X kaebus Viimsi vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja: X Vastustaja: Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Viimsi valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X (edaspidi kaebaja) 2015. aastal sündinud laps käib Viimsi vallas asuvas eralasteaias Naba. Viimsi Vallavolikogu võttis 16.02.2021 vastu määrusega nr 3 Eralasteaia ja eralapsehoiu
teenuse toetamise kord (edaspidi määrus nr 3), mis jõustus 01.04.2021 (RT IV, 26.02.2021, 1). Toetuse suurus sõltub sellest, kas eralasteaed kui teenuse pakkuja on valla toetuslepinguga liitunud või mitte. Toetuslepinguga liitumisel on lapsevanema poolt tasutav lasteaia kohatasu ühes kuus ühe lapse kohta võrdne Viimsi valla munitsipaallasteaedades kehtestatud lapsevanema tasutava lasteaia kohatasuga (58 eurot). Eralasteaed Nabale, kes ei ole valla toetuslepinguga liitunud, makstav toetus on maksimaalselt 260 eurot kuus lapse kohta. Nende laste puhul, kes käivad valla toetuslepinguga liitunud eralasteaedades, on toetus maksimaalselt 400 eurot kuus lapse kohta.
2.Kaebaja esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles taotleb vastustajalt varalise kahju hüvitamist. Kohus võttis 18.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus määras 19.10.2021 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja palub kohtul vastustajalt välja mõista kahjuhüvitis varalise kahju tekitamise eest. Kahju lähtub väiksemast toetusest, mida kaebaja, kelle laps käib eralasteaias, mis ei ole toetuslepinguga liitunud, saab võrreldes toetuslepinguga liitunud eralasteaedades käivate laste vanematega. Kahju summaks on 140 eurot (400-260=) kuus alates 01.04.2021. Kaebaja soovib saada toetust hetkel kehtivas summas 400 eurot lapse kohta kuni lapse lasteaias käimise lõpuni (2023.a juunini).
4.On alusetu, et valla territooriumil makstakse eralasteaia toetust erinevas määras. Toetuse summa peab olema kõigile 400 eurot. Puudub põhjus ebavõrdseks kohtlemiseks. Eralasteaias Naba on kohatasu üle 458 eurot kuus. Lasteaed on selgitanud, et kohatasu ei ole võimalik soodsamalt pakkuda. Kohatasu on kõrgem kui osadel suurematel eralasteaedadel, kus on kulud väiksemad ja on võimalik väiksemat kohatasu pakkuda. Toetuse summa ei tohi olla sõltuvuses kohatasu suurusest.
5.Kaebajale ei suudetud lapse sündimise ja lasteaeda minemise hetkel soovitud munitsipaalkohta pakkuda, seetõttu võttis kaebaja Viimsi valla haridusteenuste haldamise infosüsteemist ARNO (edaspidi ARNO) enda lapse järjekorrast ära. Kaebaja laps oli järjekorras
187.kohal, mis ei taganud kohta soovitud munitsipaallasteaias Väike-Päike. Kui toimus vestlus valla lasteaia munitsipaalkohtade jagamise osas, ei peetud reaalseks koha saamist ka Randvere majja. Hetkel on ebainimlik pakkuda 6-aastasele lapsele valla poolt lasteaia vahetamise võimalust. Lapsel on välja kujunenud sõpruskond, laps on lasteaia keskkonnaga harjunud ja lasteaed on armas ning sobiv kaebaja perele. Esitamata on kaalutlused, miks jätta kõrgemast toetusest ilma lasteaiad, kes pakuvad teenust kõrgema tasuga.
6.Viimsi vallas kehtis süsteem, mille kohaselt pannes lapse eralasteaeda kasvõi ajutiselt ja olles ARNO järjekorras, siis ei maksta toetust ja vastupidi. Seega oli kaebaja valiku ees, mida teha, et saada laps võimalikult kodu lähedale või töökoha suunas asuvasse lasteaeda. Lasteaiakoha küsimuses sai valla lasteaia kohti jagava spetsialistiga korduvalt telefoni teel räägitud. Spetsialist soovitas koheselt laps järjekorrast võtta, et laps saaks eralasteaia toetust. Tänaseks on süsteemi muudetud ja järjekohas olemine ei välista toetuse saamist.
