Roby Koik Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 12.11.2021. a käskkirja nr 1-1/137 kehtivuse peatamiseks Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku 14.07.-13.11.2021 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale tõlgituna vene keelde.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtule saabus 15.11.2021 Tartu Vanglas kinnipeetava Xi esialgse õiguskaitse taotlus (EÕK). EÕK taotluse kohaselt piiras Tartu Vangla direktor 12.11.2021. a käskkirjaga vaktsineeritud kinnipeetavate liikumist alates 13.11.2021 kuni 22.11.2021. X nõuab Tartu Vangla direktori 12.11.2021. a käskkirja nr 1-1/137 tühistamist ja vangla kohustamist tagama temale liikumisõigus. Taotleja on vaktsineeritud ning leiab, et kehtestatud piirangud on tema suhtes põhjendamatud. Nakatunud kinnipeetavate ja personali arv on ebakompetentsete ja põhjendamatute piirangute tagajärg. Taotleja arvates toovad vanglasse COVID-19 viirust sisse ainult vanglaametnikud. Kui meetmed kinnipeetavate kaitsmiseks oleksid vastu võetud õigeaegselt ja põhjendatud, nagu X nimetas oma 25.10.2021 taotluses, samuti ka regulaarne ametnike testimine, siis see kaitseks kinnipeetavaid ja teisi vanglaametnikke nakatumise eest. Tartu Vangla testis kinnipeetavaid iga nädal. 08.11.2021 oli taotleja test negatiivne.
2.Kohus korraldas vene keeles esitatud EÕK taotluse tõlkimise eesti keelde.
3.Kohus tegi kohtunõude Tartu Vanglale, paludes teatada, kas X on esitanud vaide Tartu Vangla direktor 12.11.2021. a käskkirja peale.
4.Tartu Vangla teatas 17.11.2021 Tartu Halduskohtule, et kinnipeetav X esitas vaide Tartu Vangla direktor 12.11.2021. a käskkirja nr 1-1/137 peale. Vangla edastas kohtule koopia 15.11.2021. a reg vaidest nr 1-11/370-1. Kohtu seisukoht
5.Tartu Vangla direktor otsustas 12.11.2021. a käskkirjaga nr 1-1/137 piirata alates 13.11.2021 kuni 22.11.2021 (s.o 10 päevaks) vaktsineeritud kinni peetavate isikute, kes ei ole COVID-19 haigust üldse põdenud või kes on põdenud seda enne 01.09.2021. a vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust (punkt 1). Kõigi Tartu Vangla kinnise vangla käskkirja punktis 1 nimetatud isikute elukambrid otsustati lukustada (punkt 1.1). Käskkirja punktis 1 nimetatud isikute saatmised otsustati lõpetada, v.a käskkirja punktides 1.2.1-1.2.6 nimetatud saatmised (punkt 1.2). Kõigi käskkirja punktis 1 nimetatud isikute saatmised huvitegevusse ja käitiste tööhõivesse (AS-i Eesti Vanglatööstus) otsustati peatada (punkt 1.3). Käskkirja punktis 1 nimetatud isikute kehakultuuriga tegelemine otsustati peatada (punkt 1.4). Käskkirja punktis 1 nimetatud isikute päevakavajärgsed tegevused otsustati peatada (punkt 1.5). Käskkirja punkt 1.6 kohaselt võimaldatakse kinni peetavate isikutele helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Kaupluse teenuse kasutamisel käskkirja kehtivuse ajal peab vaktsineeritud kinni peetav isik arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et isik saab need ära tarvitada kauba kambris säilimise aja jooksul (punkt 2). Käskkiri jõustus alates 13.11.2021.
6.X palub esialgse õiguskaitse korras tühistada Tartu Vangla 12.11.2021. a käskkiri nr 1-1/137. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Seega tõlgendab kohus X taotlust selliselt, et taotluse esitaja tahteks on peatada vaidemenetluse ajaks tema suhtes Tartu Vangla direktori 12.11.2021. a käskkirja kehtivus, see tähendab taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist.
7.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et X esitas Tartu Vangla direktori 12.11.2021. a käskkirja peale vaide 15.11.2021.
8.X esitas EÕK taotluses ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid.
9.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte Xi vanglasisesest vabakasutuskontost EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o 14.07.-13.11.2021.
10.Kohus kontrollis, kas EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli taotleja majanduslik seisund selline, mis ei võimalda riigilõivu tasumist. Kohus leiab, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et riigilõivu seaduse kohaselt tasuda (RLS § 60 lg 6). Kohus vabastab Xi riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.
11.Kuna EÕK taotlus on lubatav ja kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel, siis võtab kohus sisulise seisukoha EÕK taotluse osas.
12.Kohus mõistab, et taotleja hinnangul on vaidlustatud käskkiri täies ulatuses tema suhtes põhjendamatu ja tema õigusi riivav. Taotleja märkis, et Vabariigi Valitsus piirab ainult neid, kes on vaktsineerimata, aga vaktsineeritud ja Covid-19 läbipõdenud omavad võrdseid õigusi. Tartu
Vangla ei piiranud neid, kes on Covid-19 läbi põdenud. Läbipõdenutel on immuunsus. Taotleja on vaktsineeritud, ka temal on immuunsus. Taotleja ei saa aru, miks on tema õigused ja vabadused piiratud.
