Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1882
Haldusasi
Aktsiaseltsi PMA kaebus Eesti Haigekassa 13. juuli 2021. a otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 236609 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 6. augusti 2021. a otsuse nr 13621/236609 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – aktsiaselts PMA, esindajad Indrek Truija ja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, esindaja Ergo Pallo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaseltsi PMA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
5.novembri 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta aktsiaseltsi PMA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-1882 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
1.Eesti Haigekassa avaldas 10.05.2021 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse „Ambulatoorse günekoloogia erialal teenuse osutamiseks ravi rahastamise lepingu sõlmimine“ (viitenumber 236609) hanketeate. 05.05.2021 ja 04.06.2021 on tehtud avalikuks
3-21-1882 teised selle riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks on haiglavõrgu arengukava haiglate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute sõlmimine günekoloogia erialal teenuste osutamiseks ajavahemikul 01.10.2021–30.09.2026 hanke väljakuulutamise otsuses nimetatud teenuse osutamise kohtades.
2.Aktsiaselts PMA (AS PMA) esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.
3.Eesti Haigekassa tegi 13.07.2021 otsuse nr 270 riigihankes pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise ning pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Otsusega kvalifitseeriti AS PMA ning tunnistati tema pakkumus vastavaks, ent jäeti edukaks tunnistamata. Pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtus Eesti Haigekassa juhatuse 12.08.2020 otsusest nr 291 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindepunktide kehtestamine günekoloogia eriala teenuste hankes“ (hindamise alused) ja haigekassa juhatuse 05.05.2021 otsusest nr 178 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis günekoloogia erialal, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude kinnitamine“ ning selle lisa 2 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks günekoloogia erialal teenuse osutajatega“ (erimenetluse kord) p-st 8. Erimenetluse korra p 8.4.1. kohaselt on pakkumuse edukaks tunnistamise lävendiks 42,6 punkti. Pakkumuste hindamise tulemusel selgusid igas väljakuulutatud teenuse osutamise kohas (hanke osas) pakkumused, mis said punkte vähemalt lävendis (42,6 punkti) nõutud ulatuses ja moodustus edukaks tunnistatud pakkumuste loetelu. Pakkumuste hindamisel sai AS PMA pakkumus hindamise tulemusena kokku 38,0 punkti ning seega ei ületanud erimenetluse korra p-s 8.4.1. nimetatud lävendit.
4.AS PMA esitas 21.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsuse nr 270 peale.
5.VAKO jättis 06.08.2021 otsusega nr 136-21/236609 vaidlustuse rahuldamata. Pakkujatele oli teada, et hindamise aluste p 3.1.C kohaselt antakse pakkumusele punkte lähtuvalt hankija juhatuse 19.05.2021 otsusest nr 223 „Eriarstiabi riigihangete pakkumuste hindamiseks hindamise aluse Eesti keskmiste näitajate kinnitamine“ ja avaldatud andmetest uuringute/protseduuride osakaalude kohta. Seega pidi iga pakkuja pakkumust esitades teadma, kas ta pakkumus saab hindamise aluste p 3.1.C alusel punkte või mitte. Hankija raamatupidamise andmete alusel on vaidlustaja uuringute ja protseduuride osakaal 11,7%, Eesti keskmine on 17,9%, st vaidlustaja uuringute ja protseduuride osakaal haigekassa raamatupidamise andmete alusel on enam kui 20% madalam Eesti keskmisest ja seega sai hankija anda hindamise aluste p 3.1.C kohaselt vaidlustaja pakkumusele selle hindamiskriteeriumi alusel 0 punkti. AS PMA väide, et hindamise aluste p 3.1.C kohane haigekassa raamatupidamisandmetest lähtumine on liialt bürokraatlik, pole asjakohane, sest hankija pidi pakkumuste hindamisel lähtuma RHAD-st ja ei saanud teha AS PMA pakkumuse hindamisel mingit erandit. Ei ole oluline, kui suur on tegelikult vaidlustaja uuringute ja protseduuride osakaal, sest pakkumuse hindamisel pidi hankija lähtuma haigekassa raamatupidamise andmetest. Pakkumuste hindamise aluseid ei ole tähtaegselt vaidlustatud ja seetõttu on need kehtivad ning siduvad kõigile asjast puudutatuile.
6.AS PMA esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks ning VAKO 06.08.2021 otsuse tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsuse nr 270 p 3 ja lisa 2 koosmõjus osas, millega anti kaebaja pakkumusele 38 hindepunkti. Kaebaja jäeti pakkumuse hindamisel põhjendamatult ilma punktidest hindamise aluste p 3.1.C kohaselt.
