X kaebus Tartu linna ja Riigikogu kohustamiseks menetleda neile esitatud pöördumisi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja I – Tartu linn Vastustaja II – Riigikogu
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X esitas 6. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr Z), milles vaidlustab põhiliselt Tartu linna üldplaneeringu kehtestamist (Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsus nr 373), kuid samas heidab kaebaja ka Riigikogule ning Tartu linnale ette seda, et neile esitatud pöördumisi ei ole menetletud. Kaebaja kirjeldab, et esitas 2021. a juunikuus Riigikogu liikme vahendusel Riigikogule kollektiivse pöördumise vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS). Tegemist oli enam kuni 5000 tartlase ja eestlase pöördumisega, mille sisuks oli Tartu kesklinna parkide säilitamine rohealadena. Pöördumises rõhutati vastuseisu Tartu linna plaanidele eraldada need rohealad hoonete püstitamiseks. Samuti väljendati selget vastuseisu südalinna kultuurikeskuse (nn SÜKU) püstitamisele ühte Tartu kesklinna parkidest. Petitsioon anti üle Riigikogu komisjoni ukse taga, kus oli parajasti arutlusel esialgne Kultuurkapitali investeeringute rahaeraldus. Kaebaja leiab, et vastavalt seadusele oleks tulnud petitsiooni arutada Riigikogus hiljemalt 2021. a juulikuus, kuid seda ei ole tehtud, ning et
õigeaegselt esitatud kollektiivne pöördumine tuleb lõpuni menetleda. Kaebaja on 18. novembril 2021 kohtule esitatud avalduses täpsustanud, et ta soovib esitada kohustamisnõude, et Riigikogu menetleks neile esitatud enam kui 5000 inimese kollektiivset tahteavaldust. Kaebaja märgib, et enne Riigikogule eelviidatud kollektiivse pöördumise esitamist on ta samal teemal ja samade isikute nimel pöördunud korduvalt ka Tartu Linnavalitsuse poole. Paraku on Tartu Linnavalitsus pöördumist ignoreerinud, halvustanud, pole seda nõuetekohaselt registreerinud ja linnavolikogule edastanud ega antud küsimust arutanud vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Küsimuse arutelusse ei ole kaebajat vastavalt planeerimisseadusele kaasatud. Kaebaja on 18. novembri 2021. a avalduses (dtl 137) kohtule täpsustanud, et ta soovib esitada kohustamisnõude, et Tartu Linnavalitsus ja Tartu Linnavolikogu menetleks neile esitatud enam kui 5000 inimese kollektiivset tahteavaldust.
2.Kohus tegi 23. novembril 2021 haldusasjas nr Z määruse, mille resolutsiooni punktiga 5 eraldas haldusasjast nr Z eraldiseisvaks asjaks X kohustamisnõude, mis seondub Riigikogule ja Tartu linnale esitatud pöördumiste väidetava menetlemata jätmisega. Eraldatud asi registreeriti numbriga 3-21-2728 (s.o käesolev haldusasi).
3.Kohus edastas 23. novembril 2021 Riigikogule ning Tartu linnale kohtunõuded, milles palus informatsiooni X kaebuses viidatud pöördumiste menetlemise kohta. Tartu linn vastas kohtunõudele 26. novembril 2021 ning Riigikogu 29. novembril 2021.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.X on kaebuses esmalt soovinud, et kohus kohustaks Riigikogu menetlema neile esitatud enam kui 5000 inimese kollektiivset tahteavaldust. Kaebuse kohaselt on 2021. a juunikuus Riigikogule esitatud MSVS alusel kollektiivne pöördumine, mida ei ole menetletud.
6.1.Vastuseks kohtunõudele teatas Riigikogu Kantselei 29. novembril 2021 kohtule, et Riigikogule esitati 4. mail 2021 kollektiivne pöördumine „Pargid on Tartu kopsud“. Pöördumisele olid lisatud käsikirjalised paberkandjal allkirjad (allkirjade arv teadmata). Allkirjadele oli lisatud isikukoode valikuliselt, samuti esines loetamatuid isikukoode ja nimesid. Lisaks paberkandjal esitatud allkirjadele esitati mälupulgal pildimaterjal, samuti 2016. aastast pärit nimekiri 2715 nn hääletajaga. Nimekiri 2715 hääletajaga sisaldas inimese nime, kuupäeva, allkirja andmise meetodit (märgitud vastavalt „E-post“ või „ID-kaart“), kontakttelefoni või eposti aadressi. Allkirja meetodi lahtris on iga hääletaja puhul märgitud, kas hääletamine toimus e-posti (2033) või ID-kaarti (683) kasutades. Nimekiri isikute isikukoode ei sisaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Riigikogul täit ülevaadet allkirja andnud isikute arvust. Kollektiivne pöördumine ja selle lisad registreeriti Riigikogu dokumendiregistris (dokumendi viit dokumendiregistris 1-6/21-66/1). Kuna kollektiivne pöördumine ei olnud nõuetele vastav ning pöördumise esitaja seda ise nõuetele vastavusse ei viinud, saatis Riigikogu juhatust teenindav ametnik 4. juunil 2021 pöördumise esitajate ainsal kontaktaadressil [email protected] e-kirja, milles teatas, et MSVS § 71 lõikest 3 lähtuvalt tuleb kollektiivsele pöördumisele lisada elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, kuhu on märgitud nende nimed ja isikukoodid. Arvestades võimalikke
3-21-2728
ettetulevaid keerukusi toetusallkirja andnud isikutest tagantjärele elektroonilise nimekirja loomisel, pakkus juhatust teenindav ametnik välja võimaluse, et pöördumist käsitletakse märgukirjana ning seda arutatakse kultuurikomisjonis. Kollektiivse pöördumise esitajatel paluti anda teada, kas nad on nõus sellega, et pöördumist käsitletakse märgukirjana. Kollektiivse pöördumise esitajad pole siiani Riigikogu juhatust teenindava ametniku e-kirjale vastanud, samuti pole nad kollektiivset pöördumist seaduse nõuetega vastavusse viinud. Kuna puuduste tõttu ei olnud võimalik kollektiivset pöördumist menetlusse võtta, samuti ei olnud Riigikogule teada isikute soov pöördumise käsitlemiseks märgukirjana, arutas Riigikogu kultuurikomisjon pöördumist riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse eelnõu menetlemise käigus samaaegselt teiste eelnõule laekunud arvamustega. Riigikogu kultuurikomisjoni sellekohane protokoll (7.06.2021) on avalikustatud Riigikogu veebilehel 1. Riigikogu Kantselei leiab kohtule antud vastuses, et kohustamisnõude esitamise tähtaeg on möödunud. Vastuses märgitakse, et kaebaja ei ole enam kui nelja kuu jooksul näidanud üles huvi pöördumise menetlemise vastu. Koos vastusega edastas Riigikogu Kantselei kohtule kollektiivse pöördumise „Pargid on Tartu kopsud“, toetusallkirju andnud isikute nimekirja väljavõtte (seisuga 08.01.2016) ning Riigikogu Kantselei ametniku 4. juuni 2021. a e-kirja, mis edastati aadressile [email protected].
6.2.Kollektiivse pöördumise „Pargid on Tartu kopsud“ kaaskirjas (dtl 145-147) on selle esitajaks märgitud X. Seega tuleb iseenesest jaatada kaebaja õigust teada, mis on saanud Riigikogule esitatud petitsioonist ning esitada kohtule nõudeid, kui petitsiooni läbivaatamisel on selle esitajate õigusi riivatud. Kohus leiab, et praegusel juhul sellise olukorraga siiski tegemist ei ole.
6.3.MSVS § 1 lg-st 1 tuleneb, et MSVS sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et MSVS-s ettenähtud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras, kui MSVS ei näe ette teisiti.
6.4.MSVS § 71 lg 1 sätestab, et kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt tuleb pöördumisele lisada nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, kusjuures kohustuslik on märkida nii isiku nimi kui ka isikukood. Nõuetele vastav pöördumine esitatakse Riigikogu juhatusele paberil või elektrooniliselt ja pöördumisele märgitakse kontaktisik või -isikud ja nende kontaktandmed (MSVS § 73). MSVS § 74 sätestab, et pöördumist menetletakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS) sätestatud korras. Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase pöördumise esitamisest arvates (MSVS § 75). Eelnevast järeldub, et Riigikogule tuleb esitada nõuetekohane pöördumine, mis tähendab seda, et pöördumise juurde on lisatud nimekiri toetusallkirja andnud isikutest (vähemalt 1000 inimest) ning nende isikukoodidest. Pöördumist menetletakse RKKTS-s sätestatud korras. Seega tuleb pöördumise menetlemisel eelkõige lähtuda eelnimetatud seadusest kui eriseadusest, mitte esmajärjekorras haldusmenetluse seadusest (MSVS § 1 lg 2).
6.5.RKKTS § 1529 lg 1 sätestab, et kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul kollektiivse pöördumise esitamisest arvates. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta,
Riigikogu kultuurikomisjoni 7.06.2021 protokoll. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/fe8c49af-06e9-4cc1-a17a-a36b1fc4c354
3-21-2728
edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile või komisjonidele menetlemiseks. Kui pöördumine ei vasta MSVS § 71 lõikes 2 sätestatud nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus pöördumise kontaktisikule või -isikutele puuduste kõrvaldamiseks. RKKTS § 15211 lõike 1 kohaselt ei võta Riigikogu juhatus pöördumist menetlusse, kui pöördumisele ei ole lisatud nõutud arv MSVS § 72 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid toetusallkirju. Riigikogu juhatus teavitab kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmata jätmisest, märkides selle põhjuse (RKKTS § 15211 lg 2).
6.6.Kohus leiab, et Riigikogu Kantselei 29. novembri 2021. a vastuses ning selle juurde lisatud dokumentides (dtl 140-148) kajastatu ei tekita kahtlust selles, et 4. mail 2021 Riigikogule esitatud kollektiivne pöördumine „Pargid on Tartu kopsud“ ei vastanud MSVS-s kollektiivse pöördumise esitamisele ette nähtud nõuetele. Selle juurde ei olnud esitatud elektroonilist nimekirja toetusallkirja andnud isikute nimedest ja nende isikukoodidest nagu näeb ette MSVS § 71 lg 3. Kui näiteks tavapärases haldusmenetluses tuleks anda pöördumise esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohase pöördumise esitamiseks (vt ka HMS § 15 lg 2), siis praeguses olukorras sellist otsest kohustust Riigikogul ei olnud. Nimelt tuleb kollektiivse pöördumise menetlemisel lähtuda RKKTS-st ning selle § 15211 lg 1 kohaselt ei võeta pöördumist menetlusse, kui see ei vasta MSVS § 72 lg 1 nõuetele (st 1000 nõuetekohase toetusallkirja olemasolu nõue). Pöördumises puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine on otsesõnu ette nähtud vaid juhuks, kui pöördumine ei vasta MSVS § 71 lg 2 nõuetele (vt RKKTS § 15210). Arvestades kollektiivse pöördumise olemust ning MSVS ja RKKTS regulatsiooni, ei too nõuetele mittevastava pöördumise menetlusse mittevõtmine selle esitajatele kaasa erilisi õiguslikke tagajärgi, sest pöördumise esitamine ei ole seotud tähtaegadega ning nõuetekohast pöördumist on võimalik esitada igal ajal uuesti (arvestades seejuures MSVS § 71 lg-s 5 sätestatut).
6.7.Kollektiivse pöördumise „Pargid on Tartu kopsud“ kaaskirjal on märge, et suhtlemiseks palutakse kasutada meiliaadressi [email protected]. Sellele e-posti aadressile on Riigikogu Kantselei nõunik edastanud 4. juunil 2021 kirja, milles on märgitud, et esitatud petitsioon ei vasta MSVS § 71 lg 3 nõuetele, sest selle juurde ei ole lisatud nõuetekohast nimekirja toetusallkirja andnud isikutest. Kirjas on palutud teatada, kas petitsiooni esitajad nõustuvad petitsiooni käsitamisega märgukirjana. Riigikogu Kantselei 29. novembri 2021. a vastuses kohtunõudele on märgitud, et kollektiivse pöördumise esitajad ei ole eelviidatud ekirjale vastanud, samuti ei ole nad esitanud MSVS § 71 lg-s 3 nõutud elektroonilist nimekirja ega ole andnud nõusolekut pöördumise märgukirjana käsitamiseks. Kohus leiab, et kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni esitamine Riigikogule ei kujuta endast tavapärast haldusmenetlust, kus kaebajale oleks tulnud Riigikogu vastuskiri kätte toimetada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Praegusel juhul piisas sellest, kui Riigikogu edastas 4. juuni 2021. a e-kirja petitsioonil märgitud kontaktaadressile. Kollektiivse pöördumise esitajate kontaktaadressi märkimisel on mõistlik eeldada, et esitajad on ka tegelikult huvitatud pöördumise lahendamisest ja jälgivad enda antud kontaktaadressile saadetut.
