Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (X) kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (X), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kardo Karon
Asja läbivaatamine
12.08.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X (X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2021 (kaasa arvatud).
Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirvalveamet (PPA) tabas 12.07.2018 kl 11.28 Võru maakonnas Setomaa vallas Kolodavitsa külas kaks meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kuna neil puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks, pidas PPA nad kinni. Kontrollimisel väitsid isikud, et on Palestiina Riigi kodanikud. Üks isikutest nimetas end X (sündinud xx xx xxxx, elukoht Axarai piirkond Istanbulis Türgi Vabariigis, algharidusega, perekonnaseisult vallaline, emakeeleks araabia keel), kes avaldas samal päeval kl 16.42 suuliselt soovi saada varjupaika. PPA võttis taotluse menetlusse.
2.Tartu Halduskohus andis 16.07.2018 määrusega asjas nr 3-18-1399 PPA-le välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 13.07.2018 kuni 2 kuuks. Kohtumäärusest nähtuvalt oli X menetlustoimingute jooksul oma nime muutnud, seega oli tema isikusamasus kahtluse all. Isiku puhul esines põgenemisoht, sest ta ületas ebaseaduslikult Eesti välispiiri ja
3-21-1866
tema eesmärgiks oli jõuda Saksamaale, mitte Eestisse. Isik ei esitanud veenvaid põhjendusi rahvusvahelise kaitse saamiseks ega põhjendanud, miks ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset teistest riikidest.
3.X esitas 17.07.2018 PPA-le taotluse varjupaigamenetlusest loobumiseks. PPA lõpetas 23.07.2018 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse, mis toimetati isikule kätte 26.07.2018. Isik otsust ei vaidlustanud. PPA tegi isikule 07.08.2018 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks.
4.Tallinna Halduskohus andis 08.08.2018 määrusega asjas nr 3-18-1580 PPA-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks. Kohtumäärusest nähtuvalt ei olnud võimalik isikut välja saata, sest tema isikusamasust ei olnud tuvastatud ja tal puudus isikut tõendav dokument. Samas esines tema puhul põgenemisoht, sest ta ületas ebaseaduslikult Eesti välispiiri ja tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. Isik on korduvalt ületanud ebaseaduslikult erinevate riikide piire. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati väljasaatmise vältimiseks. Taotlust ei põhjendatud ja kaitset ei taotletud teistest riikidest. Tallinna Halduskohus pikendas 05.10.2018 määrusega X kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra ja 04.02.2019 määrusega 3 kuu võrra. Halduskohtu 05.10.2018 määrusest nähtuvalt on isik nimetatud end varem ka X. Väidetavalt läks ta Türki 4-5 aastat tagasi, lahkus sealt 7-10 päeva tagasi salaja paadiga Itaaliasse, suundus Poola ja soovis jõuda kaubarongiga Saksamaale, kuid sattus eksikombel hoopis Eestisse. PPA hinnangul tuli isik tõenäoliselt Eestisse Venemaa Föderatsiooni kaudu. Isik avaldas kohtuistungil soovi naasta päritoluriiki. Halduskohtu 04.02.2019 määrusest nähtuvalt teavitasid Palestiina ametivõimud PPA-d, et nende andmebaasides sellise nime ja sünniajaga isikut ei leidu. Seega oli isiku isikusamasus ja kodakondsus jätkuvalt kahtluse all. Isik ei mäleta väidetavalt oma vanemate, õe ja venna nimesid ega oma täpset elukoha aadressi. Väidetavalt ei ole Palestiina isikule kunagi ühtegi dokumenti väljastanud ja Venemaale reisis ta võltsitud dokumentidega. Seega andis isik vastuolulisi ütlusi dokumentide kohta, sest varem väitis ta, et tema dokumendid varastati Poolas. PPA kahtlustas, et tegemist võib olla Alžeeria kodanikuga, sest teine temaga kaasas olnud isik tuvastati Alžeeria kodanikuna. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2019 määrusega isiku määruskaebuse halduskohtu 04.02.2019 määruse peale rahuldamata ja Riigikohus jättis 08.05.2019 määrusega isiku määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
5.Isik vabastati 07.05.2019 kinnipidamiskeskusest, sest Palestiina ja Alžeeria ametivõimud ei suutnud teda tuvastada, ja tema suhtes kohaldati VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid, vaid lahkus 2 kuu pärast Eestist ebaseaduslikult Soome, kust ta saadeti 16.01.2020 tagasi Eestisse. PPA määras isikule uued järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ja lahkus Eestist Poola. Poola esitas 09.11.2020 Eestile taotluse Alžeeria kodaniku X (sündinud xx xx xxxx) tagasivõtmiseks. Eesti võttis isiku tagasi, kuigi PPA-le teadaolevalt oli isiku nimeks X (sündinud xx xx xxxx), kes on kodakondsuseta ja sündinud Gazas Palestiinas. Isik oli andnud Poolas uued isikuandmed, sh isa nimeks I. ja ema nimeks F. Isik saabus 18.02.2021 tagasi Eestisse, kus ta peeti kinni.