7.Kaebaja tegi kõik, et saada koht munitsipaallasteaeda või soodsamasse eralasteaeda. Laps oli Punamütsikese lasteaias järjekorras ja kohaleping sõlmimisel, kui selgus, et lasteaed pandi 2018. aastal kinni. Laps käis Adelion Kids lasteaias, mis oli kohatasu poolest soodsam, aga kuna see oli kakskeelne, siis tekkis lapsel kõneprobleem ja laps ei hakanud rääkima 3-aastaselt ja kaebaja soovis Eesti lasteaeda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja on seisukohal, et kohus peaks jätma kaebuse läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Juhul, kui kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
9.Vastustaja ei ole kaebajale varalist kahju tekitanud. Seetõttu ei ole kaebaja vastustaja poolt talle varalise kahju tekitamist suutnud põhjendada ega tõendada. Kaebaja ei ole kunagi teinud vallale taotlust oma lapsele munitsipaallasteasutuses koha saamiseks ja kinnitab ka ise, et tema laps ei ole ARNO-s Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorras sooviga saada munitsipaallasteaias kohta. Vastustaja ei pea kaebaja lapse osas täitma koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 ettenähtud kohustust luua talle valla haldusterritooriumil lasteasutuses koht, kuna kaebaja ei soovi oma lapsele sellist kohta. Seega ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva ülesande täitmisega, vaid tegu on n-ö vabatahtliku teenuse pakkumise ja toetamisega.
10.Kaebajale on põhjalikult selgitatud põhjusi, miks on tema lapse puhul toetuse suuruseks 260 eurot, mitte aga 400 eurot. Vastustaja jääb nende selgituste juurde, samuti viite juurde õiguskantsleri poolt kohalikele omavalitsustele 17.08.2020 saadetud kirjale nr 611/201118/2004527 „Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse toetamine“, mida on kaebajale selgitatud.
11.Kaebaja on oma lapsele valinud koha eralasteaias Naba, millega Viimsi vallal puudub toetusleping. Seetõttu sai kaebaja enne 01.04.2021 ning saab ka pärast määruse nr 3 jõustumist vastustajalt vabatahtlikku toetust summas 260 eurot. Vastustaja maksab eralasteaedades käivate laste vanematele toetust nende tehtud valikute alusel vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Seega on ebaõige kaebaja väide Viimsi valla poolt Põhiseaduse § 12 rikkumise kohta. Kõiki lapsevanemaid, kes ei ole taotlenud vallalt kohta munitsipaallasteaias ning on otsustanud eralasteaia kasuks, koheldakse võrdselt. Põhimõtteliselt taotleb kaebaja lapsevanemate ebavõrdset kohtlemist, kui soovib, et valla vabatahtlikult makstavast toetusest hüvitataks temale 400 eurot ja teistele 260 eurot.
12.Vastustaja ei ole teinud takistusi toetuslepingu sõlmimiseks juhul, kui eralasteasutused vastavad selleks ettenähtud tingimustele. Ettepanek on tehtud ka eralasteaiale Naba, kes aga leidis, et sellistel tingimustel ta liituda ei saa. Eralasteaiale Naba soodustingimuste loomine võrreldes eralasteaedadega, kes sõlmisid Viimsi vallaga toetuslepingud, ei oleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes võimalik.
13.Vastustaja alustas pärast volikogu määruse nr 3 vastuvõtmist volikogus (16.02.2021) ja enne selle jõustumist (01.04.2021) lastevanemate ning eralasteaedade ja -hoidude informeerimist määrusest tulenevatest muudatustest erinevate kanalite kaudu. Lapsevanemaid teavitati korduvalt valla ajalehes ning valla kodulehel enne määruse jõustumist. Vallaametnikud tutvustasid määruse nr 3 muudatusi eralasteaedadele ja -hoidudele 19.03.2021 toimunud infopäeval Microsoft Teams veebikeskkonna kaudu.
14.Munitsipaallasteaia kohatasu suurus 58 eurot kehtib Viimsi valla lastevanematele muutumatult alates 2014. aastast. See on Eesti Vabariigis hetkel üks madalamaid kohatasusid. 2020. aasta alguses korraldas Viimsi vald riigihanke, et osta eralasteasutustelt kohti KELS § 10 lg 1 nõude täitmiseks. Hanke käigus esitatud pakkumuste ja Viimsi valla munitsipaallasteaia kohale kuluva summa kaalumisel saadi lasteaia kohatasu suuruseks ühes kuus 458 eurot. Lapsevanem maksab 58 eurot ja vald tasub toetusena 400 eurot eralasteasutusele, kes ei küsi lapsevanemalt suuremat kohatasu, kui Viimsi valla munitsipaallasteaias, milleks on 58 eurot. Eralasteasutusi, kes küsivad lapsevanemalt kohatasu rohkem kui 58 eurot kuus, toetab vald 260 euroga kuus.
