Aktsiaselts PMA kaebus Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 236609 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.08.2021 otsuse nr 13621/236609 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – aktsiaselts vandeadvokaat Tarmo Pilv
PMA,
lepinguline
esindaja
Vastustaja – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Ergo Pallo Asja läbivaatamise vorm
21.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.10.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa viib 05.05.2021 otsuse nr 178 kohaselt läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanget „Ambulatoorse günekoloogia erialal teenuse osutamiseks ravi rahastamise lepingu sõlmimine“ (viitenumber 236609). Hanke eesmärgiks on haiglavõrgu arengukava haiglate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute sõlmimine günekoloogia erialal teenuste osutamiseks ajavahemikul 01.10.2021–30.09.2026 hanke väljakuulutamise otsuses nimetatud teenuse osutamise kohtades.
2.Aktsiaselts PMA esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.
3-21-1882
3.Eesti Haigekassa tegi 13.07.2021 otsuse nr 270 riigihankes pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise ning pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Otsusega kvalifitseeriti aktsiaselts PMA ning tunnistati tema pakkumus vastavaks ent jäeti edukaks tunnistamata.
3.1.Pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtus Eesti Haigekassa hindamise alustest ja erimenetluse korra punktist 8. Erimenetluse korra punkti 8.4.1. kohaselt on pakkumuse edukaks tunnistamise lävendiks 42,6 punkti saamine. Pakkumuste hindamise tulemusel selgusid igas väljakuulutatud teenuse osutamise kohas (hanke osas) pakkumused, mis said punkte vähemalt lävendis (42,6 punkti) nõutud ulatuses ja moodustus edukaks tunnistatud pakkumuste loetelu.
3.2.Pakkumuste hindamisel sai aktsiaseltsi PMA pakkumus hindamise tulemusena kokku 38,0 punkti ning seega ei ületanud erimenetluse korra punktis 8.4.1. nimetatud lävendit. Selle tulemusena jättis Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsusega nr 270 aktsiaseltsi PMA pakkumuse edukaks tunnistamata.
4.Aktsiaselts PMA esitas 21.07.2021 kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Eesti Haigekassa 13.07.2021 juhatuse otsuse nr 270 peale. VAKO jättis 06.08.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata.
5.Aktsiaselts PMA esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 13.07.2021 juhatuse otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks ning VAKO 06.08.2021 otsuse tühistamiseks. Ühtlasi taotles aktsiaselts PMA esialgse õiguskaitse korras seni sõlmitud lepingu (kehtivusega kuni 30.09.2021) pikendamist kuni käesoleva kohtuvaidluse ammendumiseni.
6.Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Eesti Haigekassa. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata.
7.Vastustaja esitas 23.08.2021 vastuse kaebusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja vaidlustab Eesti Haigekassa 13.07.2021 juhatuse otsuse nr 270 selle p 3 ja otsuse lisa 2 koosmõjus osas, millega anti kaebaja pakkumusele 38 hindepunkti. Kaebaja pakkumus jäeti antud juhul edukaks tunnistamata, kuivõrd see ei ületanud erimenetluse korra p-s 8.4.1. sätestatud lävendit (42,6 punkti). Kaebaja on seisukohal, et antud juhul jäeti ta pakkumuse hindamisel põhjendamatult ilma punktidest Eesti Haigekassa 12.08.2020 juhatuse otsuse nr 291 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindepunktide kehtestamine günekoloogia eriala teenuste hankes“ punkti 3.1.C kohaselt.
8.1.Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lõike 4 punktis 2 sätestatud asjaolu – teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused – hindamise aluseks muu hulgas haigekassa andmekogu andmetel pakkuja haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. peatükis nimetatud uuringute ja protseduuride (tk) osakaal pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal (tk) riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise kalendrikuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel.
8.2.Osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa raamatupidamise andmete alusel. Uuringute ja protseduuride ning teenuse hulka ei arvata erakorralise meditsiini osakonnas tehtud uuringuid ja protseduure ning teenuseid. Hindepunkte jagatakse järgmiselt:
8.2.1.10 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on kuni 10,0% (kaasa arvatud) madalam, võrdne või suurem kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel;
8.2.2.5 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on 10,1% kuni 20,0% (kaasa arvatud) madalam kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride 2(5)
3-21-1882 osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmete;
8.2.3.0 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on rohkem, kui 20,0% madalam kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel.
