lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1963/7

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1963/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1963

Määruse kuupäev

30. november 2021

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Mihkel Vadi kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses 25.08.2021 toimunud residentuuri sisseastumiseksamitega

Menetlusosalised

Kaebaja – Mihkel Vadi Vastustaja – Tartu Ülikool

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtus registreeriti 27.08.2021 Mihkel Vadi (edaspidi kaebaja) kaebus, milles oli märgitud, et kaebaja ei osanud 25.08.2021 hematoloogia ja sisehaiguste eksamil küsimustele vastata, kuna ei teadnud, missugustest kirjandusallikatest need võisid pärineda. Kaebaja oli eelnevalt palunud juurdepääsu vastavatele olemasolevatele allikatele. Kaebaja täpsustas 25.11.2021, et ta ei soovi vaidlustada eksami tulemust, vaid seda, et ta ei tea, missugustest allikatest pärinevad vastused eksamil küsitavale.
2.Tartu Ülikool (TÜ) teatas kohtule, et kaebaja osales 25.08.2021 residentuuri sisehaiguste eriala ja hematoloogia eriala transfusioloogia kõrvaleriala sisseastumiseksamitel, kuid ei sooritanud kumbagi eksamit positiivselt. Kohtule edastati 25.08.2021.a vastuvõtukomisjoni otsused.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja korduvalt pöördunud halduskohtu poole seoses sisseastumisega või õppimisega TÜ meditsiiniteaduste valdkonna residentuuris: - haldusasjas 3-20-1285 vaidlustas kaebaja TÜ meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 02.07.2020.a otsust. Kaebaja tugines sellele, et talle ei antud õppematerjalide loetelu, kust pärinevad eksamiküsimuste vastused ja seetõttu ei olnud tal võimalik valmistuda eksamiks. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud, Tartu Ringkonnakohus võttis kaebaja apellatsioonkaebuse 11.11.2021.a määrusega menetlusse; - haldusasjas 3-19-1642 vaidlustas kaebaja TÜ meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019.a otsust. Kaebaja tugines sellele, et talle ei antud eksamiks valmistumiseks kirjanduse loetelu ja erinevad allikad ajasid kaebajat segadusse. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tagastas

kaebaja apellatsioonkaebuse, sest apellatsioonkaebuse rahuldamine oli ebatõenäoline. Riigikohus jättis kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas kaebaja määruskaebuse. Halduskohtu otsus jõustus 27.02.2020; - haldusasjas 3-18-1694 vaidlustas kaebaja TÜ meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 21.08.2018.a otsust. Kaebaja tugines sellele, et eksamil esitatud küsimused olid erinevate allikate põhjal mitmeti tõlgendatavad ning seejuures ei antud talle õiget kirjanduse loetelu. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse. Kohtuotsused jõustusid 18.03.2020; - varasemalt on kaebaja vaidlustanud TÜ meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016.a otsust (haldusasi 3-16-2067), kus kaebaja tugines sellele, et on palunud TÜ-lt mitu korda kordamisküsimusi ja eestikeelsete õppematerjalide loetelu, kuid pole neid saanud ning TÜ õppeprorektori 15.03.2012 korraldust, millega ta residentuurist (arst-residentide nimekirjast) edasijõudmatuse tõttu välja arvati (haldusasi 3-12-1513). Kohtuasjades 3-20-1285 ja 3-19-1642 tegi kohus kindlaks, et kaebajale võimaldati ligipääs vastuvõtueksamite kordamisküsimustele. Kaebajale võimaldati juurdepääs ka õppematerjalidele (sh mitte kaebaja soovitud viisil ehk ligipääsuna õppeinfosüsteemile, vaid keskkonnas Moodle). Lisaks leidis kohus, et arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjanduse leidmiseks. Kohus selgitas, et ülikool ei ole kohustatud vastu võtma kõiki soovijaid, kui see seaks ohtu kvaliteetse hariduse andmise ning riik ei ole kohustatud võimaldama lõputut hariduse andmist.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebusega kaitstavaks õiguseks saab pidada õigust haridusele. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse § 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust. Haridustasemest sõltuvalt erinevad aga selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-68-12 p 13). Kaebaja soovib astuda Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuri. TÜ kodulehel (meditsiiniteadused.ut.ee/et/uldinfo) avalikult kättesaadavatel andmetel on residentuur arstivõi hambaarstiõppele järgnev praktiline ja teoreetiline koolitus ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri käigus viiakse residendi teadmised ja oskused iseseisva eriarsti tasemele. Residentuuri saavad kandideerida üldarsti või hambaarsti kutse omandanud isikud, kes on registreeritud arsti või hambaarstina Terviseametis Residentuuri puhul on seega tegemist meditsiinialase kõrghariduse kõrgema astmega ning residentuuri saab kandideerida iseseisvalt arstina tegutsemise õigust omav isik.
6.Kaebaja rõhutab, et tema õigusi ei riku mitte negatiivne eksamitulemus, vaid see, et ta ei tea, millistest allikatest pärnevad õiged vastused. Kohtu hinnangul ei saa hariduspõhiõiguse intensiivseks riiveks pidada seda, kui kõrghariduse omandanud ja arstina tegutsemise õigust omaval isikul tuleb kõrghariduse kõrgemasse astmesse kandideerimisel endal teha pingutusi asjakohaste õppematerjalide ja erialakirjanduse leidmiseks. Avalikult võimult ei saa sellises olukorras oodata rohkemat võrreldes varasemates