6.Tallinna Halduskohus andis 19.02.2021 määrusega asjas nr 3-21-352 PPA-le VSS-i alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks ning pikendas 16.04.2021 määrusega isiku kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra. Kohus leidis, et isiku isikusamasus vajab jätkuvalt tuvastamist, sest isik on esitanud enda kohta erinevaid
2(6)
3-21-1866
isikuandmeid. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku eelnevat käitumist arvestades tõhus väljasaatmise lõpuleviimiseks. Esineb põgenemisoht. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.05.2021 määrusega isiku määruskaebused halduskohtu määruste peale rahuldamata ning Riigikohus jättis 08.06.2021 määrusega isiku määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
7.PPA esitas 01.03.2021 Alžeeria saatkonnale palve isiku tuvastamiseks ja reisidokumendi väljastamiseks. Alžeeria saatkond teavitas 26.04.2021, et isik on tuvastatud kui Alžeeria kodanik X (sündinud xx xx xxxx Sidi Bel-Abbes, B. ja A. poeg). PPA esitas Alžeeria saatkonnale palve isikule dokumendi väljastamiseks. Alžeeria saatkond teatas 04.05.2021 kirjas, et reisidokumendi väljastamine on pädeva institutsiooni poolt peatatud. Seoses koroonaviirusega on Alžeeria piir kinni ja välismaale jäänud kodanike kodumaale naasmine on peatatud. Välisministeerium esitas PPA palvel 07.06.2021 Alžeeriale noodi selle kohta, et isikule ei ole dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkond teavitas 21.06.2021 kirjas, et noot on edastatud pädevale institutsioonile, Alžeeria piir on osaliselt avatud, kuid dokumendi väljastamine on peatatud kuni edaspidise teateni.
8.X esitas 11.08.2021 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Sooviavaldusel märkis isik oma nimeks X.
9.PPA esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
9.1.Isikut on peetud seni kinni VSS-i alusel. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, siis tuleb tema kinnipidamine vormistada VRKS-i alusel. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. PPA peab kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.
9.2.Isiku puhul esineb VSS § 68 p-de 2, 5, 8 ja 9 kohane põgenemisoht. Esmasel kinnipidamisel väitis isik, et ta on Palestiina Riigi kodanik X (sündinud xxxx). Poolas väitis isik, et ta on Alžeeria kodanik X (sündinud xxxx). Alžeeria saatkond tuvastas isiku kui Alžeeria kodaniku X (sündinud xxxx). Isik väidab jätkuvalt, et ta on X (sündinud xxxx). Isik esitab valeandmeid, et saada endale rahvusvahelist kaitset. Valeandmete esitamisega takistab isik andmete ja muu teabe kontrollimist. Vabaduses viibides ja soodsamate võimaluste tekkimisel lahkuks ta Eestist ning takistaks seega vajalike andmete õigsuse kontrollimist.
9.3.Isikule määrati kinnipidamiskeskusest vabanemisel VSS § 10 lg 2 p-de 1-5 kohased järelevalvemeetmed, mida ta ei järginud, vaid lahkus korduvalt Eestist. Seega võib eeldada isiku põgenemisohtu. Sellega takistaks isik menetluse eesmärgipärast, efektiivset ja kiiret läbiviimist. Dokumentide puudumine ei ole takistanud isikul Eestist lahkumast.
9.4.Isik peeti 2018. a kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Ta esitas küll varjupaigataotluse, kuid võttis selle tagasi. Arvatavasti esitati taotlus lootuses, et teda ei peeta kinni, vaid tal võimaldatakse vabaduses viibida. On ilmne, et isik kasutab kõiki võimalusi, et ebaseaduslikult Euroopas liikuda. Teda pole takistanud dokumentide puudumine, järelevalvemeetmete kohaldamine ega korduv tagasisaatmine Eestisse. Alates kinnipidamisest ei ole isik esitanud korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust. PPA on veendunud, et vabaduses viibides ja järelevalvemeetmeid kohaldades ei järgiks isik neid, vaid lahkuks talle sobivasse Euroopa riiki.