8.3.Haigekassa juhatuse 13.07.2021 otsuse nr 270 lisa 2 kohaselt oli Eesti keskmine uuringute ja protseduuride osakaal hindamise aluste p 3.1.C kohaselt 17,9, mis teeb 10% keskmisest madalamaks osakaaluks 16,1 ja 20% keskmisest madalamaks osakaaluks 14,3%. Kaebaja vastavaks osakaaluks märgiti 11,7, mis on rohkem kui 20% madalam Eesti keskmisest uuringute ja protseduuride osakaalust, mistõttu sai kaebaja pakkumus selles osas 0 punkti vastavalt hindamise alustele.
8.4.Kaebaja on vastustajale pakkumuse esitamisel lisanud juurde õiendi raviasutuse uuringute ja protseduuride osakaalu kohta (04.06.2021). Kaebaja on selles selgitanud, et uuringute ja protseduuride (tk) osakaal tema raviasutuses günekoloogia erialal kõigist teenustest (tk) on võrdne või suurem Eesti Vabariigi keskmisest. Kaebaja selgitas, et tema asutuses töötav arst Õnne Kann ei ole märkinud haigekassa arvetele kõiki tegelikult tema poolt teostatud uuringuid (vaginaalne ultraheliuuring 7954), vaid arst märkis uuringu koodi arvele ainult patoloogia korral. Arst on enda selgituste kohaselt teinud seda selleks, et hoida kokku haigekassa vahendeid ning oleks võimalik võtta vastu rohkem patsiente ja poleks pikka ravijärjekorda. Kõik haigekassale esitatud arvetel kajastamata, aga reaalsuses teostatud uuringud on kajastatud patsientide ravilugudes.
8.5.Kaebaja möönab, et uuringute mittekajastumine on tema all töötava raviarsti poolne möödalaskmine. Kaebaja on tänaseks arsti tähelepanu probleemile juhtinud ning viinud sisse vastavad muudatused asutuse töökorralduses, et tagada edaspidine korrektne arvete esitamine haigekassale. Siiski leiab kaebaja, et asjaolu, et uuringud pole haigekassale esitatud arvetel kajastanud, ei tähenda seda, et teenust poleks tegelikkuses osutatud või kaebajal puuduks võimekus teenuse osutamiseks. Kaebaja hinnangul on riigihanke hindamise aluste p 3.1.C kohane haigekassa raamatupidamisandmetest lähtumine liialt bürokraatlik ning vastava hindamise puhul tuleks läheneda laiemalt ning lähtuda tegelikult osutatud teenuse mahust. Tegelikkuses on kaebaja uuringute ja protseduuride osakaal oluliselt üle Eesti keskmise, mistõttu pidanuks kaebaja pakkumus saama hindamise aluste p 3.1.C kohaselt maksimaalsed 10 punkti.
8.6.Kaebaja puhul on tegemist aastakümneid raviteenust osutuva asutusega, kel on alates 1996. aastast olnud vastustajaga erinevad lepingud günekoloogia teenuse osutamiseks Võrumaal. Kunagi varasemalt ei ole selle 25-aastase praktika puhul vastustaja poolt kaebajale ette heidetud, et viimase tegevus ei vastaks mingisugustele nõuetele. Seega on kummaline, kuidas vastustaja leiab nüüd järsku, et kaebaja teenus ei vasta edukaks tunnistatava hanke tingimustele. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.1.Kaebajale on hindepunktid määratud õigesti ning otsus on õiguspärane – kaebaja uuringute osakaal on enam kui 20% madalam keskmisest. Hindepunktide otsuse p-i 3.1.C kohaselt on hindamise aluseks üksnes haigekassa raamatupidamise andmed. Hankija on seega riigihanke alusdokumentidega (RHAD) ära piiritlenud andmete kogumi, millest lähtudes kõiki pakkumusi hinnatakse.
9.2.Kaebaja arusaama kohaselt eksisteerivad ühtaegu nii kaebaja „tegelikult tehtud“ uuringute osakaal kui ka hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hindepunktide otsuse p-i 3.1.C kohaselt on selge, et hindamisel on määrav üksnes hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hankija ei saa arvestada täiendavaid andmeid, mida pakkuja pole haigekassa andmekogusse esitanud. See oleks vastuolus RHAD-i ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.