kohtuasjades tuvastatuga, sh eksamil käsitletavate teemade (kordamisküsimuste) avaldamisega. Kordamisküsimused on eespool viidatud kodulehel kättesaadavad ka praegu.

7.Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus (sh kõrgema astme kohus) on korduvalt lahendanud kaebaja sama sisuga kaebusi (vt määruse punkti 3). Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, mille põhjal võiks öelda, et praegune kaebus erineb oluliselt varasematest. Pigem vastupidi - kaebaja püüab endiselt maksma panna oma oletatavat õigust saada TÜ käest kaebajale sobival viisil õppematerjalid, mis sisaldavad õigeid vastuseid. Sel juhul puudub põhjus arvata, et kohus jõuab käesolevat kohtuasja sisuliselt lahendades teistsuguse tulemuseni.
8.Praeguses kaebuses nimetatud eksamitest ühel loobus kaebaja eksamiküsimustele vastamisest ning teisel sai kirjaliku osa eest 0 punkti ja suulisele osale ei ilmunud (tl 6-7). See vähendab kaebuse eduväljavaateid veelgi. Kohus ei saa hinnata, kas kaebaja residentuuri vastu võtmata jätmine oli õiguspärane, kui kaebaja on vastuvõtueksamite sooritamisest ise loobunud. Kuna kaebaja eksamitel praktiliselt ei osalenud, tuleb tal residentuuri astumise soovi korral eksamid uuesti sooritada, olenemata käesolevas kohtuasjas tehtavast lahendist. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja tegi mõistlikke pingutusi teadmiste omandamiseks kordamisküsimuste, talle kättesaadavaks tehtud õppematerjali ja iseseisvalt otsitud õppematerjali põhjal, kuid ei osanud kummalgi eksamil vastata ühelegi küsimusele.
9.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtumenetlusest saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes kohtumenetlusele kuluva ressursiga. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus täpsustada kaebuse nõuet või nõuda kaebajalt riigilõivu tasumist.
10.Kohus märgib, et kaalus kaebuse tagastamise alusena ka HKMS § 121 lg 2 p 22 ehk seda, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. HKMS § 121 lg 2 p 22 kehtestamisel selgitas seadusandja, et kaebeõiguse kuritarvitamisena võib kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata ja asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega mitmeid kordi edutult kohtusse pöördunud.1 Sellise olukorraga võib praeguses asjas tegemist olla. Kaebeõiguse kuritarvitamisele viitab eelkõige asjaolu, et esitatud kaebus ja kaebaja seisukohad on lakoonilised, kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti eksami tegeliku toimumise kohta ning kaebuses ei ole esitatud ühtegi HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõuet. Sarnased on olnud kaebaja kaebused ka varasemalt ja neid on erinevates kohtuastmetes jäetud korduvalt käiguta nõuete ja asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks. Kaebaja pöördus kohtusse olukorras, kus ta vaidlusalustel eksamitel ei teinud mingit pingutust nende sooritamiseks.
11.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 2, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e552f051-c9bc4636-929b-0aada19be572#LH16RSsW, lk 23.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja