Taotleja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Arseni Jakovlevi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 22.07.2021 kuni 21.11.2021 kohta ning haldusasjast nr 3-21-2671 Arseni Jakovlevi 24.09.2021. a pöördumine nr 6-10/27992-1 (koosneb mitmest erinevast pöördumisest), Viru Vangla 11.11.2021. a vastus nr 6-10/27992-2 ja Arseni Jakovlevi 23.11.2021. a võõrkeelne vaie/kahjunõue nr 6-12/512-1.
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Määrus toimetada kätte taotlejale (koos venekeelse tõlkega) ning Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Arseni Jakovlev esitas 22.11.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (pealkirjastatud „Avaldus“). Taotluse kohaselt esitas A. Jakovlev 24.09.2021 Viru Vanglale mitmed päringud, mida ei ole täidetud, rikkudes sellega selgitustaotlusele vastamise tähtaega. Taotleja soovis päringutes teada järgnevat: mida peab vangla subkultuuriks; miks vangla on võimaldanud seitsme aasta jooksul jalutuskäike miinimummääras; kuidas mõjutab inimese tervist pikaajaline päikesevalguse puudumine, stress, hüpodünaamika ja mikroosakeste ning CO2 kõrgendatud
3-21-2757 sisaldus õhus; milleks on ette nähtud aiaga piiratud ja asfalteerimata maatükk S-hoone ees ja miks ei kasutata seda jalutuskäikudeks; miks kasutab vangla taotleja suhtes kollektiivse karistamise põhimõtet (jättes taotleja võõraste rikkumiste eest ilma lauatennise mängimise võimalusest); millisel viisil peab taotleja jalutuskäigule minnes läbiotsimise ajal ära võtma jalanõud, kui põrand on must; milline on vitamiinide, mineraalide, süsivesikute, valkude ja rasvade sisaldus R3 menüüs; mitu m2 peab olema ühe inimese kohta vastavalt Euroopa standarditele. Lisaks palus taotleja väljastada endale Viru Vangla standardkambri projektjoonise, millest nähtub kambri planeering ning selle mõõdud. Taotleja märgib, et tema päringu mittetäitmine jätab teda ilma õigustest, mis on rajatud demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetele. Samuti ei saa taotleja teostada kontrolli avalike kohustuste täitmise üle ning takistatud on tema õiguste kaitse. Vangla takistab oma tegevusega tõendite kogumist ja taotleja õiguste rikkumise väljaselgitamist. Taotleja poolt küsitud informatsioon puudutab laia teemade ringi (nt tervis, hügieen, toitumine), kus taotleja hinnangul esinevad vanglapoolsed rikkumised. Taotleja märgib, et tal on õigus pöörduda avaldustega riigiasutuste ja ametiisikute poole ning saada informatsiooni nende tegevuse kohta. Vangla rikub põhiseaduse §-e 11, 13, 14, 44 ja 46. Lisaks kahjulikele õiguslikele tagajärgedele avaldab eelkirjeldatu taotlejale psühholoogilist survet julgeolekutunde puudumise ja arusaamise tõttu, et seda kõike tehakse tahtlikult, rikkumiste varjamiseks. Taotleja märgib, et esialgset õiguskaitset on tal vaja viivitamatuks informatsiooni saamiseks, mis võimaldab tal rikkumised välja selgitada ning neid vältida kuni kohtuotsuseni käesolevas asjas. Taotlejal on vaja esialgset õiguskaitset oma õiguste kaitseks, sest sellest ilmajätmine aitab kaasa tema õiguste jätkuvale rikkumisele. Ta palub kohustada Viru Vanglat täitma tema päringud korrektses vormis ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
2.A. Jakovlev on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kohus, olles kontrollinud majanduslikke eeldusi taotlejale menetlusabi andmiseks, vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vastavaid põhjendusi esitamata.