2(5)
3-21-1882 Kaebaja on vastustajale pakkumuse esitamisel lisanud juurde õiendi raviasutuse uuringute ja protseduuride osakaalu kohta (04.06.2021), milles on selgitanud, et uuringute ja protseduuride osakaal tema raviasutuses on günekoloogia erialal kõigi teenuste puhul võrdne või suurem Eesti keskmisest. Kaebaja asutuses töötav arst ei ole märkinud haigekassa arvetele kõiki tegelikult tema poolt teostatud uuringuid (vaginaalne ultraheliuuring 7954), vaid arst märkis uuringu koodi arvele ainult patoloogia korral. Arst on enda selgituste kohaselt teinud seda selleks, et hoida kokku haigekassa vahendeid ning et võimalik oleks võtta vastu rohkem patsiente ja poleks pikka ravijärjekorda. Kõik haigekassale esitatud arvetel kajastamata, aga reaalsuses teostatud uuringud on kajastatud patsientide ravilugudes. Kaebaja möönab, et uuringute mittekajastumine on tema raviarsti poolne möödalaskmine. Kaebaja on tänaseks juhtinud arsti tähelepanu probleemile ning viinud sisse vastavad muudatused asutuse töökorralduses, et tagada edaspidi korrektne arvete esitamine haigekassale. Asjaolu, et uuringud pole haigekassale esitatud arvetel kajastanud, ei tähenda siiski seda, et teenust poleks tegelikkuses osutatud või kaebajal puuduks võimekus teenust osutada. Hindamise aluste p 3.1.C kohane haigekassa raamatupidamisandmetest lähtumine on liialt bürokraatlik. Lähtuda tuleks tegelikult osutatud teenuse mahust. Tegelikkuses on kaebaja uuringute ja protseduuride osakaal oluliselt üle Eesti keskmise, mistõttu pidanuks kaebaja pakkumus saama hindamise aluste p 3.1.C kohaselt maksimaalsed 10 punkti. Kaebaja on aastakümneid raviteenust osutanud ettevõte, millel on alates 1996. a-st olnud vastustajaga erinevad lepingud günekoloogia teenuse osutamiseks Võrumaal. Kunagi varem ei ole kaebajale ette heidetud, et tema tegevus ei vastaks mingisugustele nõuetele.
Eesti Haigekassa palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajale on hindepunktid määratud õigesti ning otsus on õiguspärane – kaebaja uuringute osakaal on enam kui 20% madalam keskmisest. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on hindamise aluseks üksnes haigekassa raamatupidamise andmed. Hankija on seega RHAD-ga ära piiritlenud andmete kogumi, millest lähtudes kõiki pakkumusi hinnatakse. Kaebaja arusaama kohaselt eksisteerivad ühtaegu nii kaebaja „tegelikult tehtud“ uuringute osakaal kui ka hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on hindamisel määrav üksnes hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hankija ei saa arvestada täiendavaid andmeid, mida pakkuja pole haigekassa andmekogusse esitanud. See oleks vastuolus RHAD-ga ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kaebaja ei ole hankijale vajalikke andmeid (raviarveid) esitanud ning seda riski kannab kaebaja. Muud etteheited kaebajal hankija otsusele puuduvad. RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning see kehtib ühtviisi kõikidele pakkujatele. Järelikult on hankija otsus õiguspärane ning kaebaja on õigesti saanud hindamise aluste p 3.1.C alusel 0 punkti.
8.Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2021 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vastustaja on määranud hindepunktid õigesti, lähtudes üksnes haigekassa raamatupidamises toodud andmetest. Erimenetluse korra p-dest 8.2 ja 8.4 tuleneb, et pakkumusi hinnatakse vastavalt haigekassa juhatuse otsusega kehtestatud hindepunktidele. Pakkumuse edukaks tunnistamise lävendiks on 42,6 punkti. Kehtestatud lävendist vähem punkte saanud pakkumust hankija edukaks ei tunnista. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt arvestatakse hindepunktide andmisel muu hulgas pakkuja poolt teostatud haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. ptk-s nimetatud uuringute ja protseduuride osakaalu pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal riigihanke väljakuulutamise 3(5)
3-21-1882 otsuse tegemise kalendrikuule eelneval 12 kalendrikuul. Pakkuja osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa raamatupidamise andmete alusel. Ülaltoodud regulatsioonist nähtub üheselt, et edukaks saab tunnistada vaid pakkumuse, mis ületab kehtestatud hindepunktide lävendit (42,6 punkti) ning hindepunktide andmisel lähtub vastustaja teenuste osakaalu arvestamisel vaid haigekassa raamatupidamise andmetest. Hankemenetluse dokumendid ei näe ette võimalust arvestada pakkujate poolt esitatud mistahes lisaandmeid, mis haigekassa raamatupidamises ei kajastu. Kaebaja pakkumuses esitatud lisaandmete arvesse võtmine olukorras, kus hankedokumendid sellist võimalust ette ei näe, oleks vastuolus riigihangetes kehtiva pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Hoolika pakkuja ja pikaajalise kogemusega teenuseosutajana pidanuks kaebaja enne pakkumuse esitamist veenduma, et kõik RHAD-s nõutud kriteeriumid on täidetud ja vajalikud andmed eelnevalt haigekassale esitatud. Sellest tulenevalt ei oma ka tähendust kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väited sellest, et kaebaja poolt tegelikult teostatud protseduuride arvu oli vastustajal võimalik kontrollida patsientide ravilugude põhjal ning kaebajale lisaküsimuste esitamise kaudu. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja riigihanke alusdokumente vaidlustada, esitades tähtaegselt VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Kaebaja ei ole RHAD-i osas vaidlustust esitanud ning sellest tulenevalt ei saa kaebaja praeguse vaidluse lahendamisel tugineda nende õigusvastasuse argumendile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.AS PMA palub 04.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastutaja kanda. Halduskohus on vääralt leidnud, et vastustaja on kaebaja pakkumuse hindamisel määranud hindepunktid õigesti, lähtudes hindepunktide andmisel üksnes haigekassa raamatupidamises toodud andmetest. Halduskohus pole piisavalt kontrollinud diskretsiooni õiguspärasust. Kaebaja on põhjendamatult jäetud pakkumuse hindamisel ilma punktidest hindamise aluste p 3.1.C kohaselt. Ebaõige otsustuseni on jõutud peamiselt pakkumuse tingimuste väära sõnastuse tõttu. Tegelikkuses on kaebaja uuringute ja protseduuride osakaal olnud oluliselt üle Eesti keskmise, mistõttu pidanuks kaebaja pakkumus saama hindamise aluste p 3.1.C kohaselt maksimaalsed 10 punkti. Kaebaja on selgitanud, et tegelikult protseduure teostati ja pakkumuse oleks saanud igal juhul edukaks tunnistada. Kõik haigekassale esitatud arvetel kajastamata, ent reaalselt teostatud uuringud on kajastatud patsientide ravilugudes. Kaebaja ei ole märkinud haigekassa arvetele kõiki tegelikult tema poolt teostatud uuringuid, vaid märkis uuringu koodi arvele ainult patoloogia korral. Selle eesmärgiks on olnud haigekassa vahendite kokkuhoid ning võimalus võtta vastu rohkem patsiente ja vältida pikka ravijärjekorda. Kaebaja on aastakümneid raviteenust pakkunud ettevõte, kellel on alates 1996. a-st vastustajaga erinevad lepingud günekoloogia teenuse osutamiseks Võrumaal. Varasemalt ei ole kaebajale midagi ette heidetud. Kaebaja on aastate jooksul pidevalt oma teenuste kvaliteeti tõstnud ning väita, et nüüd kaebaja ei ületa riigihanke lävendit, on üllatav. Vastustaja käitumine ei ole mõistlik. Kaebaja on ainuke günekoloogia erialal tegutsev tervishoiuteenuse osutaja Võrumaal. Vastustaja on vaidlustatud otsusega kaotanud nimetatud tervishoiuteenuse Võrumaal ja inimesed peavad hakkama sõitma Tartusse.
4(5)
3-21-1882
10.Eesti Haigekassa palub 11.10.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajale on hindepunktid määratud õigesti ja otsus on õiguspärane – kaebaja uuringute osakaal on enam kui 20% madalam keskmisest. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on hindamise aluseks üksnes haigekassa raamatupidamise andmed. Hankija ei saa arvestada täiendavaid andmeid, mida pakkuja pole haigekassa andmekogusse esitanud. See oleks vastuolus RHADga ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Võrumaa inimestele osutab günekoloogiateenust Lõuna-Eesti Haigla AS Võrumaal ja nad ei pea hakkama teenuse saamiseks käima Tartus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Haigekassa ei saanud kaebaja pakkumuse hindamisel võtta aluseks mingeid muid andmeid kui haigekassa raamatupidamises toodud andmed. Vastupidise nõudmiseks puudub õiguslik alus, nagu möönis ringkonnakohtu istungil ka kaebaja ise (ringkonnakohtu istungi protokoll kell 11:12.37 jj). Olukorras, kus haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest andmetest (hindamise aluste p 3.1.C kohaselt haigekassa andmekogu andmetele tuginev uuringute ja protseduuride osakaal pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal eelneva 12 kalendrikuu jooksul) ning jätnud kõrvale asjakohatud andmed (kaebaja hankemenetluses esitatud seletuskiri koos kaebaja poolt teenindatud patsientide ravilugudega), ei ole põhjendatud väita haldusorgani kaalutlusviga. Hindamise alused on kehtiv haldusakt ning haigekassal puudus õiguslik alus selles sätestatust kõrvale kalduda. Kaebaja poolt soovitud viisil tegutsemine oleks toonud kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ning hankemenetluse läbipaistmatuse. Teisisõnu – selliselt toimetatud hankemenetlus oleks olnud õigusvastane. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust põhjus või eesmärk, miks ei esitanud kaebaja haigekassale andmeid (arveid) kõigi tema poolt väidetavalt tehtud ja ravilugudest nähtuvate uuringute ja protseduuride kohta. Samamoodi ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust see, kui pikaaegne ja kui usaldusväärne partner on kaebaja haigekassale aastate jooksul olnud, ega teenuse kättesaadavuse muutumine Võrumaal.
13.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.