3(6)
3-21-1866
9.5.Kinnipidamiskeskusest vabanemise järel jäi lahkumisettekirjutus kehtima ja kuulus täitmisele. See ei andnud isikule õigust lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isik ise ei ole taotlenud kordagi endale vajalikku dokumenti, et naasta väidetavasse kodakondsusjärgsesse riiki.
9.6.Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui selgus, et Alžeeria saatkond tuvastas ta kui Alžeeria kodaniku. Eelneva 6 kuu jooksul ei olnud isik korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. Seega üritab ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega takistada temale dokumendi väljastamise protsessi selleks, et teda ei saadetaks tagasi Alžeeriasse.
9.7.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ja ta ei ole ka varem täitnud talle määratud järelevalvemeetmeid. Seega on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Eesmärki ei täidaks ka mitme meetme korraga kohaldamine. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, milleks peaks alust andma isiku varasem käitumine.
9.8.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimiseks.
10.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, selgitades, et lähtub ametlikest dokumentidest, milles on isiku isikusamasus tuvastatud. PPA-l puudub põhjus neis dokumentides kahelda. Samuti puudub põhjus arvata, et isikut ei oleks võimalik Alžeeriasse välja saata. PPA varasem kogemus kinnitab, et koroonapiirangutele vaatamata on riigid oma kodanikke siiski tagasi võtnud.
11.Puudutatud isik väitis kohtuistungil, et X ei ole tema nimi ja ta ei ole seda nime kunagi enda nimena esitanud. Samuti selgitas ta, et pidi Eestist lahkuma, et tööd leida ja end ära elatada. Varem korjas pudeleid, et raha saada, kuid nii ei saa end ära elatada. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, sest ta ei ole alžeerlane ja ta ei ole nõus tema saatmisega võõrasse riiki. Ta on pärit Palestiinast Gazast. Ta tahab jääda Eestisse, tal ei ole enam mõtet põgeneda, on proovinud, kuid on koguaeg tagasi saadetud, sest sõrmejäljed on olemas. Tal pole enam kuhugi minna. On õppinud juuksuriametit ja soovib sellel ametikohal töötada. Rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendab sõjalise olukorraga Gazas. Puudutatud isiku esindaja selgitas täiendavalt, et isiku saatmine Alžeeriasse ei ole tõenäoline. PPA suhtlus Alžeeria saatkonnaga ei ole hea, kui peab suhtlema läbi Välisministeeriumi saadetavate nootide. Alžeeria saatkond on ise kinnitanud, et riik on lukus ja ka oma kodanikke vastu ei võeta, seega võib tagasisaatmise menetlus osutuda väga pikaajaliseks või võimatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugines taotluse esitamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5. Nimetatud sätete kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on
4(6)
3-21-1866
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
13.Puudutatud isikut peeti kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel kinni eesmärgiga ta riigist välja saata. Isik esitas kinnipidamiskeskuses viibimise ajal korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mille alusel algatati tema suhtes uus menetlus ja langes ära VSS-ist tulenev kinnipidamise alus. Seega tuleb kohtul hinnata isiku kinnipidamise vajadust uues menetluses.
14.Kuigi praeguse vaidluse esemeks ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotlus, võib isiku varasemast käitumisest ja kohtuistungil antud selgitustest järeldada, et isikul ei ole tegelikult vajadust rahvusvahelise kaitse järele, vaid taotlus esitati eesmärgiga takistada tema väljasaatmist Alžeeriasse. Kui isikul oleks olnud tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele, oleks ta taotlenud kaitset juba esimeses välisriigis, kuhu ta saabus. Isik elas enda väitel 45 aastat Türgis. Samuti reisis ta läbi mitme riigi, enne kui Eestisse jõudis. See näitab, et isik otsib endale sobivamaid elamistingimusi. Ka Eestis ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset kohe politseiga kohtudes 12.07.2018, vaid alles tunde hiljem. Seejuures loobus isik ise 5 päeva hiljem rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuigi talle tehti lahkumisettekirjutus ja kohustati lahkuma päritoluriiki. Kuni praeguse ajani, s.o enam kui 3 aasta jooksul ei ole ta uuesti rahvusvahelist kaitset taotlenud. Uue taotluse esitas ta alles pärast seda, kui sai teada, et Alžeeria ametivõimud tuvastasid ta oma riigi kodanikuna ja see toob kaasa tema saatmise Alžeeriasse. Isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus Alžeeriasse minema ja esitas sel põhjusel rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega on isik ise tunnistanud, et esitas taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Samuti nähtub isiku poolt kohtuistungil antud selgitustest, et tal tekkis idee varjupaiga taotlemiseks alles kellegi antud soovitusest, mitte ei lahkunud ta kohe kodumaalt eesmärgiga taotleda turvalises riigis varjupaika.
