lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2614/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2614/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 10 lg 5, 7Riigi õigusabi taotluse esitamineHKMS § 121 lg 3Kaebuse tagastamineKrMS § 2001 lg 2SKHS § 14Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2614/14Riigikohtu erikogu28.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-500/16Riigikohtu halduskolleegium10.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2614

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

Taotluse esitaja: X Kaebuse edastamine Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X riigi õigusabi taotlus.
2.Edastada taotlus HKMS § 121 lg 3 alusel Riigikohtule taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu poolt.
3.Saata määrus teadmiseks taotlejale ja edastada taotlus Riigikohtule. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 21.09.2021 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 01.10.2021 tegi kohus määruse, millega jättis 21.09.2021 taotluse käiguta. 11.10.2021 esitas taotleja täpsustatud taotluse. 29.10.2021 määrusega jättis Harju Maakohus riigi õigusabi taotluse teistkordselt käiguta. 10.11.2021 esitas taotleja uue taotluse, millest Harju Maakohus järeldab, et taotleja soovib riigi õigusabi, et esitada nõue Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.11.11.2021 määrusega nr 2-21-14832 edastas Harju Maakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale.
3.12.11.2021 saabus Tallinna Halduskohtule X riigi õigusabi taotlus, mis registreeriti haldusasjana 3-21-2614. X riigi õigusabi taotlusest nähtub, et isik palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja selleks, et esitada kahju hüvitamise nõue PPA vastu. Taotluse sisulisest kirjeldusest nähtub, et läbiotsimise käigus jäi kaebaja valdus järelevalveta, mille tulemusena tekkis kaebajale varaline kahju. Korrakitseorgan ei taganud valduse valvet.
4.15.11.2021 määrusega jättis Tallinna Halduskohus X menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates, et täpsustada riigi õigusabi taotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid eesti keeles vastavalt määruse p 4.1 ning väljendada selgelt, milleks täpselt taotleja riigi õigusabi vajab.
5.23.11.2021 teatas taotleja, et palub riigi õigusabi selleks, et esitada kohtule taotlus kriminaalasjas nr xxxxxxxxx menetluse taasalustamiseks (taasavamiseks) KrMS § 2001 lg 2 alusel.

Teiseks märgib taotleja, et politsei ei täitnud oma ametikohustust. Nimelt korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 5 teine lause sätestab, et kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve. Taotleja märgib, et tal puuduvad ka oskused ning võimalused taotluste tõlkimiseks juriidiliselt ning ühemõtteliselt riigikeelde. Ka see on üheks õigusabi palve põhjuseks.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab kõiki taotleja menetluses esitatud seisukohti kogumis hinnates, et käesoleval juhul soovib taotleja riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et esitada riigi vastu nõue süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses taotleja vahistamisega ning tema vara valveta jätmisega, mille tulemusena toimus vargus ja mille kohta algatati 14.06.2018 X 14.05.2018 varguse kohta tehtud avalduse alusel kriminaalmenetlus nr xxxxxxxx. Samuti soovib X riigi õigusabi selleks, et esitada taotlus viidatud kriminaalasjas menetluse uuendamiseks.
7.Harju Maakohus on edastanud vastava X riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtule ekslikult, kuivõrd süüteomenetluse raames esitatava kahjunõude lahendamine on üks süüteomenetluses tehtavatest menetlustoimingutest ning selle raames tehtava otsuse vaidlustamine toimub Riigiprokuratuuris ning maakohtus vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele (SKHS § 14-17). SKHS-ga sooviti kogu vastavas menetluses tekitatud kahju hüvitamine allutada maakohtu kontrollile ning välistada halduskohtulik kontroll (Riigikohtu 08.12.2017 määrus asjas nr 3-16-2024, p 13). Ka juhul, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (RÕS § 10 lg 5). Vaidlust ei ole, et X on kriminaalasja menetluses nr xxxxxxxxx kannatanuks (isikuks, kelle vara väidetavalt varastati). Seega esitas X riigi õigusabi taotluse pädevale kohtule ehk Harju Maakohtule. Harju Maakohus edastas taotluse ekslikult Tallinna Halduskohtule lahendamiseks.
8.RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kuna Harju Maakohus on X taotluse edastanud Tallinna Halduskohtule leides ekslikult, et maakohtul puudub pädevus taotluse lahendamiseks, tuleb halduskohtul edastada X riigi õigusabi taotlus Riigikohtule taotlust lahendava pädeva kohtu määramiseks, kuna halduskohus ei saa tulenevalt HKMS § 121 lg 3 toodust taotlust uuesti maakohtule edastada. HKMS § 121 lg 3 2. lause selgitab, et juhul, kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb X taotlus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning edastada see taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja