Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 29.11.2021, Tallinn 3-21-2544 X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tallinna Vangla 03.11.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/58 Taotluse esitaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS
1.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) registreeris 05.11.2021 Tallinna Vangla kinnipeetava X (edaspidi taotluse esitaja) esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse Tallinna Vangla 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/21/58 tühistamiseks. Käskkirjaga peatati alates 03.11.2021 avavangla vaktsineerimata vangide vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 22 alusel antud load väljaspool vangla territooriumi liikumiseks, välja arvatud load õppetöös, sotsiaalprogrammides ja jumalateenistusel osalemiseks. Taotluse esitaja märgib, et sel ajal, kui Justiitsiministeerium vaatab läbi tema vaiet, soovib ta väljaspool vangla territooriumi liikuda. Taotluse esitaja märgib, et piirangute kohaldamine tema suhtes on ebaõige ja ebainimlik. Taotluse esitaja ei saa käia tööl ning ei saa maksta oma võlgu. Samuti ei saa ta kohtuda oma lähedastega. See tekitab talle lisakannatusi. Taotluse esitaja sõnul ei ole ta keeldunud Covid-19 viiruse vastu vaktsineerimisest ja esitas vanglale ammu taotluse vaktsineerimiseks, kui tema tervis paraneb.
2.Kohus jättis 05.11.2021 määrusega rahuldamata taotluse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks EÕK taotluse esitamisel, jättis EÕK taotluse käiguta ning määras taotluse esitajale tähtaja EÕK taotluselt riigilõivu tasumiseks. Taotluse esitaja kõrvaldas taotluse puuduse ning tasus riigilõivu.
3.Kohus esitas vastustajale 24.11.2021 kohtunõude, milles palus vastustaja seisukohta EÕK taotluse osas. Vastustaja edastas vastuse kohtunõudele 25.11.2021. Vastustaja on seisukohal, et
taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest taotluse esitajal ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid EÕK kohaldamist.
3.1.Kuna taotluse esitaja on COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimata vang, rakendus tema suhtes direktori käskkiri nr 1-1/21/58 ja tema vanglavälist liikumist tuli piirata. Tallinna Vangla avavangla juhi Tõnis Sepa 04.11.2021 käskkirjaga 5-1/21/1716 tunnistati kehtetuks taotluse esitajale antud luba väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks. Taotluse esitaja ei ole esitanud vaiet käskkirja nr 5-1/21/1716 peale.
3.2.EÕK korras Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/21/58 peatamine ega tühistamine ei annaks automaatselt taotluse esitajale väljaspool vanglat järelevalveta liikumiseks õigust. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 2 kohaselt on VangS § 22 alusel soodustuse kohaldamise õigus avavangla juhil. Taotluse esitaja saaks tööle, poodi ja väljasõidule üksnes juhul, kui avavangla juht T. Sepp talle väljaspool vanglat liikumiseks loa annab.
3.3.Enne piirangute kohaldamise vajaduse ära langemist on taotluse esitajal võimalik olukord taastada vaktsineerimiskuuri läbimisega. Senini ei ole taotluse esitaja vaktsineerimiseks nõusolekut andnud. Ta teavitas 09.04.2021 ja 19.04.2021 on vanglat, et keeldub vaktsineerimisest. Ta selgitas 25.04.2021, et ei saa vaktsineerimise üle otsustada, sest soovib enne konsulteerida arstiga. Ta viibis 03.05.2021 taotluse esitaja perearsti vastuvõtul, kus teda nõustati vaktsineerimise suhtes (tervisekaardis haigusjuht A7431). Ta teavitas 16.05.2021 vanglat, et tal tuleb 17.05.2021 operatsioon, pärast mida saab ta arstiga vaktsineerimise osas konsulteerida. Ta teavitas 30.08.2021 vanglat, et on nõus hiljem „Pfizer“ vaktsiiniga vaktsineerima, kui tervis paraneb. Hetkel probleem vererõhuga ja tunneb end veel halvasti. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel tervisest tulenevaid vastunäidustusi vaktsineerimiseks taotluse esitajal ei esine. Kinnipeetava perearst on 08.11.2021 elektronkirjas selgitanud, et taotluse esitaja on peale 30.08.2021 perearsti vastuvõtul käinud, kuid vaktsineerimise osas ei ole küsimusi esitanud ega vaktsineerimiseks soovi avaldanud. Selgitust kinnitavad visiidi kohta tehtud sissekanded vaide esitaja tervisekaardis. Arsti kinnitusel ei ole operatsioonil käimine, vererõhuprobleemid ega lihtsalt halb enesetunne vaktsineerimise vastunäidustuseks. Nii kaua kui taotluse esitaja ei ole selgesõnalist ja tingimusteta tahteavaldust COVID-19 vaktsineerimiseks vanglale esitanud, ei ole vanglal võimalik teda vaktsineerida. Seetõttu tuleb käskkirjas märgitud põhjendustel tema liikumis- ja suhtlemisvabadust jätkuvalt piirata.
