X i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses öise valgustusega kambris
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ X Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.
2.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-1363.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas Viru Vanglale 22. aprillil 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et vangla on teda 5 aastat ja 2 kuud kestnud vangistuse jooksul süstemaatiliselt piinanud, sest kambris on öösel valgusti sisse lülitatud, mille valguses on võimatu normaalselt magada. Kaebaja osutab, et öisest valgusest on tal tugevad peavalud, halvenenud silmanägemine ja dermatoloogilised probleemid. Öövalgusti rikub põhiseaduslikku õigust tervisele. Kaebaja taotles õiglast hüvitist tervise hävitamise ja süstemaatilise piinamise eest igal vanglas viibitud ööl.
2.Viru Vangla jättis 3. juuni 2021. a otsusega nr 6-16/63-2 kaebaja kahjunõude osaliselt rahuldamata ning osaliselt tagastas, kuna kahju hüvitamise nõue ajavahemiku 11. oktoober 2016 – 21. aprill 2018 osas oli esitatud tähtaega ületades ning tähtaega ei saanud ennistada. Vangla põhjendas ülejäänud osas kahjunõude rahuldamata jätmist asjaoluga, et valgustus kambris on oluline kinnipeetava üle järelevalve teostamiseks. Samuti leidis vangla, et on kaheldav, et kambris põlev öövalgus on kahjustanud kaebaja tervist.
3.Kaebaja esitas 17. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendusel, et ta on kogu vangistuse aja maganud tugeva
öise elektrivalguse käes, mis on takistanud korralikult magamist. Kaebaja osutab, et kui ta rääkis vastavast probleemist vanglaametnikele või meditsiiniosakonna töötajatele, siis alati selgitati talle, et tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega, mis ei kahjusta tervist. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist seoses süstemaatilise piinamise ja tervise hävitamisega kogu vanglas viibimise aja jooksul. Kaebaja leiab, et süvenev depressioon, sagedased peavalud, dermatoloogilised probleemid (nahavähi kahtlus), halvenev silmanägemine, ärevushood ja pidev väsimus on tingitud öisest valgusest, kuivõrd ta luges selle aasta talvel-kevadel, et öine valgustus ruumis, kus inimene magab, põhjustab ärevust, depressiooni, vähki jt haigusi. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et ta pidi talle tekkinud kahjust olema teadlik algusest peale. Ta sai sellest, mida öine valgus tervisele teeb, teada, kui ta oli tutvunud öist valgustust puudutavate uuringutega.
KOHTU SEISUKOHT
4.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna asja materjalid sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (kaebaja tervisekaart). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et haldusasja materjalid kajastavad kaebaja terviseandmeid ning seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus haldusasjas HKMS § 77 lõike 1 ja TsMS § 38 lõike 1 punkti 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
5.Tulenevalt HKMS § 120 lõike 1 punktist 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
6.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
8.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
9.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
10.Kaebaja väitel kahjustas Viru Vangla tema tervist ning piinas teda sellega, et öösiti põleb kambris öövalgusti. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses Viru Vangla poolt tekitatud tervisekahju ja inimväärikuse alandamisega. Kuna tegemist on hüvitamiskaebusega, siis saab asjast kaebajale tekkivaks kasuks olla üksnes rahalise hüvitise saamine. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud taotletava hüvitise suurust, vaid taotleb hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, siis kohtupraktikat arvestades on äärmiselt vähe tõenäoline, et kaebaja õiguste riivet tasakaalustava hüvitise suurus saab olla 1000 eurost suurem. Samuti ei saanud kohtu hinnangul kambris öösiti põlev valgus põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivavaks, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Kohus nõustub, et öine valgustus kambris võib tekitada küll ebamugavustunnet, kuid kohtu hinnangul ei saa ebamugavustunnet seostada kohe piinamise ja tervise kahjustamisega. Ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud meditsiiniosakonna poole depressiooni, unetuse või kroonilise väsimuse kaebustega. Tervisekaardist nähtub, et kaebajal on astma ning teda valdavad aeg-ajalt õhupuuduse episoodid, mis kaebaja hinnangul langetavad tema unekvaliteeti.
11.Kaebusest ja vangla otsusest ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiksid kaebajale tuua kaasa ebamugavusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
12.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et nimetatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes; tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
14.Halduskohtu hinnangul ei oma kaebus kohtule esitatud dokumentide põhjal eduväljavaateid. Kehtiva õiguse kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavaile 8-tunnise uneaja. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (vangistusseaduse (VangS) § 7 lõige 2). Vangla
peab korraldama kinnipeetavate üle järelevalvet ka öösel viisil, mis tagab üleüldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lõige 1). Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lõike 1 punkt 5 ja lõige 2 kohustavad vähemalt korra tunnis vanglaametnikke kambrisse sisse vaatama ka öösel. Seega peab ka öösel olema faktiliselt võimalik teostada kinnipeetava kambris järelevalvet.
15.Kohus osutab, et kambris öövalgusti kasutamise õiguspärasust on kohtuvaidlustes ka varem hinnatud. Kohus on leidnud, et kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavale õigust vangistuse ajal magada pimedas või nõuda kambris ööseks tule kustutamist. Kambri öine valgustamine on vajalik, et täita justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 12 tulenevat kohustust kontrollida vähemalt kord tunnis kambris toimuvat (vt Tartu Halduskohtu 11. novembri 2014. a otsus nr 3-14-50898). Ka Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et järelevalve teostamiseks on see vajalik ja õiguspärane. Ringkonnakohtu seisukohtadest järeldub, et öövalgusti ei põhjusta kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vanglas kinnipidamisega kaasnevad (vt Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2016. a määrus nr 3-14-52642).
16.Kuivõrd kohtupraktikas on varem leitud, et öövalgusti kasutamine kambris on õiguspärane ning kuigi öine valgus kambris võib tekitada ebamugavustunnet, ei tingi selline olukord kohtu hinnangul kahju, mida tuleks hüvitada rahaliselt, siis on kohus seisukohal, et kaebuse edulootused on vähesed.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).
19.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.