Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2371
Haldusasi
Nutikas Parkla OÜ kaebus Lasnamäe linnaosa vanema
1.septembri 2021. a korralduse nr T-24-1/21/65 osaliseks tühistamiseks riigihankes „Rahu tee T9 osa rajatiste kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 238292)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Nutikas Parkla OÜ, esindaja X Vastustaja (hankija) – Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Svjatoslav Podgornõi Kolmandad isikud – Varuosaabi OÜ, esindaja v.adv Raul Keba Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nutikas Parkla OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Nutikas Parkla OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
25.oktoobri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-2371 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetluse lõpetamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 278 lg 1). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Lasnamäe LOV) avaldas riigihangete registris 14.06.2021 kontsessiooniteate kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena korraldatavas riigihankes „Rahu tee T9 osa rajatiste kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber
3-21-2371 238292) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks on leida Tallinnas Rahu tee T9 rajatistele (pindala 11 986,72 m2) kolmeks aastaks parkimisteenuse korraldaja. Tähtajaks (15.07.2021) esitasid pakkumused Varuosaabi OÜ, ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ ning ühispakkujad Nutikas Parkla OÜ ja Maahaldur OÜ.
2.Lasnamäe linnaosa vanem tunnistas 01.09.2021 korraldusega nr T-24-1/21/65 kõik esitatud pakkumused vastavateks, tunnistas edukaks Varuosaabi OÜ pakkumuse ning jättis Varuosaabi OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja tunnistas Varuosaabi OÜ kvalifitseerimise tingimustele vastavaks.
3.Nutikas Parkla OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 10.09.2021 vaidlustuse Lasnamäe linnaosa vanema 01.09.2021 korralduse nr T-24-1/21/65 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kvalifitseeriti Varuosaabi OÜ ning ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ.
4.VAKO jättis 01.10.2021 otsusega nr 159-21/238292 vaidlustuse läbi vaatamata ühispakkujate Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ kvalifitseerimist puudutavas osas ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata. Hankija ei ole vaidlustatud korralduses ega üheski muus aktis otsustanud ühispakkujate Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ kvalifitseerimist, seega tuleb nimetatud nõue jätta läbi vaatamata. Varuosaabi OÜ ei vasta vaidlustaja hinnangul RHAD p-s 5.2.1 sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab pakkujal riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt üks tasulise parkimisteenuse korraldamise leping, milles opereeritavate tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arv kokku igas lepingus on vähemalt
100.Sisuline vaidlus on selles, et Varuosaabi OÜ on nimetanud referentslepingu, mis mahub hankija määratud ajaraami ja vastab muudele hankija seatud nõuetele, kuid selle kehtivusaeg ei ole veel lõppenud, mistõttu ei ole tegemist „täidetud“ lepinguga. VAKO jääb 12.08.2021 otsuses nr 132-21/237097 väga sarnases vaidluses väljendatud seisukoha juurde, et RHS-st ega RHAD-st ei tulene, et kvalifitseerumiseks esitatav referentsleping peab igal juhul olema lõppenud, vaid piisab sellest, kui referentsleping on nõutud ajal nõutud mahus täidetud.
5.Nutikas Parkla OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2021 kaebuse Lasnamäe linnaosa vanema 01.09.2021 korralduse nr T-24-1/21/65 tühistamiseks Varuosaabi OÜ ning ühispakkujate Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ kvalifitseerimist puudutavas osas, samuti VAKO 01.10.2021 otsuse nr 159-21/238292 tühistamiseks. Hankija on pakkujad ebaõigesti kvalifitseerinud, sest nad ei vasta RHAD p-s 5.2.1 sätestatud tingimusele. Varuosaabi OÜ esitas hankemenetluses teabe, et ta on 2021. a aprillis sõlminud allrendilepingu, rentimaks Tallinnas J. Sütiste tee 27a kinnistut. Tegemist ei ole täidetud lepinguga, vaid leping oli praeguse hanke alustamise seisuga alles täitmisel. Hankija ei ole selgitanud, et kvalifitseerumiseks on võimalik kasutada alles täitmisel olevaid lepinguid. Kui hankija oleks seda soovinud, siis tulnuks seda RHAD-s täpsustada. Kaebajale teadaolevalt puuduvad nõutavad lepingud ka ühispakkujatel Baltic Parking OÜ-l ja Carsleep OÜ-l. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja esindaja tervis halvenes 2021. a septembri lõpus ja ta naasis tööle alles kaebuse esitamisele eelnenud nädalal. Kuna sümptomid viitasid COVID-19 haigusele, tegi kaebaja esindaja 30.09.2021 testi, mis osutus siiski negatiivseks. Kuna kaebaja esindaja terviseseisund ei paranenud ja samuti kõrgenes tema vererõhk, siis pidas esindaja nõu oma perearstiga, kes soovitas tal jääda kodusele režiimile. Kaebaja palub ka esialgse õiguskaitse korras peatada riigihanke nr 238292 menetlus, sest kui hankija sõlmib Varuosaabi OÜ-ga kontsessioonilepingu, siis ei ole kaebuse eesmärk enam saavutatav.
