistuse staaži tõttu, mille hulka
arvati õpingute aeg kolmekordselt, arvati see PPVS § 361 lg 5 alusel, erinevalt kaebajast, ka tema politseiteenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 15.10.1992. a määruse nr 299 „Eesti Sisekaitse Akadeemias õppimise võrdsustamise kohta tegevteenistusega Eesti kaitseväes” ja Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. a määruse nr 394 järgi arvestati Sisekaitseakadeemia (endise Riigikaitse Akadeemia) üliõpilaste, kes olid immatrikuleeritud enne 01.01.2000, õppeaeg võrdseks tegevteenistusega Eesti Kaitseväes. Kaebaja leiab, et kuivõrd õppimine Sisekaitseakadeemias oli võrdsustatud tegevteenistusega, siis piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 42 lg 2 p 3 alusel loeti kaitseväe teenistuse staaž piirivalveteenistuse staaži hulka. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS, jõustus 16.04.2000) § 190 alusel arvati kaitseväe teenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel kaitseväes alates 1991. aasta 21. augustist kuni 1994 aasta 1. septembrini. Seega loeti kokkuvõtvalt piirivalvestaaži hulka kolmekordselt ka Sisekaitseakadeemias õppimise aeg, s.o aeg kuni 01.09.1994, ning PPVS § 361 lg 5 alusel kandus kogu piirivalvestaaž, mille hulgas oli sooduskorras kolmekordselt arvestatav õppimise aeg Sisekaitseakadeemias, politseiteenistuse staaži hulka. Seega vahepealne töötamine piirivalveametnikuna on politseiteenistusestaaži mõttes pannud soodsamasse olukorda isiku, kes pole olnud järjepidevalt tööl politseiametnikuna. Ringkonnakohus selgitab, et PVTS § 42 lg 2 p 3 kohaselt arvati KVTS alusel arvestatud kaitseväeteenistuse staaž piirivalveteenistuse staaži hulka üksnes juhul, kui sellele järgnes teenistus piirivalveametniku ametikohal. KVTS § 190 lg 3 p 6 nägi muuhulgas ette, et kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse sooduskorras kolmekordselt teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist, samuti tegevteenistuse lepingu alusel kaitseväes alates 1991. a 21. augustist kuni 1994. a 1. septembrini. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud soodustust said kasutada üksnes isikud, kes ka tegelikult nimetatud ajavahemikul kaitseväeteenistuses viibisid ja vabariigi taasiseseisvumise järel riigikaitseliste eesmärkide saavutamisse panustasid. Kõnealust soodustust ei saa teenistusstaaži arvestamise aluseid kehtestava sätte (PVTS § 42 lg 2 p 3) alusel n-ö matemaatilise tehtena üle kanda isikutele, kes õppisid sel ajal Riigikaitse Akadeemias.
23.Kaebaja ei praeguses asjas esile toonud ühtegi konkreetset näidet selle kohta, et teda oleks põhjendamatult ebavõrdselt koheldud võrreldes isiku(te)ga, kes omandas(id) politseihariduse temaga samadel tingimustel. Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Uurimiskohustus ei ole siiski piiramatu. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (RKHK 23.10.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-49-01, p 5). Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole kohustust asuda kontrollima kaebaja üldsõnalisi väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta. Väidetavalt politseiametnikena teenistuses olnud kadettide puhul tuleks hinnata nende teenistussuhet õpingute ajal, et välja selgitada, kas tegemist saab olla kaebaja suhtes võrreldava isikute grupiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see praeguse vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust põhjendatud kahtluseks, et kaebajale vaidlustatud haldusaktiga pensioni määramisel oleks rikutud kaebaja põhiõigust võrdsele kohtlemisele.
24.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks ja kaebaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jäävad tema enda kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente kohtule esitanud. Võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
26.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.