3.4.Taotluse esitajal ei ole võimalik lühiajalise väljasõidu raames lähedasi külastada, kuid ta saab nendega suhelda helistades, kirjutades ja pereliikmetel on võimalik tulla lühiajalisele kokkusaamistele avavanglasse. Kaupluseteenuse kasutamise piiramine taotluse esitajale olulist mõju ei avalda, sest vangla tagab talle kolm korda päevas sooja söögi ning annab isiklike vahendite puudumisel vastavalt vajadusele kirja- ja hügieenitarbeid. Kuna taotluse esitaja on pensionär, siis vastavalt VangS § 37 lg 2 punktile 1 ei ole ta kohustatud töötama. Kinnipeetava soovil saab teda rakendada avavanglas majandustöödel.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
5.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse
lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4). Vastustaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotluse esitaja on vangla kaudu esitanud vaide Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/21/58 osas, millega on kohustatud peatama load tööl ja kaupluses käimiseks ning lühiajaliseks väljasõiduks. Vastustaja edastas taotluse esitaja vaide Justiitsministeeriumile 17.11.2021 kirjaga nr 5-15/21/523-4.
6.Kohus on seisukohal, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata.
6.1.Kohus nõustub vastustajaga, et EÕK lahendamisel tuleb vältida põhivaidluse ära lahendamist. Kuivõrd kohtueelses menetluses käib vaidlus Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/21/58 kehtetuks tunnistamise nõude üle, saab seega kohaseks EÕK abinõuks olla 03.11.2021 käskkirja kehtivuse peatamine, kuid mitte tühistamine. Kuivõrd taotluse esitaja eesmärk EÕK taotluse esitamisel on vaidemenetluse ajal käia väljaspool vanglat tööl, poes ning väljasõidul lähedastega kohtumas, lähtub 03.11.2021 käskkirja kehtivuse peatamine EÕK meetmena (HKMS § 251 p 1 p 1) taotluse esitaja tahtest (HKMS § 2 lg 4 - kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest).
6.2.EÕK vajaduse hindamisel tuleb analüüsida, kas EÕK kohaldamata jätmine võib taotluse esitaja õiguste hilisema kaitse muuta oluliset raskendatuks või võimatuks, s.t kas isiku jaoks kaasnevad pöördumatud tagajärjed. Kohus nendib, et 03.11.2021 käskkirjaga seatud piirangud mõjutavad taotluse esitaja subjektiivseid õigusi kaebaja kirjeldatud viisil – kuivõrd taotluse esitaja on 03.11.2021 käskkirja punktis 1 tähenduses vaktsineerimata vang, ei ole tal võimalik alates 03.11.2021 käia väljaspool vanglat tööl, minna väljasõitudele lähedastega kohtumiseks ning käia poes väljaspool vanglat. Teisalt on vangla 25.11.2021 vastuses toonud välja, et taotluse esitajale on tagatud vanglapoolne toitlustus 3 korda päevas, lähedastega saab ta suhelda telefoni ning kirja teel, ühtlasi saab korraldada lühiajalisi kohtumisi lähedastega avavanglas. Kuigi vangla on ka märkinud, et taotluse esitaja on pensionär ning seega töötama ei pea, samuti saab ta soovi korral jätkata vanglas majandustöödel, piirab 03.11.2021 käskkiri taotluse esitaja eneseteostusvabadust, kuivõrd taotluse esitajal puudub võimalus käia tema valitud töökohas. Kuivõrd 03.11.2021 käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni (käskkirja p 4), ei ole teada, kui pikalt taotluse esitaja oma vanglaväliselt töökohalt eemal viibima peab. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et töölt eemal viibimine võib mõjutada taotluse esitaja töösuhte kehtimist. Taotluse esitaja märgib ka, et töölt puudumine mõjutab tema võimalust maksta võlgasid. Seega saab kohtu hinnangul jaatada EÕK vajaduse olemasolu.
