Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1882
Haldusasi
Aktsiaseltsi PMA kaebus Eesti Haigekassa 13. juuli 2021. a otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 236609 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 6. augusti 2021. a otsuse nr 13621/236609 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – aktsiaselts PMA, esindajad Indrek Truija ja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, esindaja Ergo Pallo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaseltsi PMA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa ( lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses ( lg 1).
3-21-1882 teised selle riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks on haiglavõrgu arengukava haiglate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute sõlmimine günekoloogia erialal teenuste osutamiseks ajavahemikul 01.10.2021–30.09.2026 hanke väljakuulutamise otsuses nimetatud teenuse osutamise kohtades.
2(5)
3-21-1882 Kaebaja on vastustajale pakkumuse esitamisel lisanud juurde õiendi raviasutuse uuringute ja protseduuride osakaalu kohta (04.06.2021), milles on selgitanud, et uuringute ja protseduuride osakaal tema raviasutuses on günekoloogia erialal kõigi teenuste puhul võrdne või suurem Eesti keskmisest. Kaebaja asutuses töötav arst ei ole märkinud haigekassa arvetele kõiki tegelikult tema poolt teostatud uuringuid (vaginaalne ultraheliuuring 7954), vaid arst märkis uuringu koodi arvele ainult patoloogia korral. Arst on enda selgituste kohaselt teinud seda selleks, et hoida kokku haigekassa vahendeid ning et võimalik oleks võtta vastu rohkem patsiente ja poleks pikka ravijärjekorda. Kõik haigekassale esitatud arvetel kajastamata, aga reaalsuses teostatud uuringud on kajastatud patsientide ravilugudes. Kaebaja möönab, et uuringute mittekajastumine on tema raviarsti poolne möödalaskmine. Kaebaja on tänaseks juhtinud arsti tähelepanu probleemile ning viinud sisse vastavad muudatused asutuse töökorralduses, et tagada edaspidi korrektne arvete esitamine haigekassale. Asjaolu, et uuringud pole haigekassale esitatud arvetel kajastanud, ei tähenda siiski seda, et teenust poleks tegelikkuses osutatud või kaebajal puuduks võimekus teenust osutada. Hindamise aluste p 3.1.C kohane haigekassa raamatupidamisandmetest lähtumine on liialt bürokraatlik. Lähtuda tuleks tegelikult osutatud teenuse mahust. Tegelikkuses on kaebaja uuringute ja protseduuride osakaal oluliselt üle Eesti keskmise, mistõttu pidanuks kaebaja pakkumus saama hindamise aluste p 3.1.C kohaselt maksimaalsed 10 punkti. Kaebaja on aastakümneid raviteenust osutanud ettevõte, millel on alates 1996. a-st olnud vastustajaga erinevad lepingud günekoloogia teenuse osutamiseks Võrumaal. Kunagi varem ei ole kaebajale ette heidetud, et tema tegevus ei vastaks mingisugustele nõuetele.
Eesti Haigekassa palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajale on hindepunktid määratud õigesti ning otsus on õiguspärane – kaebaja uuringute osakaal on enam kui 20% madalam keskmisest. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on hindamise aluseks üksnes haigekassa raamatupidamise andmed. Hankija on seega RHAD-ga ära piiritlenud andmete kogumi, millest lähtudes kõiki pakkumusi hinnatakse. Kaebaja arusaama kohaselt eksisteerivad ühtaegu nii kaebaja „tegelikult tehtud“ uuringute osakaal kui ka hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on hindamisel määrav üksnes hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hankija ei saa arvestada täiendavaid andmeid, mida pakkuja pole haigekassa andmekogusse esitanud. See oleks vastuolus RHAD-ga ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kaebaja ei ole hankijale vajalikke andmeid (raviarveid) esitanud ning seda riski kannab kaebaja. Muud etteheited kaebajal hankija otsusele puuduvad. RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning see kehtib ühtviisi kõikidele pakkujatele. Järelikult on hankija otsus õiguspärane ning kaebaja on õigesti saanud hindamise aluste p 3.1.C alusel 0 punkti.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vastustaja on määranud hindepunktid õigesti, lähtudes üksnes haigekassa raamatupidamises toodud andmetest. Erimenetluse korra p-dest 8.2 ja 8.4 tuleneb, et pakkumusi hinnatakse vastavalt haigekassa juhatuse otsusega kehtestatud hindepunktidele. Pakkumuse edukaks tunnistamise lävendiks on 42,6 punkti. Kehtestatud lävendist vähem punkte saanud pakkumust hankija edukaks ei tunnista. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt arvestatakse hindepunktide andmisel muu hulgas pakkuja poolt teostatud haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. ptk-s nimetatud uuringute ja protseduuride osakaalu pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal riigihanke väljakuulutamise 3(5)
3-21-1882 otsuse tegemise kalendrikuule eelneval 12 kalendrikuul. Pakkuja osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa raamatupidamise andmete alusel. Ülaltoodud regulatsioonist nähtub üheselt, et edukaks saab tunnistada vaid pakkumuse, mis ületab kehtestatud hindepunktide lävendit (42,6 punkti) ning hindepunktide andmisel lähtub vastustaja teenuste osakaalu arvestamisel vaid haigekassa raamatupidamise andmetest. Hankemenetluse dokumendid ei näe ette võimalust arvestada pakkujate poolt esitatud mistahes lisaandmeid, mis haigekassa raamatupidamises ei kajastu. Kaebaja pakkumuses esitatud lisaandmete arvesse võtmine olukorras, kus hankedokumendid sellist võimalust ette ei näe, oleks vastuolus riigihangetes kehtiva pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Hoolika pakkuja ja pikaajalise kogemusega teenuseosutajana pidanuks kaebaja enne pakkumuse esitamist veenduma, et kõik RHAD-s nõutud kriteeriumid on täidetud ja vajalikud andmed eelnevalt haigekassale esitatud. Sellest tulenevalt ei oma ka tähendust kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väited sellest, et kaebaja poolt tegelikult teostatud protseduuride arvu oli vastustajal võimalik kontrollida patsientide ravilugude põhjal ning kaebajale lisaküsimuste esitamise kaudu. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja riigihanke alusdokumente vaidlustada, esitades tähtaegselt VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Kaebaja ei ole RHAD-i osas vaidlustust esitanud ning sellest tulenevalt ei saa kaebaja praeguse vaidluse lahendamisel tugineda nende õigusvastasuse argumendile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(5)
3-21-1882
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.