6.Tallinna Halduskohus märkis 19.10.2021 kohtunõudes, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esindaja tervislik seisund ei võimaldanud tal järgida seaduses sätestatud 2(7)
3-21-2371 kaebetähtaega. HKMS § 150 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb kaebajal oma väidete kinnituseks esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg-s 2 sätestatud vormis tõend (vt tervise- ja tööministri 26.01.2016 määrus nr 5 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“) või muud tõendid (nt töövõimetusleht, perearsti koostatud epikriisi väljavõte).
7.Nutikas Parkla OÜ selgitas 21.10.2021 seisukohas (täiendatud 22.10.2021), et esindaja saab esitada 08.09.2021–20.10.2021 väljavõtte digiloost. Kaebaja esindaja registreeris ennast järgmisele vabale arsti vastuvõtule, mis toimub 27.10.2021, ning saab vormikohase tõendi esitada alles pärast arsti juures käimist. Kaebaja esitas lisaks esindaja tööandja kinnituse selle kohta, et esindaja oli tervise tõttu töölt eemal ja naasis tööle 15.10.2021.
8.Lasnamäe LOV palus 21.10.2021 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotlus ei ole lubatav, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, taotletav abinõu ei ole asjakohane ja väljub kaebuse esemest. Hankija võinuks anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks juba 15.10.2021, kuid hankelepingut ei ole seni sõlminud. RHAD p-s 3.3 näeb samuti ette, et kui lepingu sõlmimine viibib mh kohtumenetluse tõttu, alustatakse teenuse osutamist hankija nimetatud kuupäeval pärast viivituse põhjuse äralangemist. Sel juhul lükkub viivituse kestuse võrra edasi ka lepingu lõppkuupäev.
9.Varuosaabi OÜ palus 21.10.2021 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Rahandusministeerium on selgitanud, et pakkuja poolt kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud varasemad lepingud ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealused lepingud oleksid referentsperioodi jooksul täidetud hankija määratud ulatuses. Varuosaabi OÜ esitas hankepassis andmed Tallinnas J. Sütiste tee 27a parkimisteenuse osutamise kohta (parkimisteenused erinevatele sõidukitele kuni 150 kohta, ajavahemik 16.04.2020–16.04.2030, tellija ABCD Partners OÜ). Hankija kontrollis olukorda J. Sütiste tee 27a parklas kohapeal ja veendus, et sinna mahub parkima vähemalt 150 sõidukit. Seega on leping sõlmitud nõutud ajavahemikul ja lepingu objektile mahub parkima enam kui 100 autot. Kaebaja arusaam RHAD-st on ekslik, sest hankija ei ole siinsel juhul esitanud nõuet parkimisteenuse lepingu kestusele, vaid üksnes parkimiskohtade arvule. Ka kohtupraktikas on leitud, et RHS v.r § 41 lg 1 p 2 (analoogne RHS § 101 lg 1 p-ga 2) tekstist ei saa järeldada, et täidetud saab olla ainult lõppenud leping (Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsus nr 3-111547). Praegusega sarnases vaidluses leidis Tallinna Halduskohus 07.10.2021 otsuses nr 3-211930 samuti, et kui RHAD-s ei ole fikseeritud seda, millises ulatuses peavad referentslepingud olema hanke väljakuulutamise ajaks täidetud, kvalifitseeruvad ka vahetult enne hanke väljakuulutamist sõlmitud lepingud. Seega on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata. Kolmanda isiku huvi hankelepingu sõlmimiseks kaalub üles kaebaja huvi hankemenetluse peatamiseks.
