Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2076
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kardo Karon
Asja läbivaatamine
14.09.2021 kohtuistungil
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning pikendas seda määrustega haldusasjades nr 3-181579 ja 3-18-1580. PPA-l ei õnnestunud isikut tuvastada ja Eestist välja saata, sest päringutele, Palestiina kui ka Alžeeria ametivõimudele tuli vastus, et nende andmebaasides sellise nime ja sünniajaga isikut (X, xx xx xxxx) ei leidu. 07.05.2019 vabastati X kinnipidamiskeskusest ning PPA kohaldas isikule VSS § 10 lg 2 järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid vaid lahkus peale kahe kuu möödumist Eestist ebaseaduslikult Soome. 16.01.2020 saadeti X Dublini kokkuleppe alusel Soomest Eestisse tagasi. PPA määras isikule uued järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist. 18.02.2021 saadeti isik Dublini kokkuleppe alusel Poolast Eestisse tagasi. Isik on avaldanud Poolas enda uued isikuandmed: X, sündinud xx xx xxxx, kodakondsus Alžeeria, isanimi I., emanimi F. Poola tuvastas isiku andmebaasi Eurodac andmete (sõrmejälgede) alusel. Isik saadeti 18.02.2021 Tallinna. Tallinna Halduskohtu määruse alusel asjas 3-21-352 paigutati isik kinnipidamiskeskusesse ja pikendati kinnipidamise tähtaega kahe kuu möödumisel (VSS alusel). Alles 26.04.2021 teavitas Alžeeria saatkond (vastuskiri nr 82/VAR/2021), et isik on tuvastatud kui X, sündinud xx xx xxxx Sidi Bel-Abbes, B. ja A.Z. poeg. Isikule dokumendi väljastamiseks paluti täita vastav ankeet. Seejärel dokumendi väljastamine viibis vastuvõtva riigi tõttu ja kodanike Alžeeriasse vastuvõtmine oli takistatud seoses koroonaviirusega. PPA palvel esitas Välisministeerium 07.06.2021 Alžeeriale noodi, et Alžeeria saatkond ei ole isikule dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkonna 21.06.2021 kirjaga nr 119/VAR/2021 teavitati, et noot on edastatud pädevale Alžeeria institutsioonile, Alžeeria piirid on osaliselt avatud, kuid laissez-passer väljastamine peatatud kuni edaspidise teateni. PPA taotles 06.08.2021 halduskohtult kinnipidamise tähtaja pikendamist. 11.08.2021 kell 10.00 toimus istung. 11.08.2021 kell 15.34 esitas isik PPA-le sooviavalduse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, mistõttu tema kinnipidamine vormistati ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 4 ja 5 alusel ning ta peeti 48 tunniks kinni. Sooviavaldusel märkis isik, et tema nimi on X. Halduskohus andis 13.08.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1866 loa X ́i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2021. 02.09.2021 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse isiku taotluse alusel. Isik peeti kinni 13.09.2021 kell 10.40 VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, 3 alusel kuni 48 tunniks.
