Politsei- ja Piirvalveamet (PPA) pidas Setomaa vallas ebaseadusliku piiriületuse käigus 12.07.2018 kinni dokumentideta isiku, kes väitis ennast olevat Palestiina kodanik Y (sünd. XX.XX.XXXX). Isik avaldas samal päeval soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Tartu Halduskohus andis 16.07.2018 määrusega nr 3-18-1399 PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK). Rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetati taotlusest loobumise tõttu PPA 23.07.2018 otsusega nr 7001810125-1, mida taotleja ei vaidlustanud. PPA koostas
3-21-1866 Y-le 07.08.2018 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1043792099 koos sissesõidukeeluga 5 aastaks, mida samuti ei vaidlustatud. Isik viibis KPK-s, kust ta 07.05.2019 vabastati, sest PPA-l ei õnnestunud isikut tuvastada ja teda Eestist välja saata. Isik ei täitnud tema suhtes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 10 lg 2 alusel kohaldatud järelevalvemeetmeid, vaid lahkus kahe kuu möödumisel ebaseaduslikult Soome, kust ta saadeti Dublini menetluse raames 16.01.2020 tagasi Eestisse. PPA määras uued järelevalvemeetmed, mida isik samuti ei täitnud ning lahkus järjekordselt Eestist, kuni saadeti Poolast 18.02.2021 uuesti Dublini menetluse raames tagasi Eestisse. Poola ametivõimudele avaldas isik, et ta on Alžeeria kodanik Q (sünd. XX.XX.XXXX). PPA pidas isiku 18.02.2021 kinni ja Tallinna Halduskohus andis 19.02.2021 määrusega nr 3-21-352 PPA-le loa paigutada Q KPK-sse. Isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega pikendati Tallinna Halduskohtu 16.04.2021 määrusega kuni 16.08.2021. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.05.2021 määrusega Q määruskaebused Tallinna Halduskohtu 19.02.2021 ja 16.04.2021 määrusete peale rahuldamata. Riigikohus jättis 08.06.2021 määrusega Q määruskaebuse menetlusse võtmata.
2.PPA esitas Alžeeria saatkonnale palve isiku tuvastamiseks ja temale reisidokumendi väljastamiseks. Alžeeria saatkond teavitas 26.04.2021, et isik tuvastati kui Alžeeria kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Alžeeria saatkond teavitas 04.05.2021, et pädev institutsioon peatas reisidokumendi väljastamise. Koroonaviirusega seoses on Alžeeria piir suletud ja välismaale jäänud kodanike naasmine on peatatud. Välisministeerium esitas PPA palvel Alžeeriale 07.06.2021 noodi selle kohta, et isikule ei ole dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkond teavitas 21.06.2021, et noot edastati pädevale institutsioonile, Alžeeria piir on osaliselt avatud, kuid dokumendi väljastamine on peatatud kuni edaspidise teateni.
X esitas PPA-le 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse, milles märkis enda nimeks Q.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 12.08.2021 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada X kuni kaheks kuuks KPK-sse. Isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh intervjuu korraldamiseks) ning esineb VSS § 68 p-de 2, 5, 8 ja 9 kohane põgenemisoht. Isik on esitanud enda kohta valeandmeid (VSS § 68 p 2), muutes korduvalt seletusi nimekuju, sünniaja ja kodakondsuse kohta. Isik on tuvastatud kui Alžeeria kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Valeandmete esitamise põhjuseks võib pidada isiku soovi saada rahvusvahelist kaitset. Isik ei ole järginud ka tema suhtes varem kohaldatud järelevalvemeetmeid, vaid lahkus kahel korral ebaseaduslikult Eestist teistesse Schengeni riikidesse, omamata selleks vajalikke lubasid ja dokumente (VSS § 68 p-d 5 ja 9). Isik peeti 2018. a-l kinni ebaseadusliku piiriületuse tõttu (VSS § 68 p 8) ja on ilmne, et ta võib ka edaspidi kasutada kõiki võimalusi Euroopas ebaseaduslikult ringi liikumiseks. Isik esitas 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle sai Tallinna Halduskohtu 11.08.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-352 teatavaks, et Alžeeria saatkond on tema isikusamasuse tuvastanud. Eelnenud ligi 6 kuu jooksul ei ole isik rahvusvahelist kaitset taotlenud, kuigi tal oli võimalus seda teha. Seega on rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud väljasaatmise takistamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning tema kinnipidamine on proportsionaalne ja kohane abinõu.