15.Kaebaja märgib, et ei soovi lasteaeda vahetada. Seega soovib kaebaja Naba lasteaias teenust kasutades saada suuremat toetust, mis ei ole õigusaktidest ega ka võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt võimalik.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud (HKMS § 151 lg 2 p 1). HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (p 1) või kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2). Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul alust kaebaja kaebeõigust välistada. Vaidluse all on teenuse pakkujale toetuse maksmise õiguspärasus, mis puudutab kaebajat. Kui toetuse suurus kaebaja lapse puhul oleks 260 euro asemel 400 eurot, siis oleks kaebaja poolt teenuse eest makstav summa 140 euro võrra kuus väiksem. Sellises olukorras, kus kaebaja leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud, ei saa välistada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. HKMS § 121 lg 2 p 2 hõlmab eelkõige olukordi, kus kaebaja esitatud nõue ei aita ilmselgelt jõuda soovitud eesmärgini. Kaebaja on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude, mis seisneb summas, mida tema lapse puhul on toetusena vähem makstud võrreldes toetuslepinguga liitunud eralasteaedades käivate lastega. Kahju hüvitamise nõue on kohane kaebaja eesmärgi saavutamiseks. Küsimust kaebuse põhjendatuse kohta analüüsib kohus haldusasja lahendamise käigus. Eeltoodust tulenevalt ei esine kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid.
17.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Kokkuvõtvalt on RVastS § 7 alusel esitatava kahjunõude eeldusteks: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) tekkinud on kahju; 3) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks eeltoodud kahju hüvitamise nõude eeldustest ei ole täidetud, ei ole kahjunõue põhjendatud ning jääb rahuldamata. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1).
18.Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (KELS § 10 lg 1). Kaebaja on pannud oma lapse eralasteaeda Naba. Vaidluse lahendamise esemeks ei ole KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse (võimaldada koht teeninduspiirkonna lasteasutuses) täitmine vastustaja poolt. Seega ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, kas kaebaja laps oli algselt ARNO-s nimekirjas. Kaebaja on toonud välja, et kuna kaebajale ei võimaldatud lapse sündimise ja lasteaeda minemise hetkel soovitud munitsipaalkohta, võttis kaebaja ARNO-st enda lapse järjekorrast ära (kaebaja 19.10.2021 esitatud kaebuse täiendus, lisa 4). KELS § 10 lg 1 eeldab lapsevanema soovi teeninduspiirkonna lasteasutuses koha saamiseks. Seega sai vastustaja tõlgendada kaebaja tegevust lapse ARNO järjekorrast ära võtmisel selliselt, et kaebaja ei soovi munitsipaallasteasutuses kohta. Järelikult ei olnud vastustajal kaebaja lapse suhtes KELS § 10 lg-s 1 toodud kohustust. Kui kaebaja pani oma lapse eralasteaeda ning sai
seejuures valla poolset toetust, toimus toetuse maksmine vabatahtliku toetuse raames, mitte KELS § 10 lg 1 kohustuse täitmiseks.
19.Määruses nr 3 on sätestatud eralasteaedadele ning eralapsehoidudele makstavate toetuste suurused. Valla toetuslepinguga ostetud teenuse toetus eralasteaia teenuse pakkujale, kes rakendab põhimõtet, et lapsevanema poolt tasutav lasteaia kohatasu ühes kuus ühe lapse kohta on võrdne Viimsi valla munitsipaallasteaedades kehtestatud lapsevanema tasutava lasteaia kohatasuga, on kuni 400 eurot kalendrikuus, kuid mitte suurem kui hinnakirja järgne kohatasu lapse kohta kuus, millest on maha arvestatud lapsevanema tasutav lasteaia kohatasu (§ 4 lg 1). Määruse nr 3 seletuskirja kohaselt (18.10.2021 vastus kaebusele, lisa 2) on seega valla toetus maksimaalselt 400 eurot lapse kohta kuus, kuid võib olla ka väiksem, sõltub lasteasutuse kohatasu suurusest. Näiteks kui kohatasu on 400 eurot, millest 58 maksab lapsevanem, siis valla kanda jääb 342 eurot. Kui kohatasu on 458 eurot, sellest lapsevanema osa 58 eurot, on valla toetus selle lapse eest maksimaalselt ehk 400 eurot