10.Tallinna Halduskohus luges 25.10.2021 määrusega kaebetähtaja möödunuks ja jättis selle ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Samuti jättis halduskohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse, tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu, mõistis kaebajalt Varuosaabi OÜ kasuks välja menetluskulu 588 eurot ning jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna VAKO tegi otsuse avalikult teatavaks 01.10.2021, tulnuks kaebus HKMS § 270 lg 1 kohaselt esitada hiljemalt 11.10.2021. Seega on 18.10.2021 kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, põhjendades tähtaja möödalaskmist esindaja haigusega. Kaebetähtaja ennistamiseks peavad olema esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist 3(7)
3-21-2371 isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12) ega saanud ka kuidagi ette näha. Mõjuvaks põhjuseks ei ole igasugune haigestumine, vaid üksnes selline ootamatu terviserike, mille tõttu ei ole kaebust võimalik esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja esindaja väidab, et haigestus 29.09.2021 ja naasis tööle 18.10.2021 eelneval nädalal, ning tal oli nii palavik kui ka kõrge vererõhk. Pereõe koostatud 21.10.2021 ambulatoorse epikriisi kohaselt on kaebaja esindaja alates 23.09.2021 kaevanud peavalu ja külmavärinate ning lihaste ja liigeste valu üle, töövõimetuslehte ei vaja, palavikku tal ei ole ning COVID-19 haiguse põdes läbi 7 kuud tagasi. 01.10.2021 on tehtud sissekanne negatiivse COVID-19 testi kohta ja märgitud, et patsiendi sõnul tunneb ta end paremini. Objektiivse leiuna on 01.10.2021 üldseisundi kirjelduseks märgitud „normaalne“. Eelnevast nähtub, et kaebaja esindaja tervislik seisund oli halvenenud juba alates 23.09.2021, kuid samas ei ole ta töövõimetuslehte vajanud ning 01.10.2021 seisuga, mil tehti teatavaks VAKO otsus, on ta juba tundnud end paremini. Seega on tõendatud, et esindaja terviseseisund halvenes küll septembri lõpus, kuid tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks olnud ootamatu ja raske haigestumisega, mis takistas kaebuse esitamist. Kaebaja esindaja tööandja kinnitus, et esindaja naasis tööle 15.10.2021, ei ole usaldusväärne ega usutav. Isegi kui eeldada tööandja kinnituse õigsust, ei ole kaebaja esindaja tõendanud, et kaebuse esitamine oli objektiivsetel põhjustel takistatud, sest tema haigussümptomid ei olnud 01.10.2021 seisuga sedavõrd rasked, et takistada kaebuse esitamist. COVID-19 pandeemia tingimustes võivad kergemad haigussümptomid olla mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmisel eeldusel, et menetlustoiming tuli teha isiklikult ning kohtus kohapeal (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus nr 3-20-281, p 9). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest kaebus oli võimalik esitada ja hiljem ka esitati elektrooniliselt. Seega puudub kaebetähtaja ennistamiseks alus. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaega ei ennistata, tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata. Menetluse lõpetamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastab halduskohus kaebajale asjas tasutud riigilõivu 640 eurot. HKMS § 108 lg 4 alusel tuleb kaebajalt välja mõista Varuosaabi OÜ menetluskulu 588 eurot. Muude menetluskulude hüvitamist ei ole taotletud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Nutikas Parkla OÜ palub 28.10.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega ennistada kaebetähtaeg ja saata asi halduskohtule menetlemiseks, samuti rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 6, millega mõisteti kaebajalt välja Varuosaabi OÜ menetluskulud. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja esindajal ei olnud võimalik saada oma haigestumise kohta vormikohast tõendit, sest selleks tuleb külastada perearsti, kuid see oli kaebaja esindaja terviseseisundi tõttu võimatu. Kestva tervishoiukriisi pärast on tervishoiuasutuste külastamise võimalused piiratud ning haigusnähtudega soovitatakse tavapäraselt püsida kodus. Kaebaja esindaja sai küll aja perearsti vastuvõtule, kuid seda alles kolme nädala pärast, mistõttu esindaja loobus sellest, eeldades, et tegemist on üksnes hooajalise külmetushaigusega, mis läheb ise üle. Halduskohus ei ole seejuures pidanud vormikohase tõendi puudumist määravaks, vaid leidis üksnes, et tööandja kinnitus 15.10.2021 tööle naasmisest ei ole usaldusväärne, sest 01.10.2021 seisuga oli kaebaja esindaja terviseseisund juba paranenud. Kohus ei arvestanud, et esindaja tervis oli 01.10.2021 seisuga paranenud üksnes võrreldes eelnenud ajaga. Sellest ei järeldu aga, et esindaja olnuks reaalselt võimeline tegema erialast tööd. Kaebaja esindaja haigusnähud ei ole lõplikult kadunud ka pärast 15.10.2021 tööle naasmist ning ta on perearsti soovitusel mitme eriarsti vastuvõtu järjekorras. Arusaamatu on ka põhjendus, et haigestumine ei olnud ootamatu, 4(7)
3-21-2371 sest haigeks jäämist ei olegi võimalik ette näha ega planeerida. Esitatud tervisedokumendid ei ole loodud praeguse haldusasja tarbeks ning kestev peavalu, palavik ja nõrkus ei võimaldanud tal nõutaval määral tööle keskenduda ja kvaliteetset õigusteenust osutada enne 15.10.2021. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki sõlmida vastustajaga ise kontsessioonileping. Halduskohtu määrus tuleks igal juhul tühistada kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt välja mõistmist puudutavas osas. Olukorras, kus kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist ja koos tähtaja ennistamise taotlusega, puudus halduskohtul põhjus kaasata kolmandat isikut juba enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist (see oleks olnud põhjendatud alles pärast kaebuse menetlusse võtmist). Seetõttu ei ole kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ega põhjendatud ning HKMS § 108 on kohaldatav üksnes olukorras, kus kaebus on olnud kohtu menetluses.
12.Lasnamäe LOV palub 02.11.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja selgitused ei õigusta kaebetähtaja ennistamist, sest pole tõendatud, et kaebaja esindajat vaevas selline haigus, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Mõjuvaks põhjuseks ei ole HKMS § 150 kohaselt mitte igasugune haigus. Kui esindaja oli piisavalt aktiivne, et arstile helistada, ei saa ka pärast VAKO 01.10.2021 otsuse tegemist kohtusse pöördumist pidada ületamatult keeruliseks. Puuduvad andmed, et esindaja oleks 23.09.2021–18.10.2021 viibinud haiglaravil. Kuigi haigust võib põhistada ka muude tõenditega, ei ole kaebaja selliseid tõendeid esitanud. Vastustajal on alust kahelda, et esitatud ambulatoorne epikriis ja tööandja kinnitus 15.10.2021 tööle naasmise kohta on loodud kaebaja esindaja enda poolt või vähemalt tema sõnade põhjal. Tõsisema haiguse korral saanuks kaebaja esindaja kutsuda endale kiirabi, kuid selle kutsumata jätmisest saab järeldada, et midagi tõsist ei olnud. Olukorras, kus halduskohus andis kaebajale võimaluse esitada haiguse põhistamiseks täiendavaid tõendeid, kuid kaebaja seda ei kasutanud, tuleb järeldada, et tal ei olegi täiendavaid tõendeid esitada. Tervishoiusüsteemi ülekoormatus ei anna inimesele õigust määrata endale ise diagnoos. Siiani pole arusaadav, missugune haigus kaebaja esindajat vaevas, mis takistas tal ligi kuu aja vältel midagi teha. Teadaolevalt teevad ka COVID-19 haigusega isikud näiteks kaugtööd ja on teistele kättesaadavad. Kaebaja esindajal oli lisaks võimalus paluda kaebuse koostamiseks abi oma kolleegidelt. Vastustaja palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, jäädes oma varasemate vastuväidete juurde.
Kolmandad isikud ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Vaidlust ei ole selles, et HKMS § 270 lg 1 järgi tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 11.10.2021, mil möödus 10 päeva VAKO 01.10.2021 otsuse nr 159-21/238292 avalikult teatavaks tegemisest. Kuna kaebus esitati 18.10.2021, siis on kaebetähtaega ületatud ja kaebaja on seetõttu taotlenud kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda esindaja haigestumisega.