5.X märkis 12.08.2021 kohtuistungil, et ta ei ole alžeerlane ja tema nimi on Y. Isik oli sunnitud Eestist lahkuma, sest tal puudus võimalus siin töötada ja endale elatist teenida. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik põhjusel, et ta ei soovi enda Alžeeriasse väljasaatmist. Isik vajab rahvusvahelist kaitset seoses sõjaolukorraga Palestiinas. Isik ei soovi Eestist
2(7)
3-21-1866 põgeneda, sest ta on seda juba varem ebaõnnestunult üritanud. Alžeeriasse väljasaatmist ei saa pidada tõenäoliseks, sest riik on lukus ja vastu ei võeta ka oma kodanikke.
6.Tallinna Halduskohus andis 13.08.2021 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isikut peeti VSS-i alusel kinni väljasaatmise eesmärgil ja ta esitas kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku käitumisest ja kohtuistungil antud seletustest võib järeldada, et tal puudub rahvusvahelise kaitse vajadus ning taotlus esitati teise isiku soovitusel eesmärgiga takistada Alžeeriasse väljasaatmist. Rahvusvahelise kaitse vajaduse korral tulnuks seda taotleda esimeses turvalises riigis. Isiku sõnul elas ta 4–5 aastat Türgis ning jõudis Eestisse läbi mitme riigi. Ka Eestis ei taotlenud ta 2018. a-l rahvusvahelist kaitset kohe, vaid alles mitu tundi pärast kinnipidamist. Seejuures loobus isik taotlusest 5 päeva hiljem ning ei taotlenud enam kui 3 aasta jooksul uuesti rahvusvahelist kaitset, vaid esitas uue taotluse alles pärast seda, kui Alžeeria ametivõimud tuvastasid ta Alžeeria kodanikuna. Isik tunnistab isegi, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, sest ei soovi enda väljasaatmist Alžeeriasse. Puudub alus kahelda, et isik on tuvastatud ebaõigesti, sest seda tehti mh fotode ja sõrmejälgede alusel. Isiku Alžeeria päritolu võib järeldada ka sellest, et ta väitis Poola ametivõimudele end olevat alžeerlane, samuti reisis ta koos isikuga, kes tuvastati hiljem Alžeeria kodanikuna. Kuna isik on tuvastatud Alžeeria kodanikuna ja teda ootab väljasaatmine Alžeeriasse, kus sõjaolukorda ei esine, siis puudub isikul rahvusvahelise kaitse vajadus ning viide Palestiinas Gazas toimuvale relvakonfliktile ei ole asjakohane. Põgenemisohu esinemine on usutav. Isiku suhtes on lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kahel korral kohaldatud järelevalvemeetmeid, mida isik ei järginud, vaid lahkus ebaseaduslikult Eestist teise Schengeni liikmesriiki. Puudub alus arvata, et isik sel korral järgib tema suhtes kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ning jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemiseni ja tõenäolise väljasaatmiseni. Kuna isikul puudub rahvusvahelise kaitse vajadus ja ta on enda Alžeeriasse väljasaatmisele vastu vaielnud, siis puudub alus eeldada, et isikul oleks motivatsioon teha PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd ja taotluse rahuldamata jätmise korral aidata kaasa enda väljasaatmisele. Usutav on, et isik hakkab menetlust takistama ja ennast varjama. Seda kahtlust kinnitab isiku varasem käitumine, s.o valeandmete esitamine nime, sünniaja, kodakondsuse ja päritoluriigi kohta. Samuti on usutav, et isik vabanes ise enda dokumentidest, et vältida tema isiku tuvastamist ja kodakondsusjärgsesse riiki väljasaatmist. Põhjendused, et isik lahkus Eestist elatusvahendite puudumise tõttu, on otsitud, kuna ka teistes riikides puudusid tal elatusvahendid ja luba töötada. Pigem püüab isik jõuda suure araabiakeelse kogukonnaga riiki, kus saaks ühiskonda sulanduda ja vältida kokkupuudet ametivõimudega. Praeguse kinnipidamise eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute tegemiseks ja selleks vajalike andmete saamiseks ning kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, siis ka isiku lahkumiskohustuse sundtäitmiseks (VRKS § 362 lg 4). Isiku võimalik väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest Alžeeria tuvastas isiku enda kodanikuna ning PPA-l on ka varasem kogemus, et koroonapandeemiast tingitud piirangutele vaatamata on riigid siiski oma kodanikke vastu võtnud. Suhtlus Alžeeria ametivõimudega ei ole kestnud nii kaua, et oleks põhjust pidada väljasaatmist lähitulevikus võimatuks. Isiku kinnipidamise kestust ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna varasemaid kinnipidamisi ei summeerita. Puuduvad andmed, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
7.X palub 30.08.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.08.2021 määrus ja vabastada ta viivitamata KPK-st. Halduskohtu määrus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning selle tegemisel ei ole piisavalt arvestatud kõiki isikuga seotud asjaolusid. Halduskohus võttis juba 3(7)