3(5)
3-21-1882
9.3.Kaebaja ei ole hankijale vajalikke andmeid (raviarveid) esitanud ning seda riski kannab kaebaja. Muud etteheited kaebajal hankija otsusele puuduvad. Eelnev on ammendavalt tuvastatud ka VAKO otsuse p-des 8.1 ja 8.2. RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning see kehtib ühtviisi kõikidele pakkujatele. Järelikult on hankija otsus õiguspärane ning kaebaja on õigesti saanud hindepunktide otsuse p-i 3.1.C alusel 0 punkti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asja materjalidega leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Leian, et vastustaja on kaebaja pakkumuse hindamisel määranud kaebajale hindepunktid õigesti, lähtudes pakkujatele hindepunktide andmisel üksnes haigekassa raamatupidamises toodud andmetest, arvestades, et:
11.1.Vastustaja 05.01.2021 otsuse nr 178 lisa 2 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks günekoloogia erialal teenuse osutajatega“, punktidest 8.2 ja 8.4 tuleneb, et pakkumusi hinnatakse vastavalt haigekassa juhatuse otsusega kehtestatud hindepunktidele. Pakkumuse edukaks tunnistamise lävendiks on 42,6 punkti saamine. Kehtestatud lävendist vähem punkte saanud pakkumust hankija edukaks ei tunnista;
11.2.Hindepunktid ja nende andmise korra on vastustaja kehtestanud 12.08.2020 otsusega nr 291 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindepunktide kehtestamine günekoloogia eriala teenuste hankes.“ Otsuse p 3.1.C kohaselt arvestatakse hindepunktide andmisel muu hulgas pakkuja poolt teostatud, haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. peatükis nimetatud, uuringute ja protseduuride (tk) osakaalu pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal (tk) riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise kalendrikuule eelneval 12 kalendrikuul. Pakkuja osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa raamatupidamise andmete alusel.
11.3.Seega nähtub ülaltoodud regulatsioonist üheselt, et edukaks saab tunnistada vaid pakkumuse, mis ületab kehtestatud hindepunktide lävendit (42,6) punkti ning hindepunktide andmisel lähtub vastustaja teenuste osakaalu arvestamisel vaid haigekassa raamatupidamise andmetest. Hankemenetluse dokumendid ei näe ette võimalust arvestada pakkujate poolt esitatud mistahes lisaandmeid, mis haigekassa raamatupidamises ei kajastu.
12.Kaebaja poolt pakkumuses esitatud lisaandmete arvesse võtmine olukorras, kus hankedokumendid sellist võimalust ette ei näe, oleks vastuolus riigihangetes kehtiva pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Hoolika pakkujana ja pikaajalise kogemusega teenuseosutajana pidanuks kaebaja enne pakkumuse esitamist veenduma, et kõik RHAD-s nõutud kriteeriumid on täidetud ja vajalikud andmed eelnevalt haigekassale esitatud. Seda eriti olukorras, kus hanketingimused on kõigile isikutele ühetaoliselt selged. Selles tulenevalt ei oma ka tähendust kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väited selles osas, et kaebaja poolt tegelikult teostatud protseduuride arvu oli vastustajal võimalik kontrollida patsientide ravilugude põhjal ning kaebajale lisaküsimuste esitamise kaudu.
13.Seonduvalt kaebaja viitega sellele, et 12.08.2020 otsuse p 3.1.C on liialt bürokraatlik ning rikub seega kaebaja õigusi, selgitan, et 12.08.2020 otsuse näol on tegemist riigihanke alusdokumendiga, mis on käsitatav eelhaldusaktina, millega määratakse siduvalt kindlaks pakkumuste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid, kvalifitseerimistingimused ja pakkumuste võrdlemise tingimused (vt Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 16). Riigihangete seaduse § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja riigihanke alusdokumente vaidlustada, esitades tähtaegselt VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Kaebaja ei ole riigihanke alusdokumentide osas vaidlustust esitanud ning sellest tulenevalt ei saa kaebaja käesoleva vaidluse lahendamisel ka tugineda riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse argumendile. 4(5)
3-21-1882 Menetluskulud
14.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
15.Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 2303 eurot, millest 1295 eurot on riigilõiv ja 1008 eurot on õigusabikulud halduskohtumenetluses. Kuludokumente ei ole kohtule esitatud. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.