Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – X , volitatud esindaja S. S Vastustaja – Viru Vangla
Resolutsioon
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta taotleja menetluskulu taotleja enda kanda.
3.Avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1-2 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas volitatud esindaja S. S vahendusel 15.11.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/143 osaliseks peatamiseks. Esialgse õiguskaitse abinõuks palub taotleja peatada käskkirjas punkt 1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6. piirangud esitaja suhtes. Taotleja esindaja märgib, et kuna taotluse esitajal puudub sissetulek, siis palume ta vabastada riigilõivu tasumisest.
3.Viru Vangla on kohtunõude vastuses märkinud, et EÕK taotlus on formaalselt lubatav, kuna vastavasisuline vaie on 09.11.2021 esitatud Justiitsministeeriumile, mis edastas 11.11.2021 kirjaga nr 11-8/6907-2 Viru Vanglale eelmenetluse läbiviimiseks ja seisukohavõtuks. Vaide eelmenetluse käigus vangla hindas vaide vastavust HMS § 75 ja 76 nõuetele ning jättis vaide käiguta. Vaide esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hetkel on vaie menetluses. Viru Vangla on seisukohal, et X taotlus on põhjendamata ning EÕK kohaldamine ei täidaks HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud eesmärki, sest vanglas COVID19 viiruse tõrjeks kehtestatud piirangute peatamine võib vastupidiselt eesmärgile, kaebaja tervist oluliselt ohustada ja pöördumatult kahjustada. Viru Vangla ei ole nõus taotleja seisukohaga, justkui X tervislik seisund on vanglas viibides halvenenud seoses COVID-
3-21-2622 19 piirangutega ja lükkab selle ümber. X saabus Viru Vanglasse 20.07.2020 koos samade terviseprobleemidega, millele esialgse õiguskaitse taotluses viidatakse. 07.05.2020. a haigusjuhtude väljavõttes on märgitud haiguse anamnees: „Probleemiks on nimmepiirkonna valu pikema aja kestel. Lisaks erinevad vaevused – valu alaseljas, samuti kaebab valulikkust tuharates, reitel, samuti distaalsemal. Vaevus on mõlemapoolne, episooditi valu ja paresteesia vahetab poolt. On viimase aasta kestel oma sõnul kaotanud kaalu ca 10 kg, samuti on täheldanud lihaste kõhetumist jalgadel. Kurdab samuti, et sundasendid ja temperatuuri muutused süvendavad valu. On kasutanud analgeetilist ravi, teinud lihasharjutusi füsioterapeudilt saadud juhiste kohaselt“. 25.07.2020 anamnees: „Kinnipeetaval tugev nägemisdefitsiit. Anamneesis võrkkesta irdumine. Lugemine raksendatud eelkõige silma kiire väsimise ja valu tõttu. Silma ees hüplev nn „kardin“ või „vihm“ on süvenenud. Probleem poolteist aastat“. X haigusjuhtude 20.07.2020 - 10.11.2021 väljavõtte kohaselt ei ole kinnipeetav pöördunud tervishoiutöötaja poole kaebustega, et tema tervis oleks halvenenud seoses COVID-19 piirangutega. Kuigi kehtestatud piirangud võivad kinnipeetavatele tekitada täiendavaid ebamugavusi, ei ole korrektne väita, et need piirangud halvendaksid kinnipeetavate tervist, sest need piirangud täidavad eelkõige tervise kaitsmise eesmärki. Taotluses esitatud väited, justkui valvurid oleksid vanglas COVID-19 viiruse levitajad ning vangla töökorraldus soodustab viiruse leviku, on tõendamata ja spekulatiivsed. Ei oleks mõeldav, et vangla eksisteeriks ilma valvemeeskonnata ning et vangla ei kontrolliks pidevalt oma teenistujate tervise olukorda. 88,89 % vanglateenistujatest on vaktsineeritud. Teenistujaid, kes on vaktsineerimata või COVID-19 läbipõdemisest on möödunud enam kui 6 kuud, kontrollitakse iganädalaselt testimise teel. Samuti kontrollitakse igapäevaselt teenistujate kehatemperatuuri. Teenistujad kannavad töökohustuste täitmisel isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt. Taotluse esitaja on seisukohal, et ekstreemsele elurežiimile seadmine on taotluses väljatoodud seisukohast ebaproportsionaalne. Vangla leiab, et direktori käskkiri nr 1-1/145 on proportsionaalne ja on välja antud tuginedes olemasolevale teabele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku kohta ja sellest tingitud massilise nakatumise ohu suurenemisega Viru Vanglas. Käskkirja andmise eesmärk on COVID-19 haiguse leviku tõkestamine vanglas ning isikute (sealhulgas taotluse esitaja) tervise ja elu kaitsmine. Kokkuvõtlikult on vangla seisukohal, et vaidlusaluse käskkirjaga on leitud optimaalne tasakaal vangla julgeoleku ning isikute tervise kaitsmise vahel ning nende kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused
4.Viru Vangla direktor otsustas 3.11.2021 käskkirjaga nr. 1-1/143 muuta Viru Vangla direktori 13.08.2021 käskkirja nr 1-1/109 ja piirata alates 03.11.2021. a Viru Vangla kinnises vanglas vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.viia lukustatud režiimile ja keelata osakonna piires liikumine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.2.peatada vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine;
3-21-2622
1.3.lõpetada käitiste tööhõives ja huvitegevuses osalemine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.4.lubada vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, osaleda üksnes konfessiooni teenistustel, mis on konkreetse vangi kohta registrisse kantud;
1.5.vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele;
1.6.vangid, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et need saab ära tarvitada kambris kauba säilimise aja jooksul. Käskkiri kehtib kuni vajaduse äralangemiseni.