3-21-1866 seisukoha, et isikul puudub rahvusvahelise kaitse vajadus ja taotlus on esitatud üksnes väljasaatmise vältimiseks, kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles pooleli. Isiku kinnipidamine on kestnud ebaproportsionaalselt kaua, olenemata asjaolust, et teda on peetud kinni erinevatel õiguslikel alustel. Määruskaebuse esitaja väljasaatmist Alžeeriasse ei saa pidada tõenäoliseks, sest ta on vääralt tuvastatud Alžeeria kodanikuna ning Alžeeria riik on lukus ja ei võta kedagi vastu. Määruskaebuse esitaja on pärit Palestiinast Gazast ning ta ei saa sõjaolukorra tõttu sinna naasta, mistõttu tuleb talle anda rahvusvaheline kaitse. Kuna isik kinnitas juba halduskohtu istungil, et on põgenemisest väsinud ja mõistab selle perspektiivitust, siis ei esine määruskaebuse esitaja põgenemise ohtu. Isik soovib jääda Eestisse ja töötada siin juuksurina ning tema varasemad põgenemised olid seotud võimatusega end Eestis ära elatada. Rahvusvahelise kaitse taotlejad viibivad üldjuhul vabaduses ja KPK-s kinnipidamist ei õigusta mitte igasugune põgenemisoht. Määruskaebuse esitaja on valmis tegema PPA-ga koostööd. Halduskohus ei analüüsinud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust, eriti kuna KPK tingimused sarnanevad vanglale. Määruskaebus tuleks vaadata läbi kohtuistungil araabia keele tõlgi osavõtul.
8.X esitas PPA-le 24.08.2021 avalduse, milles palus lõpetada rahvusvahelise kaitse menetlus, sest kinnipidamine mõjutab tema vaimset tervist ja ta soovib enda võimalikult kiiret deporteerimist. PPA lõpetas 02.09.2021 otsusega nr 7002110066-1 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse seoses taotluse tagasivõtmisega. Pärast vaidlustamistähtaja möödumist pidas PPA isiku kinni ning Tallinna Halduskohus andis 14.09.2021 määrusega nr 3-21-2076 VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada X KPK-sse mitte kauemaks kui 14.11.2021 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.10.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi (kinnipidamise aluseks jäi üksnes VSS § 15 lg 2 p 1). Isik esitas ringkonnakohtu määruse peale 27.10.2021 määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 09.11.2021 määrusega menetlusse võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida PPA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
10.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 12.08.2021 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda mingeid põhjendusi, miks oleks selle läbivaatamiseks vajalik korraldada kohtuistung. Puudutatud isik on saanud oma seisukohti isiklikult väljendada Tallinna Halduskohtu 12.08.2021 istungil, millel osales ka araabia keele tõlk. Määruskaebuse esitajat esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses, mistõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 23.02.2021 4(7)
3-21-1866 määruses nr 3-21-352, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud KPK-s, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul araabia keelde.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et tulenevalt rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamisest on isikut peetud alates 13.09.2021 kinni VSS § 15 alusel, mitte VRKS § 361 alusel. Kuna Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määruse õiguslik toime lõppes 13.09.2021, siis ei ole ringkonnakohtul enam võimalik määruskaebuse esitajat KPK-st vabastada. See ei takista siiski selle hindamist, kas X kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine oli Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määruse tegemise ajal põhjendatud või mitte (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 320-1697, p 13; 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).
12.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt KPK-sse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel KPK-sse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praegusel juhul on PPA ja halduskohus tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alustele.
13.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa siiski pelgalt mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata, arvestades konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). PPA 12.08.2021 taotluse kohaselt on kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute tegemiseks (sh intervjuu läbiviimiseks). See toiming ei saanud olla taotluse esitamise ajaks veel tehtud, sest rahvusvahelise kaitse taotlus esitati alles 11.08.2021. Kuna isikuga seotud asjaolud olid ebaselged, oli isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 (p-des 13 ja 14), et X puhul esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-des 2, 5, 8 ja 9 märgitud asjaoludest. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et kahtlust, et puudutatud isik võib põgeneda, kinnitab esmajoones see, et isik ei ole järginud tema suhtes varem kohaldatud järelevalvemeetmeid ning lahkus ebaseaduslikult esmalt Soome ja seejärel Poola (VSS § 68 p-d 5 ja 9). Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei püüaks rohkem Eestist põgeneda, sest mõistab nüüd selle perspektiivitust, on isiku üldise ebausaldusväärsuse tõttu ebausutav. Määruskaebuse esitaja sõrmejäljed on EURODAC andmebaasis olemas juba 2018. a-st ja kui ta on varasemat Eestist lahkumist põhjendanud sellega, et tal puudus võimalus siin endale tööga elatist teenida, ei saaks ta ka praegu KPK-st vabastamise korral Eestis seaduslikult töötada.