kuus. Seega saab valla toetuslepinguga liitunud eralasteaia tasu olla maksimaalselt 458 eurot kuus. Vaidlus puudub selles, et eralasteaed Naba, kus kaebaja laps käib, ei ole liitunud valla toetuslepinguga. Valla vabatahtliku teenuse toetus lasteaia või lapsehoiu teenuse pakkujale, kes ei soovi rakendada põhimõtet, et lapsevanema poolt tasutav lasteaia kohatasu ühes kuus ühe lapse kohta on võrdne Viimsi valla munitsipaallasteaedades kehtestatud lapsevanema tasutava lasteaia kohatasuga, on 260 eurot kalendrikuus, kuid mitte suurem kui hinnakirja järgne kohatasu lapse kohta kuus (määruse nr 3 § 4 lg 4). Määruse nr 3 seletuskirja kohaselt määratletakse valla vabatahtliku toetuse suurus 260 eurot nendele lasteasutustele, kes ei pea kinni munitsipaallasteasutusega võrdsest kohatasu nõudest ja laste eest, kes ei ole käesoleval aastal valla lasteaia järjekorras; tegemist on lapsevanema vabatahtliku valikuga ja valla vabatahtliku toetusega nendele lasteasutustele. Seega kohaldub määruse nr 3 § 4 lõikes 4 nimetatud toetuse summa neil juhtudel, kus lapsevanema omaosalus ületab 58 eurot (mis on munitsipaallasteaedades kehtestatud lapsevanema poolt makstav kohatasu määr). Kuivõrd eralasteaed Naba ei ole liitunud valla toetuslepinguga ning leiab, et ei ole võimeline pakkuma teenust sellise hinnaga, et vastata määruse nr 3 § 4 lõike 1 tingimustele, siis ei saa vastustaja maksta Naba eralasteaias käivate laste vanematele ka määruse nr 3 § 4 lõikes 1 sätestatud summas (400 eurot) toetust, vaid maksab toetust lõikes 4 sätestatud määras (kuni 260 eurot). Kohtule ei nähtu, et eralasteaiale Naba oleks tehtud takistusi valla toetuslepinguga liitumiseks. Eralasteaed Naba kui ettevõtja otsustab, kas tal on võimalik osutada teenust hinnaga kuni 458 eurot kuus.
20.Kohus nõustub vastustaja poolt viidatud õiguskantsleri seisukohaga (õiguskantsleri 17.08.2020 kiri nr 6-11/201118/2004527 „Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse toetamine“1), et riik ega kohalikud omavalitsused ei ole kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima ega nende tegevust ja seal käivaid peresid toetama. Vabatahtliku toetuse maksmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusõigus: igal vallal ja linnal on õigus ise otsustada, kas ja mis tingimustel toetust maksta. Vastustaja kehtestatud eralasteasutuste toetamise süsteem on mõistlik, isiku valikut austav ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12): kui isik soovib jääda kallimasse lasteaeda, peab ta arvestama väiksema toetusega. Mõistetav on lapsevanema soov tagada lapsele võimalikult stabiilne ja tuttav keskkond. Lapsevanemal on võimalik kaaluda kohavahetuse mõju (nt rahaline aspekt, lapse välja kujunenud sõpruskond, elukoha lähedus jmt) ning sellele vastavalt toimida. Juhul kui kaebaja leiab, et eralasteaed Naba pakub kvaliteetsemat teenust kui valla toetuslepinguga liitunud lasteasutused ning kaebaja lapsel on seal välja kujunenud turvaline keskkond, siis on see kaebaja valik. Sel juhul peab ta arvestama vastustaja poolse väiksema toetusega. Kaebaja ei ole välja toonud, et tema olukord oleks võrreldes varasemaga halvenenud.
Vastustaja sõnul maksti kaebajale vabatahtlikkuse alusel ka enne määruse nr 3 kehtestamist toetust summas 260 eurot. Kaebaja ei ole seda asjaolu vaidluse alla seadnud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kui kaebaja on valinud eralasteaia, mis soovib teenust pakkuda kõrgema hinnaga, kui eeldab määruse nr 3 § 4 lg 1, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda vastustajalt vabatahtlikkuse alusel makstavat toetust suuremas määras. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustajat kaebajat toetuse maksmisel põhjendamatult ebavõrdselt kohelnud. Vastustaja on toetust maksnud vastavalt õigusaktides sätestatule.
21.Kuivõrd kohus ei tuvastanud vastustaja õigusvastast tegevust toetuse maksmisel, ei ole täidetud varalise kahjunõude eeldused. Seega puudub alus kaebaja varalise kahju nõude rahuldamiseks.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.