6.3.Vastustaja on 25.11.2021 vastuses märkinud, et väljaspool vanglat liikumiseks saab loa anda avavangla juht. Tallinna Vangla avavangla juhi 04.11.2021 käskkirjaga 5-1/21/1716 tunnistati kehtetuks taotluse esitajale antud väljaspool vanglat järelevalveta töötamise luba. Viidatud käskkirja peale vaiet taotluse esitaja esitanud ei ole. Vangla hinnangul ei anna üksnes 03.11.2021 käskkirja peatamine taotluse esitajale luba käia väljaspool vanglat tööl, väljasõidul jne. Kuivõrd käesoleval juhul lahendab kohus EÕK taotlust, mis on esitatud vaidemenetluse ajal ning käesolevaks hetkeks ei ole taotluse esitaja poolt halduskohtule kaebust esitatud, ei välista kaebuse perspektiivikust EÕK taotluses esitatud meetme valik. Kaebaja eesmärk on taastada endine olukord, kus ta saab väljaspool vanglat käia tööl ning väljasõitudel. Nõuete sobivust ja kohasust saab hinnata põhivaidluse raames ning välja selgitada nõuded, mis on vajalikud kaebuse eesmärgi saavutamiseks.
6.4.Kohus on siiski seisukohal, et avalik huvi seoses viiruse leviku takistamise, tervise ning vangla julgeoleku kaitsega kaalub üles kaebaja huvi osaleda tegevustes väljaspool vanglat. Puudub vaidlus selles, et taotluse esitaja on vaktsineerimata kinnipeetav. Vangla esitatud dokumentidest nähtuvalt keeldus taotluse esitaja algselt vaksineerimisest, hiljem on ta öelnud, et on nõus vaktsineerimisega siis, kui tema tervis paraneb. Samas ei ole taotluse esitaja perearsti kinnitusel (vangla 25.11.2021 vastuse lisa – K. Kotke 08.11.2021 e-kiri) taotluse esitaja terviseprobleemid vastunäidustuseks
vaktsineerimisel. Taotluse esitaja ei ole ise hiljem huvi tundnud vaktsineerimise vastu. K. Kotke 08.11.2021 e-kirjast nähtub ka, et taotluse esitajat on vaktsineerimise osas nõustatud. Seega on taotluse esitaja teinud valiku end mitte vaktsineerida. Taotluse esitaja on 68-aastane. Kohtul puudub teave selle kohta, kas taotluse esitada on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Kuna taotluse esitaja on vaktsineerimata, siis on käesolevaks ajaks selgunud teaduslikele teadmistele tuginedes suurem tõenäosus taotluse esitaja nakatumiseks Covid-19 viirusega ja omakorda viiruse levitamiseks. Neid järeldusi toetavad süsteemselt kogutud, analüüsitud ja hinnatud teadusandmete tervikraportid ning riigiülesed vaktsineerimise efektiivsusuuringud, nt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) raportid. Näiteks 30.09.2021 raportis (https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/covid-19-rapidrisk-assessment-16th-update-september-2021.pdf, lk 19) leitakse, et haavatava elanikkonna puhul tähendab vaktsineerimatus väga kõrget nakatumise riski ja väga tõsist nakatumise mõju. Kohus nõustub 03.11.2021 käskkirja selgitustes tooduga, et kuna avavangla vangid liiguvad palju väljapool vanglat ja puutuvad erinevate inimestega kokku (kollektiivides, ühistranspordis, bussiootepaviljonides jne) oluliselt rohkem kui kinnise vangla vangid, siis on neil oht COVID-19 viirusega nakatuda suurem. Seejuures on kaalul nii kinnipeetavate ja vangla töötajate tervise kui ka vangla julgeoleku tagamine. Kuivõrd vangla puhul on tegemist suletud territooriumiga, on tõenäoline ning usutav, et ka ühe viirusega nakatunud isiku viibimine võib põhjustada ulatusliku nakatumiskolde. See on terviseohuks nii teistele kinnipeetavatele ja vangla töötajatele-ametnikele, kui avaldab mõju ka vangla julgeolekule – nakatumiste laine võib tabada ka vanglatöötajaid, mis on ohuks vangla töökorraldusele ning seega vangla julgeoleku tagamisele. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.09.2021 määruses asjas nr 3-21-2030 (p 13), et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohtu kohaste meetmetega võimalikul suurel määral vähendada. Seejuures ei ole määrav, et vaidlusalused meetmed peaksid tagama just 100%-lise nakkusohu tõrjumise iga juhtumi korral. Kohus leiab, et ettevaatuspõhimõttest lähtumine on asjakohane ka käesoleval juhul.
6.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avalik huvi on viiruse leviku tõkestamisel ning vangla julgeoleku ja vangla territooriumil viibivate isiku tervise tagamisel kaalukam kaebaja huvist käia väljaspool vanglat tööl, väljasõitudel ning kaupluses. Seega ei ole EÕK taotluse rahuldamine põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.