14.Ringkonnakohus ei pidanud 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 võimalikuks välistada, et dokumentides eri nimekujude (Q, Y) esitamise põhjuseks võis olla eksitus nime transkribeerimisel, kuid olukorras, kus isik on praeguseks Alžeeria ametivõimude poolt 5(7)
3-21-1866 tuvastatud kui X, on selge, et valeandmeid on esitatud ka nime kohta. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudub mõistlik põhjus kahelda, et Alžeeria ametivõimud tuvastasid määruskaebuse esitaja tegeliku isiku fotode ja sõrmejälgede alusel õigesti. Seejuures tuleb märkida, et haldusasjas nr 3-21-2076 peetud Tallinna Halduskohtu 14.09.2021 istungil tunnistas määruskaebuse esitaja ka ise, et tema nimi on X ja ta on Alžeeria kodanik, kes soovib naasta Alžeeriasse või mõnda teise araabia riiki. Eeltoodut arvestades on PPA põhjendatult seostanud isiku põgenemise ohtu ka valeandmete esitamisega (VSS § 68 p 2). Ringkonnakohus jääb 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 (p 14) toodud seisukohale, et kuigi X puhul võib esineda VSS § 68 p-s 8 sätestatud asjaolu, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse samal päeval, mistõttu ei saa pelgalt ebaseadusliku piiriületuse faktist järeldada isiku eesmärki liikuda Eestist edasi ja valmisolekut rikkuda selleks vajaduse korral kehtivaid õigusakte.
15.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on isiku kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p-i 5 tuleb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d tõlgendada viisil, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide ja konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13–16). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10–12).
16.X on peetud 18.02.2021–11.08.2021 kinni VSS-i alusel (kinnipidamiseks anti viimati luba Tallinna Halduskohtu 16.04.2021 määrusega nr 3-21-352) ning 11.08.2021–13.09.2021 VRKS-i alusel, alates 13.09.2021 on määruskaebuse esitaja kinnipidamise aluseks olnud uuesti VSS. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et kuivõrd määruskaebuse esitajale selgus Tallinna Halduskohtu 11.08.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-352, et Alžeeria ametivõimud on tuvastanud ta Alžeeria kodanikuna ja tema väljasaatmise võimalus muutus seega varasemast oluliselt tõenäolisemaks, on alust arvata, et 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotlus esitati just väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks. Seda järeldust kinnitavad ka määruskaebuse esitaja hilisemad ütlused Tallinna Halduskohtu 14.09.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-2076, kus ta tunnistas, et Alžeeria ametivõimud tuvastasid tema isiku õigesti. Seega ei saanud rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitatud põhjendused (sõjaolukord Palestiinas Gazas) olla asjakohased. Järelikult oli X VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinnipidamine õiguspärane.
17.Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11) ja seega ei saa isiku kinnipidamist pidada ainuüksi selle kestusest tulenevalt praegusel juhul ebaproportsionaalseks. Varasemaid kinnipidamisi VSS-i alusel ei saa summeerida kinnipidamisega VRKS-i alusel. Samuti märkis ringkonnakohus juba 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 (p 16), et pärast Poolast tagasisaatmist 18.02.2021 alanud kinnipidamist tuleb pidada uueks kinnipidamiseks, mistõttu on isikut peetud ka erinevatel alusel kinni kokku oluliselt vähem kui 18 kuud (praeguseks ligi 11 kuud). Kuna X on varem kahel korral jätnud VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed täitmata ja loata Eestist lahkunud ning jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht, siis on PPA ja halduskohus 6(7)
3-21-1866 põhjendatult leidnud, et isiku suhtes ei ole ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga ka selles, et isiku Alžeeriasse väljasaatmist ei saa pidada perspektiivituks. Kuigi COVID-19 haigusest tingitud reisimispiirangute tõttu võib tagasisaatmine mõnevõrra viibida, tuleb arvestada, et Alžeeria ametivõimud on puudutatud isiku tuvastanud Alžeeria kodanikuna ja seega on olemas vastuvõttev riik, kuhu isikut on võimalik välja saata (mh pole alust arvata, et Alžeeria ametivõimud keelduksid X tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi väljastamisest).
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määrus muutmata.
19.X-le määruskaebuste menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.