15.Kohtupraktika järgi ei pruugi haigus alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka juhul, mil menetlustoimingu õigeaegne tegemine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise (nt Riigikohtu 18.04.2011 määrus nr 3-3-1-18-11, p 11). Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata, kuna kaebaja esindaja ei olnud usaldusväärselt tõendanud, et tal ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Eelkõige viitas halduskohus, et esitatud tõendite kohaselt oli kaebaja esindaja haigestunud juba septembris ja tundis ennast alates 01.10.2021 paremini. Kuigi kaebaja esindaja ei ole esitanud TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 26.01.2016 määrusele nr 5 vastavat tõendit, ei ole halduskohus pidanud seda määravaks, vaid
5(7)
3-21-2371 leidis, et mõjuvat põhjust kaebuse esitamisega hilinemiseks ei tulene ka muudest tõenditest (vt HKMS § 150 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus nr 3-20-281, p 9).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja esindaja haiguse tõttu oli kaebuse tähtaegselt esitamine oluliselt raskendatud. Kuigi määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt käsitatakse tõendina mh väljavõtet tervisekaardist või haigusloo epikriisi, on tõendi väljaandmise õigus määruse nr 5 § 2 lg 1 kohaselt üksnes arstil. Medicum Perearstikeskus AS 20.10.2021 ambulatoorse epikriisi nr 5758569 (dtl 44–45) kohaselt on kaebaja esindaja käinud arsti vastuvõtul ainult 16.09.2021 ning kõik ülejäänud sissekanded on tehtud pereõega telefoni teel peetud konsultatsioonide alusel. Epikriis kajastab ajavahemikku 08.09.2021–20.10.2021, kuid viimane sissekanne on tehtud 01.10.2021. Seejuures on pereõde 29.09.2021 sissekandes märkinud, et patsient kaebab peavalu ja külmavärinaid, samuti lihaste ja liigeste valu, kuid palavikku ei ole ja töövõimetuslehte ei vaja, COVID-19 haigust põdes 7 kuud tagasi. Samal päeval on kaebaja esindaja teinud SARS-CoV-2 testi ja selle negatiivne tulemus on epikriisi 01.10.2021 kantud viimasena koos märkusega, et patsient tunneb ennast paremini ning jätkub sümptomaatiline ravi. Patsiendi üldseisundit on 01.10.2021 kirjeldatud normaalsena.
17.Mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks peaks olema esinenud kaebetähtaja kestel (s.o 01.10.2021–11.10.2021). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab esitatud epikriis küll seda, et kaebaja esindajal oli terviseprobleeme vähemalt kuni 2021. a septembri lõpuni, kuid sellest tõendist ei saa järeldada, et kaebaja esindaja haigusseisund takistas tal kaebuse esitamist kuni 11.10.2021. Kaebaja esindaja avaldas 29.09.2021, et ta ei vaja töövõimetuslehte ja kuivõrd ta ei ole 2021. a oktoobris enam perearstikeskusesse pöördunud, siis on põhjendatud arvata, et tema terviseseisund ei olnud halvenenud ega saanud takistada tööülesannete täitmist. Esindaja tööandja juhatuse liikme 22.10.2021 kinnitus (dtl 58), et kaebaja esindaja oli tervise tõttu töölt eemal ja tuli tagasi 15.10.2021, ei anna esiteks mingit teavet selle kohta, millisest ajast alates kaebaja esindaja tervise tõttu tööd ei teinud (märgitud on üksnes tööle naasmise aeg), ning teiseks ei ole usutav, et tööandja aktsepteeriks, et töötaja puudub haigestumisele viidates pikka aega (ligikaudu kaks nädalat) töölt, kuid töövõimetuslehte ei vormista. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esindaja esitanud kohtutele mitmeid menetlusdokumente ka ajavahemikul 06.10.2021–08.10.2021 (tsiviilasjades nr 2-18-13320 ja 2-21-15730). Isegi kui dokumendid võisid olla juba varem koostatud, kinnitab eeltoodu siiski, et kaebaja esindaja täitis kaebetähtaja kulgemise ajal tööülesandeid. Seejuures ei erine halduskohtule 18.10.2021 esitatud kaebus sisult VAKO-le 09.09.2021 esitatud vaidlustusest (st kaebuse p-d 5–13 on identsed vaidlustuse p-dega 4–12 ning kaebust on täiendatud üksnes esialgse õiguskaitse ja kaebetähtaja ennistamise taotlustega), mistõttu ei oleks kaebuse tähtaegseks koostamiseks tulnud teha märkimisväärseid pingutusi. Ringkonnakohtu hinnangul omab tähtsust seegi, et kaebajat esindab professionaalne õigusnõustaja, kellelt saab mõistlikult oodata, et kui tal esinevad kestvad terviseprobleemid, mis takistavad õigusteenuse tähtaegset osutamist, teavitab ta sellest aegsasti esindatavat (kes saab teha toimingu ise või palgata vajaduse korral uue esindaja) või korraldab tähtaegadega seotud ülesannete täitmise teiste samas õigusbüroos töötavate juristide abil. Kokkuvõttes ei ole tõendatud, et kaebaja esindaja puhul esines selline mõjuv põhjus, mis saaks õigustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Seega lõpetas halduskohus asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel õiguspäraselt.
