Murimäe Vein OÜ kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.06.2021 otsuse nr 11.2-35/0697 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Murimäe Vein OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Marliis Elling Kaasatud haldusorgan – Kultuuriministeerium, volitatud esindaja Merle Põld
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kaebaja 2018.-2020. aastate majandusaasta aruanded.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.12.2021. a.
Murimäe Vein OÜ esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) 27.05.2021 taotluse registreerimisnumbriga RE.6.01.21-0151 projekti „Murimäe Vein OÜ koroonaviiruse levikust tulenev erakorraline abi” rahastamiseks kultuuriministri 04.05.2021 määruse nr 15 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste korraldamiseks kasutatavate hoonete valdajatele“1 reguleeritud toetusmeetme raames. RTK jättis taotluse rahuldamata ja tunnistas taotleja mittevastavaks, sest leidis, et taotleja ei vasta meetme nõuetele, tuginedes meetme määruse § 9 lg-le 1 ja lg 4 p-le 1. Otsuse põhjendused: - taotleja ei ole elamuskeskuse pidaja, mida on leidnud ka Kultuuriministeerium kui määrusandja; - Murimäe Vein OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel märgitud siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine ning lisategevusaladena on nimetatud kaubavedu maanteel, külaliskorter, muu
https://www.riigiteataja.ee/akt/106052021004
1(5)
mujal liigitamata koolitus ning muu toitlustamine. Pakutav teenus sisaldab peaasjalikult veinikeldri, tootmishoonete ja istanduse külastamist, temaatilisi koolitusi, presentatsioone ja õpitubasid, suvekohviku pidamist, õhtusööke, kontserte ja degustatsioone. Veinikeldrit ja selles paiknevat tootevalikut ei saa käsitleda ekspositsiooni või siseatraktsioonina. Taotleja poolt pakutav veini degusteerimine on olemuselt toitlustus- ja koolitusteenuse üheks erivormiks, mida ei saa liigitada elamusteenuseks meetme määruse järgi; - avalikest allikatest nähtuvalt ei paku kaebaja kõiki teenuseid s.h kontserte üksnes siseruumides (nt. istanduste külastamine, suvekohviku pidamine, kontserdid); - veini degusteerimine ei ole kättesaadav erinevatele vanuserühmadele, kuna alla 18- aastastele ei ole alkoholi pakkumine ega selle tarbimine, niisamuti käsitööveini valmistamise õpitubades osalemine eetiline ja sobiv.
2.Murimäe Vein OÜ esitas 08.07.2021 RTK-le vaide. RTK jättis vaide 20.07.2021 vaideotsusega nr 11.2-35/0916 rahuldamata.
3.Murimäe Vein OÜ esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 10.06.2021 otsuse nr 11.2-35/0697 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
1.Haldusorgan on põhjendamatult tuginenud ministeeriumi seisukohale, mis ei tugine konkreetsele juhtumile. Ministeerium ei ole seisukohta andes tutvunud kaebaja pakutavate teenustega.
2.Kaebaja näol on tegemist veinikeldriga, kus toimub veini tootmine, viinamarjade kasvatamine aga on avatud ka suvekohvik, toimuvad koolitused, kontserdid, degustatsioonid. Enamik tegevustest toimub siseruumides; üksnes suveperioodil mai-september näidatakse külastajatele kasvuhooneid ja istandust. Lisaks degustatsioonile, mis võib olla ka ainult alkoholivaba, saab soovi korral proovida pudeldamist ja korkimist. Kõike seda sobitatakse kohaliku toiduga.
3.Määruse tekstis ei ole kohustust pakkuda teenuseid alaealistele, vaid erinevatele vanuserühmadele. Kaebaja pakutavad teenused on suunatud peredele ja lastel on võimalik osaleda pakutavates elamusteenustes.
4.Kogu kaebaja tegevus on elamusturism, sest tootmine on marginaalne 3000-4000 liitrit, väärtustades kohapeal kasvanud toorainet. Kaebaja ei turusta tooteid kaubanduses, vaid ainult läbi külastuste.
4.Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata.
1.Ministeeriumid olid sarnaselt rakendusüksusega seisukohal, et taotleja poolt pakutavad teenused s.h degusteerimised, töötoad ja üritused ei ole elamusteenuseks meetme määruse mõistes.
2.Meetme määruse seletuskirja2 kohaselt loetakse elamuskeskuseks määruse tähenduses külastuskeskuseid. Külastuskeskus on siserajatis (näiteks seikluspark) või hoone, kus paikneb siseatraktsioon (näiteks ekspositsioon, veepark, liikluslinn vmt). Tulenevalt eeltoodud definitsioonist ei saa siseatraktsiooniks lugeda suvekohviku pidamist ega koolituste, presentatsioonide ja õpitubade korraldamist. Vastavalt seletuskirjale ei loeta elamuskeskuseks ka erinevate tasuliste ekskursioonide pakkumist muud tüüpi hoonetes (nt tootmisüksustes vmt), mistõttu taotleja veinikeldri, tootmishoonete ja istanduste külastamist ei saa samuti käsitleda elamuskeskusena. Muu hulgas ei saa elamusteenuseks meetme määruse järgi lugeda vaidlustaja poolt kirjeldatud suvekontsertide korraldamist Murimäe Veinikeldri territooriumil, kuna taotleja kodulehel väljatoodud info kohaselt toimuvad viidatud kontserdid vabas õhus. Seletuskiri määratleb elamuskeskust kui püsivas asukohas olevat siseruumis asuvat kompleksi. Taotleja kodulehelt nähtub aga, et teenuseid s.h kontserte ei pakuta üksnes siseruumides. Ühegi eelloetletud teenuse pakkumise puhul ei ole üksikult ega tervikuna koosmõjus tegemist elamuskeskusega meetme määruse tähenduses.
3.Kaebaja poolt pakutav veini degusteerimine on olemuselt toitlustus- ja koolitusteenuse üheks erivormiks, mida ei saa liigitada elamusteenuseks. Veini degusteerimine ei ole kättesaadav kõikidele vanuserühmadele, kuna alla 18-aastastele ei ole alkoholi pakkumine ega selle tarbimine, niisamuti
https://www.rtk.ee/media/2747/download, kättesaadav ka https://www.rtk.ee/kriisiabi-atraktsioonidele
2(5)
käsitööveini valmistamise õpitubades osalemine, eetiline ja sobiv. Seega ei oleks toetuse andmine kaebaja pakutavate peamiste teenuste osas kooskõlas elamuskeskuse eesmärgiga.
4.Kaebaja põhitegevusalaks on äriregistri andmetel märgitud siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine ning lisategevusaladena on nimetatud kaubavedu maanteel, külaliskorter, muu mujal liigitamata koolitus ning muu toitlustamine. Samuti nähtub kaebaja 28.03.2021 esitatud majandusaasta aruande tegevusaruandest, et kaebaja 2020. aasta põhitegevuseks oli omatoodetud kääritatud jookide ja viinamarjaveinide müük. Seega on kaebaja ennast avalike andmebaaside ja tegevusaruannete kaudu määratlenud pigem toiduainete tootja ja müüjana, mitte elamuskeskuse pidajast ettevõtjana. Kultuuriministeerium kaasatud haldusorganina selgitas järgmist:
1.Ministeerium jääb määruse seletuskirjas toodu juurde.
2.Kaebaja veebilehelt nähtub, et pakutav teenus sisaldab külastuspakette, koolitusi, õhtusööke, kontserte, üritusi, istanduse külastamist, degustatsioone, Eesti kohaliku toidu tutvustamist jne, kuid puudub meetme määruses nõutav külastuskeskusele omane siseatraktsioon, s.o spetsiaalsed vahendid ja seadmed, mis võimaldavad elamusteenust pakkuda ja tarbida.
3.Kaebaja on kaebuse p-s 7 märkinud (dtl 4), et tema näol on tegemist veinikeldriga, kus toimub veinide tootmine ja viinamarjade kasvatamine. Lisaks on avatud suvekohvik, toimuvad koolitused ja kontserdid ja degustatsioonid. Siit võib aru saada, et kaebaja põhitegevus on suunatud veinide tootmisele ja nende müümisele ning pakutavad lisategevused (degustatsioonid, koolitused, ringkäik istanduses ja veinikeldris) on suunatud põhitegevuse toetamiseks. Seda arvamust kinnitab ka kaebaja 2020. a majandusaasta aruanne (kättesaadav äriregistrist) kui ka äriregistrist leitav teave, kus kaebaja põhitegevusalaks on märgitud siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmise ning lisategevusaladeks kaubaveod, koolitused, toitlustuse ning külaliskorteri pidamise.
4.Ekslik on kaebaja väljendatud seisukoht, et kui kaebaja tegevuskoht on avatud muuhulgas tasulise sissepääsu alusel tavakülastajale (üksikkülastajale), mille käigus on võimalik tutvuda kaebaja põhitegevusega, ehk veinitootmiseks vajaliku taristuga (viinamägi, tootmisruumid, veinikelder) ja maitsta tema tooteid, on tema põhitegevust toetav tegevus käsitatav elamusteenusena määruse nr 15 tähenduses. Ka määruse nr 15 seletuskirjas on välja toodud, et erinevate tasuliste ekskursioonide pakkumist muud tüüpi hoonetes (nt tootmisüksustes vmt) ning linna- või looduskeskkonnas toimuvate ekskursioonide ja retkede korraldamine ei ole käsitatavad elamusteenusena.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus võtab selguse huvides asja juurde ka kaebaja majandusaasta aruanded. Vastustaja on nimetatud aruannetele oma vastuses tuginenud ning aruannetes sisalduvad andmed ei saa olla kaebaja jaoks üllatuslikud.
6.Määruse nr 15 § 4 lg 1 p 1 kohaselt võib toetust taotleda elamuskeskuse pidaja, kes pakub tasulise sissepääsu alusel siseruumis, püsivas asukohas teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil elamusteenust, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadavad erinevates vanuserühmades sihtgruppidele (edaspidi elamuskeskus). Kui isik tingimusele ei vasta, jäetakse taotlus rahuldamata (§ 9 lg 4 p 1). Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks elamuskeskuse mõiste ning selle mõiste tavakasutus ja õiguslooja tahe mõiste sisustamisel. Vastustaja võis õiguslooja tahte väljaselgitamiseks pöörduda ka õiguslooja enda poole, kuivõrd subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine on ka üks lubatavatest õiguse tõlgendamise meetoditest. Õiguslooja seisukoht ei saa olla haldusorganile määrava tähtsusega, kuid seda ei saa ka kergekäeliselt kõrvale jätta, kui seisukoht on kooskõlas õigusnormi enda sätete ja seletuskirjaga.
7.Juurde võetud majandusaasta aruannetest nähtub järgmist: 3(5)
- 2018. aastal rajas kaebaja viinamarjaistanduse veinide valmistamise eesmärgil, kus on võimalik korraldada veinide degustatsioone ja erinevate veinide ja kohalike tootjate toodagu müüki. Kaebaja müügitulust suurema osa moodustas kaubavedu maanteel (90%) ning 3,35% moodustasid kumbki – siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine ning toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine; - 2019. aastal jätkas kaebaja istanduse rajamist, laiendades omatoodangu degustatsioone ja erinevate kohalike tootjate toodangu müüki. Kaebaja müügitulu on saadud 76% ulatuses kaubaveost maanteel ning 18% ulatuses siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmisest; - 2020. aastal oli põhitegevuseks omatoodetud kääritatud jookide ja viinamarjaveinide müük. Kaebaja sai müügitulu siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmisest (56%); kaubaveost (30%), muust toitlustamisest (6%), mujal liigitamata koolitusest (5%) ja külaliskorterist (3%). Eeltoodust nähtub, et kaebaja peamiseks tegevusalaks on olnud viimasel aastal siidri ja veini tootmine, mõningal määral jätkuvalt ka kaubavedu ning vähesemal määral toitlustamine ja koolitus (kumbki ca 5%).