6.8.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et on selge, et 4. mail 2021 Riigikogule esitatud petitsioon ei vastanud nõuetele ning Riigikogul oli õigus jätta see menetlusse võtmata. Riigikogu Kantselei 4. juuni 2021. a e-kiri on mõistetav sellisena, et petitsiooni menetlemist esitatud kujul ei toimu ning e-kirjas on märgitud ka selle põhjus.
6.9.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõudmaks nõuetele mittevastava kollektiivse pöördumise menetlemist Riigikogus.
7.X on kaebuses taotlenud, et kohus kohustaks ka Tartu linna (Tartu Linnavalitsust ja Tartu Linnavolikogu) menetlema neile esitatud enam kui 5000 inimese kollektiivset tahteavaldust.
3-21-2728
Kaebuse kohaselt on kaebaja enne Riigikogule kollektiivse pöördumise esitamist esitanud samal teemal ja samade isikute nimel korduvalt pöördumisi ka Tartu Linnavalitsusele ning seda on ignoreeritud.
7.1.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu linn 26. novembril 2021 kohtule, et Tartu linnale andis
22.aprillil 2021 toimunud kohtumisel petitsiooni „Peatada Tartu kesklinna pargi maharaiumine selleks, et ehitada SÜKU" üle Anna Aljanaki. Nimetatud petitsiooniga oli liitunud üle 5000 isiku ning üleandmisel ei osalenud ega seda ei esitanud X. Petitsoonile oli lisatud nimekiri isikutest, kes seda toetavad. Kuigi nimekiri oli esitamisel pealkirjastatud kui allkirjad, ei ole nimekirjast nähtuvad isikud petitsiooni allkirjastanud, kuna keskkond, mille kaudu petitsioon koostati, ei võimaldanud isikutel digitaalallkirjastamist. Petitsooni said toetada isikud ennast tuvastamata sisestades üksnes enda nime. Võimalik oli enda nime asemel märkida ka näiteks varjunimi. X nime nimekirjas ei ole. Tartu linn vastas petitsooni eestvedajale Anna Aljanakile (dtl 28-30). Igale nimekirjas olnud isikule vastamine võimalik ei olnud, sest puudusid selleks vajalikud andmed. Keskpargi teemat käsitleti läbivalt üldplaneeringuga seotud avalikel aruteludel, samuti on võetud mitmeid seisukohti erinevate isikute sarnaste pöördumiste osas ning isikuid on linna seisukohtadest teavitatud, kuid X ei ole üldplaneeringu menetluses osalenud ega enda nimelt seisukohti esitanud. Samuti ei ole lähiminevikus (st 2021. aastal) X vastavaid pöördumisi esitanud väljaspool üldplaneeringu menetlust. Tartu linn edastas koos vastusega kohtule eelviidatud petitsiooni, seda toetavate isikute nimekirja ning A. Aljanakile 18. mail 2021 antud vastuse.
7.2.Eelnevast ilmneb, et 2021. a kevadel on küll Tartu linnale esitatud petitsioon seonduvalt Tartu kesklinna parki Südalinna Kultuurikeskuse rajamise plaaniga, kuid kaebaja ei ole vähemalt ametlikult olnud seotud nimetatud petitsiooni esitamisega. Ta ei ole petitsiooni allkirjastanud ega seda ise Tartu linnale üle andnud ning tema nimi ei kajastu selle esitajate hulgas.
7.3.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Arvestades seda, et kaebaja ei ole olnud seotud Tartu linnale 22. aprillil 2021 esitatud pöördumisega (petitsiooniga) „Peatada Tartu kesklinna pargi maharaiumine selleks, et ehitada SÜKU“ ega ole viidanud konkreetselt ka ühelegi teisele sarnasele pöördumisele, mille linn oleks jätnud tähelepanuta, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt õigus esitada kohtule nõudeid seonduvalt Tartu linnale 22. aprillil 2021 esitatud pöördumisega (petitsiooniga). See, kuidas on vastustaja pöördumist menetlenud või millise vastuse sellele andnud, ei riiva kaebaja õigusi, sest ta ei ole olnud selle petitsiooni esitajaks. Praegusel juhul ei näe seadus ka ette, et sellises olukorras saaks kohtusse pöörduda teiste isikute või avalikes huvides.
8.Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse tervikuna, st nii Riigikogu kui ka Tartu linna kohustamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kohtumääruse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.