18.Kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks pole alust, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
6(7)
3-21-2371
19.Rahuldamata jääb ka kaebaja alternatiivne taotlus tühistada halduskohtu määrus osas, milles kaebajalt mõisteti välja Varuosaabi OÜ menetluskulud. Kuna kaebuses oli muu hulgas taotletud sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, millega hankijal keelatakse enne kohtumenetluse lõppemist kontsessioonilepingu sõlmimine edukaks tunnistatud pakkujaga, siis on halduskohus 19.10.2021 kohtunõudega põhjendatult küsinud ka Varuosaabi OÜ seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse suhtes, sest see võis ilmselgelt mõjutada tema õigusi (HKMS § 20 lg 1). HKMS § 21 lg 1 ls 1 järgi võib kohus kolmanda isiku kaasata igas menetlusstaadiumis (sh ettevalmistavas menetluses). Vaatamata sellele, et halduskohus pidanuks just praeguses olukorras tõusetunud vaidluste ärahoidmiseks otsustama kolmandate isikute kaasamise juba samaaegselt 19.10.2021 kohtunõude tegemisega, ei saa siiski olla kahtlust, et Varuosaabi OÜ menetluses osalemine oli põhjendatud ja menetluskulude jaotamise kontekstis saab ta lugeda kolmanda isikuna vaikimisi kaasatuks (vt ka Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 8). Vaidluse eset arvestades pidi kaebajale olema Varuosaabi OÜ kolmanda isikuna kaasamise kohustus HKMS § 20 lg-st 1 tulenevalt arusaadav ja kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise võimalus seega ettenähtav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 määrus nr 3-18-982, p-d 10–11).
20.Kaebaja viidatud piirangust, et menetluskulude väljamõistmine on võimalik üksnes juhul, kui kaebus on eelnevalt menetlusse võetud, on 01.01.2018 jõustunud HKMS-i muudatustega loobutud (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 16–17). Samas tuleb märkida, et erinevalt praegu kehtivast redaktsioonist ei võimaldanud kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 152 lg 3 menetlust kaebetähtaja rikkumise tõttu (st HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel) üldse lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist ning HKMS § 108 lg 4 on näinud kogu aeg ette, et kaebaja kannab menetluskulud mh menetluse lõpetamise korral. Kehtiv HKMS § 108 lg 4 võimaldaks koostoimes HKMS § 108 lg-ga 8 mõista kaebajalt kolmanda isiku menetluskulud välja ka kaebuse tagastamise korral. Kokkuvõttes on halduskohus mõistnud kaebajalt õiguspäraselt välja esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud esindajakulud. Nende kulude kandmise kohustus on advokaadibüroo arvega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11) ja kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suuruse (588 eurot, sh käibemaks 98 eurot) põhjendatusele (HKMS § 109 lg 6).
21.Eelneva põhjal jääb Nutikas Parkla OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.10.2021 määrus muutmata.
22.Kuna määruses on muu hulgas kajastatud kaebaja esindaja terviseandmeid, siis asendab ringkonnakohus avaldatavas määruses kaebaja esindaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.