5.Taotleja palub esialgse õiguskaitse abinõuks peatada käskkirjas punkt 1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6. piirangud esitaja suhtes.
6.Kohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Seega tõlgendab kohus taotleja taotlust selliselt, et taotluse esitaja tahteks on peatada vaidemenetluse ajaks tema suhtes Viru Vangla direktori 3.11.2021. a käskkirja punktide 1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6. kehtivus, see tähendab taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist.
7.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et taotleja esitas vaide, kuid vaide puuduste tõttu on see jäetud käiguta.
8.Kohus mõistab, et taotleja hinnangul on vaidlustatud käskkirja punktid 1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6 tema suhtes ebaproportsionaalsed. Taotleja on taotluses märkinud, et ta on Covid 19 läbipõdenud.
9.Taotleja on terveks tunnistatud 20.11.2020 (isolatsioon lõpetatud 13.11.2020 (vt. haigusjuht A21142 2020)). Taotlejal täitus 20.05.2021 6 kuud COVID-19 haiguse läbipõdemisest, seega ei saa käesoleval ajal lugeda taotlejat läbipõdenuks.
10.Käskkirja kohaselt loetakse läbipõdenuteks vange, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud viimase kuue kuu jooksul. Taotlejal on COVID-19 haiguse läbipõdemisest möödunud rohkem kui 6 kuud e 180 päeva.
11.Taotleja ei ole COVID-19 haigust läbipõdenud viimase kuue kuu jooksul ja ta on vaktsineerimata.
12.Kohtule avalikult kättesaadavate andmete põhjal eeldatakse, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda. Kui juba läbipõdenud/vaktsineeritud organismi satub viirus uuesti, võib see seal kiiresti paljunema hakata. Immuunsüsteeme ei pruugi kohe uut nakatumist märgata ega sellele vastata, eriti kui antikehade tase on juba vaikselt langema hakanud. Seega võib tekkida ajavahemik, mil nakatunu kehas toodetakse viirust ja ta võib seda isegi mingil madalal tasemel väljutada, kuid immuunsüsteem pole
3-21-2622 veel pidurit tõmmanud.1 Vaktsineerimata isikutel on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.
13.Taotleja leiab, et vaidlustatud käskkirja punktid 1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6 on tema suhtes ebaproportsionaalsed. Taotleja ei ole täpsemalt põhistanud, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda.
14.Kohus jaatab, et vaidlustatud käskkirja punktid piiravad olulisel määral taotleja vabadust vangla eluosakonnas tavapärase päevakava järgi liikuda; suhelda teiste kinnipeetavatega; päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine; võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et need saab ära tarvitada kambris kauba säilimise aja jooksul.
15.Vaidlustatud käskkirja kohaselt kinnipeetavad sh taotleja osalevad taasühiskonnastavates tegevustes (nt õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammid) ja selle raames toimuvad kokkupuuted erinevate eluosakondade kinnipeetavate vahel. Kuna vanglas viibivad isikud piiratud ruumis, on oht vanglas viibivatele isikute nakatumiseks kõrge. Samuti tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma. Seetõttu ei saa vangla sedavõrd kiirelt kasvavatele nakatumisnäitajatele jätta reageerimata. Viiruse kiire taaslevik, nakatumiste arvu tõus ja haigestumise juhud vanglas toovad kaasa vajaduse kohaldada viiruse leviku tõkestamiseks ning isikute tervise ja elu kaitseks täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid vältimaks viiruse ulatuslikumat levikut vanglas. Halduskohus leiab, et vaidlustatud käskkirjaga punktidega1.1.; 1.2.; 1.5.; 1.6 kohaldatud meede on proportsionaalne ja vajalik ning taotleja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, miks kohus peaks taotleja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset kohaldama, siis jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et taotlejale saaks vaidlustatud piirangud põhjustada taolisi tagajärgi. Kuna taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, siis ei ole vajalik kohtul kaaluda vastanduvaid huve. Taotleja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Taotleja menetluskuluna kantud riigilõiv jääb taotleja kanda.
17.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt)
Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur. Kas haiguse läbi põdenud inimene, kes ise teist korda ei haigestu, kannab viirust edasi? Kättesaadav: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.