15.Kohus nõustub PPA-ga, et puudub alus kahelda Alžeeria ametivõimude poolses isiku tuvastamises. Isik tuvastati mh fotode ja sõrmejälgede alusel, mis jätab kahtlusteks vähe ruumi. Alžeeria päritolu võib järeldada ka sellest, et isik on ise Poola ametivõimudele väitnud, et ta on Alžeeria kodanik. Samuti reisis ta koos isikuga, kes tuvastati hiljem Alžeeria kodanikuna. Seega ei ole usutav isiku väide, et ta ei ole Alžeeria kodanik. Kuna isik on tuvastatud Alžeeria kodanikuna ja teda ootab väljasaatmine Alžeeriasse, kus puudub sõjaline olukord, siis puudub isikul vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Viide Palestiinas Gazas toimuvale relvakonfliktile ei ole asjakohane, sest isik ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et ta oleks sealt piirkonnast pärit, seega ei ole perspektiivne tema väljasaatmine sellesse piirkonda.
16.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et isiku puhul esineb põgenemisoht. PPA on kohaldanud kahel korral isiku suhtes lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks järelevalvemeetmeid, mida isik ei järginud, vaid lahkus ebaseaduslikult Eestist teise Schengeni liikmesriiki. Seega puudub alus arvata, et ta seekord järgib tema suhtes kohaldatavaid meetmeid ja jääb Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ja sellele tõenäoliselt järgnevat väljasaatmist ära ootama. Seda enam, et isik on ise enda väljasaatmisele Alžeeriasse vastu vaielnud. Arvestades asjaoludega, et kohtu hinnangul puudub isikul tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus ja ta ei soovi enda saatmist Alžeeriasse, siis puudub isikul ka motivatsioon PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd teha ja taotluse rahuldamata jätmisel tema väljasaatmisele kaasa aidata. On usutav, et isik hakkab PPA menetlust takistama ja end varjama, et Euroopa Liitu edasi elama jääda. Seda järeldust kinnitab isiku varasem käitumine, kus ta on korduvalt esitanud erinevaid isikuandmeid (nimi, sünniaeg, kodakondsus, päritoluriik), et enda isiku tuvastamist takistada ja päritoluriiki tagasisaatmist vältida. Samuti on usutav, et isik vabanes ise oma dokumentidest, et enda tuvastamist ja väljasaatmist vältida.
5(6)
3-21-1866
17.Kohtu hinnangul on otsitud isiku põhjendus, et ta lahkus Eestist elatusvahendite hankimiseks, sest isikul puudusid ka teistes riikides elatusvahendid ja luba töötada. Pigem on usutav, et isik soovib jõuda riiki, kus on suurem araabiakeelne kogukond, kelle abil ühiskonda sulanduda ja kokkupuudet ametivõimudega vältida.
18.Praeguse kinnipidamise eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus PPA jaoks rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ja selleks vajalike andmete saamiseks ning kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, siis ka isiku lahkumiskohustuse sundtäitmiseks (VRKS § 362 lg 4). Kohus nõustub PPA-ga, et võimalik väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Alžeeria on tuvastanud isiku oma kodanikuna. PPA-l on olemas varasem kogemus, et vaatamata koroonapandeemiast tingitud piirangutele on riigid siiski võtnud oma kodanikke vastu. Suhtlus Alžeeria ametivõimudega ei ole veel kestnud sedavõrd kaua, et oleks põhjust pidada isiku väljasaatmist lähitulevikus võimatuks. Kui väljasaatmine osutub siiski võimatuks, tuleb isiku kinnipidamise alused ümber hinnata.
19.Isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada antud juhul ebaproportsionaalseks abinõuks. Kinnipidamise on isik ise põhjustanud sellega, et on takistanud enda isiku tuvastamist ega pole varasemalt järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Kuigi isik viibib kinnipidamiskeskuse juba alates käesoleva aasta veebruarist, ei saa selle perioodiga praegusel juhul arvestada, sest VSS-i ja VRKS-i alusel kinnipidamisi ei liideta. Need kinnipidamised on toimunud erinevatel põhjustel.
20.Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
21.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
22.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.