13.Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Kohtule ei nähtu vaidlustatud käskkirjast kaalutlusi, miks koheldakse erinevalt COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud isikuid ning miks on piirangud kehtestatud ka kinnipeetavatele, kes on haigust põdenud enne 01.09.2021. Kohtule ei ole teada, kas kinnipeetavad, kes haigestusid pärast 01.09.2021, kuid on praeguseks tervenenud, võivad vangla eluosakondades ilma liikumis- ja suhtlemispiiranguteta vanglasiseselt liikuda. Väljaspool vanglat on vaktsineeritud ja läbipõdenud isikuid koheldud võrdselt ning ühetaoliselt, välja arvatud immuunsuse kestuse osas. Tallinna Ringkonnakohus leidis hiljutises 09.11.2021. a esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruses asjas nr 3-21-2245, et ei ole selge, et COVID-19 haiguse läbipõdenud inimesed kujutavad vaktsineeritud inimestega võrreldes viiruse leviku seisukohalt suuremat ohtu (p 21). Kohtule ei ole teada, et üheselt oleks selge ja teada ka vastupidine, et vaktsineeritud inimesed kujutavad võrreldes haiguse läbipõdenud inimestega suuremat ohtu viiruse leviku seisukohalt. Kohus ei pea käesolevas asjas siiski vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, sest vaidlustatud käskkirja lühiajaline ja peagi lõppev mõju tingib EÕK taotluse kiireloomulise lahendamise. Kohtule avalikult kättesaadavate andmete põhjal eeldatakse, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda. Kui juba läbipõdenud/vaktsineeritud organismi satub viirus uuesti, võib see seal kiiresti paljunema hakata. Immuunsüsteeme ei pruugi kohe uut nakatumist märgata ega sellele vastata, eriti kui antikehade tase on juba vaikselt langema hakanud. Seega võib tekkida ajavahemik, mil nakatunu kehas toodetakse viirust ja ta võib seda isegi mingil madalal tasemel väljutada, kuid immuunsüsteem pole veel pidurit tõmmanud.1
14.Taotleja leiab, et Tartu Vangla 12.11.2021. a käskkiri nr 1-1/137 rikub tema õigusi ja vabadusi. Taotleja ei ole täpsemalt põhistanud, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kui kohus EÕK ei kohalda. Kohus jaatab, et vaidlustatud käskkiri piirab olulisel määral taotleja vabadust vangla eluosakonnas tavapärase päevakava järgi liikuda ja suhelda teiste kinnipeetavatega. Kohtule ei ole samas taotleja teada andnud, kas vaidlustatud käskkirja tõttu jäävad ära tema huvitegevused või tööhõive (käskkirja p 1.3). Vaidlustatud käskkirja kohaselt on taotlejale siiski tagatud õigus jalutuskäikudele, pika- ja lühiajalistele kokkusaamistele, õigus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, samuti võimaldatakse helistada. Kuna vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud meede on lühiajaline (10 päeva) ja taotleja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, miks kohus peaks taotleja õiguste kaitseks EÕK kohaldama, siis jätab kohus EÕK taotluse rahuldamata.
15.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale saaks 10-päevane liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangud põhjustada taolisi tagajärgi. Kuna kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, siis ei ole vajalik kohtul kaaluda vastanduvaid huve.
16.X palub lisaks taotluses pöörata kohtul tähelepanu sellele, et 12.11.2021 käskkiri nr 1-1/137 oli kättesaadav reede õhtul ja jõustus 13.11.2021 juba alates hommikust. Vaidlustamise võimalus oli taotlejal alles alates 15.11.2021, kuna kirju ja kirjade esitamist teostatakse ainult tööpäevadel.
Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur. Kas haiguse läbi põdenud inimene, kes ise teist korda ei haigestu, kannab viirust edasi? Kättesaadav: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele
Taotleja leiab, et taolised otsused tuleb teha 5 päeva enne nende jõustumist, et kinnipeetaval oleks piisavalt aega kaebuse esitamiseks. X taotleb Tartu Vangla kohustamist tegema taolisi piiranguid 5 päeva enne nende jõustumist.
17.Kohus selgitab taotlejale, et vaidlustatud käskkirja viivitamatut jõustamist saab kinnipeetav vaidlustada põhivaidluse raames. Tartu Vangla 12.11.2021.a käskkirjas on märgitud, et haldusmenetluse seaduse 40 lg 3 p 1 ja 6 alusel anti käskkiri menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna avaliku huvi kaitseks oli vajalik viivitamatult tegutseda. Kui kinnipeetav leiab, et vangla oleks pidanud ta eelnevalt ära kuulama ja temale enne käskkirja tutvustama, siis on õigus sellised etteheited vanglale esitada vaidemenetluses. Pärast vaidemenetluse läbimist on seadusega sätestatud korras õigus pöörduda kaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1). Kohus rõhutab, et praeguses asjas on vaidluse esemeks Tartu Vangla direktori 12.11.2021. a käskkiri nr 1-1/137 ning kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust võimalike tulevikus antavate haldusaktide osas.
18.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
19.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.