8.Kohus nõustub otsuse tegemisel määravas osas nii algses haldusaktis, vaideotsuses kui ka vastustaja poolt kohtumenetluses tooduga ega korda seda (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja on sisuliselt tootmisüksus, mis viib enda juures läbi ka ekskursioone ja toodangu degusteerimisi. Selle poolest ei erine kaebaja mistahes tootmisüksusest või tehasest, mida on võimalik külastada ja toodetut ka katsetada või proovida, sh maitsta. Kõikvõimalike tootmisüksuste toetamine mh ekskursioonide korraldamisel ei ole määruse nr 15 eesmärk, vaid määruse eesmärk on üksnes teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil pakutava siseatraktsioonide toetamine. Asjaolu, et kaebaja peamiseks tegevuseks on tootmine, mitte teaduslik, hariduslik või meelelahutuslik eesmärk, kinnitavad ka kaebaja majandusaruanded, sh müügitulu osas. Ka määruse seletuskirjas, mida saab lugeda õiguslooja tahteks, on seletatud, et elamuskeskuseks ei loeta erinevate tasuliste ekskursioonide pakkumist muud tüüpi hoonetes (nt tootmisüksustes vmt) ning linna- või looduskeskkonnas toimuvate ekskursioonide ja retkede korraldamist (allmärkus 2, lk 4). Kaebaja on ilmselgelt tootmisüksuse käitaja, kelle toetamist ei ole vastustaja seletuskirja kohaselt soovinud. Kaebaja ekskursioonid oma tegevuse tutvustamisel on üksnes kõrvalised toetavad tegevused ning seega ei saa järeldada, et kaebaja tegevus on tervikuna teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil siseatraktsiooni võimaluse pakkumine. Arvestada tuleb ka, kes on toetuse andmise korraldajaks (Kultuuriministeerium) ja mis on toetuse andmise eesmärk – erakorralise abi andmine elamuskeskuste pidajatele, kelle tegevus on olnud täielikult peatatud või oluliselt piiratud (määruse nr 15 § 1 lg 1). Üldteada asjaoluna on Vabariigi Valitsuse erinevate korraldustega ennekõike piiratud tavapäraste rohkete osavõtjatega üritusi ja külastuskohti, nt seades hajutatuse nõude või külastajate piirarvu. Samaväärselt ei ole piiratud nt tootmistegevust, v.a haigestunud ja lähikontaktsete töötajate liikumispiirangud, mida peavad täitma kõik. Kultuuriministeeriumi eesmärgiks ei ole ka toiduainetööstuse toetamine.
9.Kaebajal puudub ka määruse mõttele vastav siserajatis või siseatraktsioon – seikluslinn, ekspositsioon, veepark, liikluslinn vms. Kaebaja tootmisüksus ise – s.o istandus – ei ole (sise)atraktsiooniks. Määrusega on silmas peetud rajatisi ja atraktsioone, mille eesmärgiks ongi pakkuda inimestele meelelahutust või neid harida. Arvestades määruse § 4 lg 1 p-s 1 toodud definitsiooni ja seletuskirjas toodut, on ilmselge, et siseatraktsioonina mõeldakse näiteks erinevaid veekeskuseid, Ahhaa teaduskeskust, Proto avastustehast, Jääaja keskust vms ja võib-olla ka erinevaid muuseume, kus on olulise element ise avastamisel (nt Lennusadam). Kõigil eeltoodutel on kas üks või mitu keskset rajatist või atraktsiooni, millel ei ole muud eesmärki peale inimeste harimise ja meelelahutamise. Istanduse peamine eesmärk selle olemusest tulenevalt on anda vilju (nt viinamarju), mis töödeldakse jookideks. Tegemist võib olla põneva ja hariva tegevusvaldkonnaga, mis loob külastajale elamuse, kuid see ei 4(5)
muuda mistahes ainulaadsemat tootmisüksust atraktsiooniks ja elamuskeskuseks. Mistahes siseatraktsiooni ei nähtu ka asjas esitatud fotodelt (dtl 22-26), vaid tegemist on pigem tavapärase degusteerimisvõimalusega, millele võib lisanduda ka toitlustamine või koolitusruumi kasutamise võimalus. Ka kontsertide korraldamine ei asenda siserajatise või –atraktsiooni nõuet. Asjaolu, et kaebaja tooteid on võimalik osta ennekõike kaebaja enda juurest, ei muuda sellist tegevust elamuskeskusele iseloomulikuks. Kuivõrd kaebaja tegevusalaks on ilmselgelt tootmistegevus koos omatoodete tutvustamisega, millega ei kaasne elamuskeskusele iseloomulikke tunnuseid, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas kaebaja pakutav teenus on kättesaadav erinevatele vanuserühmadele.
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.