4.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus on seotud tema poolt 24.09.2021 Viru Vanglale esitatud pöördumistega, mis on vanglas registreeritud ühe numbri ehk nr 6-10/27992-1 all. Kohus märgib, et on juba vastavad pöördumised ning nendega seotud dokumendid Viru Vanglalt välja nõudnud haldusasja nr 3-21-2671 raames. Seega võtab kohus haldusasjas nr 3-21-2671 vangla poolt esitatud dokumendid praegust esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas käesoleva asja juurde. Viru Vangla poolt haldusasjas nr 3-21-2671 kohtule 24.11.2021 edastatud dokumentidest nähtub, et vangla oli taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks tegelikkuses juba vastuse tema 24.09.2021. a pöördumisele nr 6-10/27992-1 andnud. Vastus koostati taotlejale 11.11.2021 (nr 6-10/27992-2). A. Jakovlev on seejärel esitanud Viru Vanglale 23.11.2021 võõrkeelse vaide/kahjunõude nr 6-12/512-1. Kuigi käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse sisu viitab pigem sellele, et taotleja soovib vangla kohustamist vastama tema 24.09.2021. a taotlusele, siis võib kohtu hinnangul taotlust mõista ka nii, et taotleja ei ole
3-21-2757 rahul sellega, kui põhjaliku vastuse vangla talle andis ehk kaebaja ei ole rahul 11.11.2021. a vastuse nr 6-10/27992-2 sisuga. Ei saa välistada, et taotleja 23.11.2021. a vaide/kahjunõude nr 6-12/512-1 näol on tegemist vaidega vangla 11.11.2021. a vastuse nr 6-10/27992-2 peale. Eeltoodut arvestades loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse praegusel juhul lubatavaks.
5.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Arvestades seda, et taotleja on tegelikkuses oma 24.09.2021. a pöördumistele vanglalt vastuse saanud, siis mõistab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja palub kohtul teha vanglale kohustava ettekirjutuse (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal viivitamata väljastada taotlejale tema 24.09.2021. a pöördumistes nõutud informatsioon korrektses vormis.
7.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ning taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et tema päringu mittetäitmine jätab teda ilma võimalusest teostada kontrolli vangla kohustuste täitmise üle ning takistab tema õiguste kaitset. Vangla takistab taotlejal tema õiguste rikkumise väljaselgitamist. See ei võimalda tunda end turvaliselt ning annab alust arvamuseks, et eri valdkondades eksisteerivad tõsised rikkumised. Selline olukord avaldab taotlejale psühholoogilist survet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab taotlejal vanglapoolsed rikkumised välja selgitada ja neid vältida. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis aitab see kaasa taotleja õiguste rikkumisele. Kohtule ei nähtu eeltoodust, milles seisneb taotleja esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub see, et taotleja on veendumusel, et vangla rikub mingites eluvaldkondades tema õigusi, kuid selle kindlakstegemiseks on tal vaja saada vanglalt informatsiooni. Eelnevast saab järeldada, et ka taotleja ise ei ole kindel, kas tema õigusi on vanglas riivatud või mitte ja ta soovib seda esmalt kontrollida. Sellises olukorras ei saa isikul olla tõsiseltvõetavat esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus leiab, et eeltoodust ei nähtu, millised on need pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, mis kaasnevad sellega, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Kui vangla on tõesti taotleja 24.09.2021. a pöördumistele ebapiisavalt vastanud või jätnud mingis osas vastamata, siis hilisemas kohtumenetluses taotleja kaebuse võimaliku rahuldamise korral saab taotleja vanglalt põhjalikuma vastuse. Selliselt lükkub vastuse saamine küll edasi, kuid mingeid negatiivseid tagajärgi sellega taotlejale ei kaasne. Taotleja ei ole praeguses asjas ära näidanud, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaasnevad. Taotleja viited vanglapoolsetele rikkumistele on oletuslikud. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal seega esialgse õiguskaitse vajadust.
8.Kohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse äraotsustamine, sest pärast taotlejale vangla poolt täiendava vastuse esitamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohtu hinnangul sellist ülekaalukat vajadust praegu ei esine.
3-21-2757
9.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt Riigikohtu 08.02.2021. a määrus asjas nr 3-20-915, punkt 15). Eeltoodule tuginedes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei hinda kohus muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.