Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1492
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2021 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1052240956 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X (sündinud XX.XX.XXXX, XXX) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud haiglast väljakirjutamise tõend (dtl 244–246), Q 29.08.2021 ja 25.09.2021 kirjad ning viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise avaldus (dtl 283–285). Tagastada määruskaebuse esitajale dokument pealkirjaga „XXX“ (dtl 274–276) ja korduvalt esitatud dokumendid (dtl 248–253, 255–259, 266–273, 277–281, 286–312, 314–386).
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1492 menetlusse.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1492 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 16.03.2021 X-le ettekirjutuse nr 1052240956 kohe Eestist lahkumiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 alusel ning kohaldas temale VSS § 74 lg 2 alusel 5 aasta pikkust Schengeni sissesõidukeeldu lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
2.X esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.03.2021 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuse täienduse kohaselt mõistab kaebaja, et esitab kaebuse kaebetähtaega ületades, kuid tal ei olnud aega 10 päeva jooksul dokumente esitada, sest ta pöördus advokaadi poole, kuid advokaat keeldus teda aitamast.
3.Tallinna Halduskohus luges 10.08.2021 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Praeguses asjas kohaldub VSS § 13 lg-s 3 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgelt märgitud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Ettekirjutusest nähtub kaebaja omakäeline kinnitus, et ta sai ettekirjutuse kätte selle tegemise päeval, st 16.03.2021. Kaebusega esmakordselt halduskohtusse pöördumise ajaks ehk 05.07.2021 oli kaebetähtaeg ületatud rohkem kui kolme kuu võrra. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kohtupraktikas on mõjuvatakse põhjusteks peetud olulisi ja kestvaid objektiivseid takistusi, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise. Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebuses ei ole toodud ühtegi eelnimetatud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Üksnes asjaolu, et üks advokaat, kelle poole kaebaja tädi pöördus, keeldus kaebajat aitamast, ei ole piisav selleks, et lugeda kaebuse esitamine enam kui kolm kuud peale selleks ettenähtud tähtaega põhjendatuks. Kaebetähtaja rikkumist saaks ka kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutusest nähtub, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei pea isikul olema juriidilisi teadmisi. Samuti ei ole keerukas ega raskesti mõistetav ettekirjutuse vaidlustamise kord, mida on ettekirjutuses ka selgitatud. Kaebusest nähtub, et kaebajale oli teada, et ettekirjutuse vaidlustamiseks tuleb tal kohtusse pöörduda 10 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset põhjendust, miks ei olnud tal võimalik kaebust esitada varem kui alles enam kui kolme kuu möödumisel ettekirjutuse tegemisest. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 10.09.2021 X määruskaebus halduskohtu määruse peale, kus ta palub PPA 16.03.2021 ettekirjutuse tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Määruskaebuse kohaselt oli kaebus esitatud hilinenult mõjuval põhjusel, sest kaebaja viibis 22.03.2021–05.07.2021 murtud jalaga haiglas. Tal oli tugev valu ja ta ei saanud vabalt liikuda. Selle tõendamiseks on määruskaebusele lisatud kaebaja haiglast väljakirjutamise tõend koos tõlkega eesti keelde. Kaebaja palub arvestada, et Ukrainas on üsna raske normaalset tööd 2(4)
3-21-1492 leida. Kaebajal on tööd vaja, sest ta on naise ja kallist ravi vajava haige ema ainus toitja. Kaebaja kinnitab, et kui tema reisikeeld tühistatakse, ennistatakse ta tööle Poola ettevõttes W.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Kaebaja esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule dokumendi haiglast väljakirjutamise kohta koos tõlkega eesti keelde (dtl 244–246), millega ta soovib tõendada, et ei saanud halduskohtule tähtaegselt kaebust esitada mõjuval põhjusel. Samuti on kaebaja lisanud oma tädi Q 29.08.2021 kirja koos tõlkega (dtl 260–261), Q 25.09.2021 kirja (dtl 313) ning 22.09.2021 täidetud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise avalduse (dtl 283–285), milles on mh selgitatud kaebetähtaja ületamise põhjuseid. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde, sest need võivad omada asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus tagastab võõrkeelse dokumendi pealkirjaga „XXX“ (dtl 274–276), sest kaebaja ei ole selgitanud selle dokumendi seost määruskaebuse menetlusega ning see seos pole äratuntav ka ringkonnakohtule. Kaebaja on ringkonnakohtule samu menetlusdokumente esitanud korduvalt. Toimikut ei ole vaja koormata dokumentidega, mis seal juba olemas on. Seetõttu tagastab ringkonnakohus ka korduvalt esitatud dokumendid (dtl 255, 248–253, 256– 259, 266–273, 277–281, 286–312, 314–386).
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus lõpetas õigesti asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega asu neid üle kordama ((HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Ka määruskaebuse väited ja lisatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
8.Määruskaebuse kohaselt ei saanud kaebaja tähtaegselt PPA ettekirjutust vaidlustada, kuna ta viibis 22.03.2021–05.07.2021 murtud jalaga haiglas, tal oli tugev valu ja ta ei saanud vabalt liikuda. Selle tõendamiseks esitas kaebaja ka haiglast väljakirjutamise tõendi koos osalise tõlkega eesti keelde. Samas ei ole määruskaebuses selgitatud, miks ei saanud kaebaja seda tõendit halduskohtule esitada juba enne 10.08.2021 määruse tegemist.
9.Kohtutoimikust nähtuvalt jättis halduskohus 12.07.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis 15-päevase tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks (dtl 45). Muu hulgas tuli kaebajal selleks tähtajaks esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjenduste ja oma väiteid kinnitavate tõenditega. Samuti selgitas halduskohus määruses (p 5), et kohus saab kaebust menetleda üksnes juhul, kui kaebetähtaja rikkumiseks olid olemas mõjuvad põhjused ning et nendeks saavad üldjuhul olla kaebaja tahtest ja tegevusest sõltumatud objektiivsed asjaolud, millest tingituna ei olnud võimalik kaebust õigeaegselt esitada. Halduskohus lisas, et ka väiteid advokaadi abi andmisest keeldumise kohta peab kaebaja tõendama. Ühtlasi hoiatas halduskohus 12.07.2021 määruses kaebajat, et kui mõjuvaid põhjuseid kaebetähtajast kinni pidamata jätmiseks ei esinenud, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid lõpetab asja menetluse. Kaebaja vastas halduskohtule 26.07.2021, esitades eestikeelse kaebuse koos nõutud koopiaga vaidlustatud ettekirjutusest ja makstes nõutud riigilõivu 15 eurot. Kaebetähtaja ületamise kohta vastas kaebaja (dtl 101), et saab aru, et esitas selle ettenähtust hiljem. Kaebaja sõnul pöördus ta advokaadi poole, kuid too keeldus teda aitamast, nii et tal ei olnud aega 10 päeva jooksul dokumente esitada. Kaebaja selgitas ka, et advokaadiga suhtlemise kohta ei ole tal kirjalikku kinnitust, kuna advokaadiga võttis ühendust tädi Q. Kaebuse puuduste kõrvaldamisel ei maininud kaebaja seda, et tal oleks olnud kaebuse esitamine takistatud tervislikel põhjustel, 3(4)
3-21-1492 samuti ei esitanud ta selle kohta mingeid tõendeid. Kaebaja esitas haiglast väljakirjutamise tõendi halduskohtule alles 03.09.2021 e-kirjaga pärast seda, kui halduskohus oli talle 10.08.2021 määruse e-kirja teel kahel korral edastanud (13.08.2021 ja 01.09.2021).
10.Ringkonnakohtule ei nähtu selliste takistuste olemasolu, mille tõttu ei oleks kaebaja saanud hiljemalt kaebuse puuduste kõrvaldamisel esitada oma tervisliku seisundi kohta teavet. Kuna kaebaja maksis määratud ajaks riigilõivu, esitas eestikeelse kaebuse ja vaidlustatud ettekirjutuse koopia ning selgitas mh seda, miks ta kaebust varem ei esitanud (dtl 101), võib järeldada, et halduskohtu 12.07.2021 määrusest arusaamisega kaebajal raskusi ei olnud. Isegi kui kaebajal ei olnud võimalik esitada meditsiinitõendit oma haiglas viibimise kohta, oleks ta saanud vähemalt mh märkida, et ka see takistas tal varem kaebust esitamast. Sellise teabe esitamiseks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Ometi mainis kaebaja oma haigust alles siis, kui halduskohus oli 10.08.2021 määrusega asja menetluse lõpetanud. Seega ei pea ringkonnakohus kaebaja määruskaebuses esitatud uut asjaolu ja tõendit, mille kohaselt ta viibis haiglas, HKMS § 198 lg 3 alusel lubatavaks. See ei ole aluseks, mille tõttu tuleks halduskohtu järeldus ümber hinnata. Lisaks ei nähtu määruskaebusele lisatud haiglast väljakirjutamise tõendi andmetest, et kaebaja ei oleks saanud oma terviseprobleemi tõttu siiski oluliselt varem halduskohtusse pöörduda. Tegemist on ukrainakeelse dokumendiga, mille kohta on kaebaja esitanud vaid osalise tõlke. Samas ilmneb tõendi tõlkimata osast (dtl 245), et haiguse algus- ja lõpukuupäevad on vastavalt 22.03.2021 ja 07.05.2021 (mitte 05.07.2021 nagu kaebaja on märkinud eestikeelsetes dokumentides). Samuti ei nähtu sellelt tõendilt, et kaebaja viibis haiguse tõttu tingimata haiglaravil. Haiguse alguskuupäeva juures on osutatud ambulatoorsele ravile, samas kui statsionaarsele ravile suunamise kuupäeva märgitud ei ole. Isegi kui kaebaja oli tõepoolest kuni 07.05.2021 haiglas ravil, ei ole ta selgitanud, mis takistas tal esitamast kaebust kohe pärast ravi lõppu. Kaebaja pöördus halduskohtusse alles 05.07.2021, s.t kaks kuud pärast tõendil märgitud haiguse või ravi lõpukuupäeva. Ringkonnakohus leiab seega, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ka kaebaja terviseprobleemidest tulenevalt.
11.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.