põgenemisohule viitava valeandmete esitamisena käsitlenud isiku vastuolulisi ütlusi seoses oma sünniajaga. Põgenemisoht valeandmete esitamisel seisneb selles, et isik takistab enda tuvastamist ja välja saatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kuigi Alžeeria saatkond on kinnitanud, et tegemist on Alžeeria kodanikuga, siis PPA hinnangul ei ole ära langenud põgenemisoht. Isik on korduvalt esitanud valeandmeid. Isik on varasemalt korduvalt lahkunud Eestis Vabariigist temale sobivasse riiki. Isik on varasemalt öelnud, et tema eesmärk ei olnud kunagi saabuda Eestisse vaid minna Saksamaale, et parandada enda majanduslikku seisukorda. VSS § 68 p 5 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel määrati isikule VSS § 10 lg 2 p-d 1, 2, 3, 4, 5 kohased järelevalvemeetmed. Isik järelevalvemeetmeid ei järginud, vaid lahkus Eestist Soome Vabariiki, kust ta saadeti Dublini kokkuleppe alusel tagasi. PPA määras isikule uued järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist. Haldusasjas 3-3-1-24-17 tõdes Riigikohus, et on õige, et vabaduses viibiv väljasaadetav peab tegelema reisidokumendi hankimisega, kuid samal ajal peaks PPA astuma lahkumiskohustuse sundtäitmiseks vajalikke samme, et hiljem ei oleks vaja väljesaadetavat pikka aega kinni pidada. Kui isik ei järgi süüliselt PPA järelevalvemeetmeid, võib tekkida VVS § 68 p-s 5 sätestatud alus tema põgenemise ohtu eeldada. VSS § 68 p 8 kohaselt välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisetõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik peeti 2018. a kinni ebaseadusliku piiriületuse tõttu. Isik esitas pärast seda küll varjupaiga taotluse, kuid võttis selle tagasi. PPA hindab, et varjupaigataotlus esitati lootuses, et teda ei peeta kinni, vaid võimaldatakse tal vabaduses olla. On ilmselge, et isik kasutab kõiki võimalusi, et ebaseaduslikult Euroopas liikuda. Teda pole takistanud ei dokumentide puudumine, järelevalvemeetmete kohaldamine ega korduv tagasisaatmine Eestisse. PPA on veendumusel, et vabaduses viibides ja järelevalvemeetmeid kohaldades, ei järgiks isik neid, vaid lahkuks talle sobivasse Euroopa riiki. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigis. Peale kinnipidamiskeskusest vabanemist ei langenud ära isiku suhtes koostatud lahkumisettekirjutus ning hoolimata kinnipidamise lõppemisest, kuulus ettekirjutus täitmisele. Vabaduses viibimine olukorras, kus isikul on kehtiv lahkumisettekirjutus, ei andnud isikule õigust lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isik ise ei taotlenud kordagi endale vajalikku dokumenti, et naasta väidetavasse kodakondsusjärgsesse riiki. Esineb ka VSS § 15 lg 2 p 2 sätestatud kinnipidamise alus. Isiku varasem käitumine on näidanud, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (isik ei ole iseseisvalt taotlenud endale dokumenti ega täitnud lahkumiskohustust). Tallinna Ringkonnakohus määruses 3-18-2018 (p-d 2 ja 9) on kaasaaitamiskohustusena käsitanud muu hulgas kohustust anda väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (VSS § 264 lg 1 p-d 1 ja 3). Olukorras, kus isik on erinevates riikides esitanud muudetud isikuandmeid, tõlgendab PPA, et isik ei täida kaasaaitamiskohustus, millega takistab oma väljasaatmist. PPA hinnangul väljasaatmine ei ole praegusel ajal muutunud perspektiivituks. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide vormistamise menetlus on pooleli ning hetkel puuduvad andmed, et väljasaatmine oleks ilmselgelt võimatu. Alžeeria saatkonna kohaselt on dokumentide väljastamine peatatud mitte lõpetatud. Isiku enda kaasaaitamiskohustuse täitmise eiramise tõttu on tema väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. 11.08.2021 istungil sai isikule teatavaks, et Alžeeria on ta tuvastanud, kuid hetkel laissez-passere ei väljasta. Peale
3(6)
istungit esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA hinnangul oli taotlus esitatud takistamaks suhtlust Alžeeriaga ning väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia. Alžeeria saatkond on kinnitanud, et X (X) on Alžeeria kodanik, kuid tema reisidokumendi väljastamine on teadmata ajaks peatatud. PPA on isikule reisidokumendi hankimise kiirendamiseks pöördunud ka Välisministeeriumi poole, kuid endiselt pole Alžeeria pädev institutsioon antud dokumenti väljastanud. PPA on veendunud, et juhul, kui isik oleks ise endale reisdokumenti taotlenud, oleks tema kinnipidamise ja väljasaatmise menetlus kiirem kui antud ajahetkel. Isik pole ajavahemikul 2018 kuni 2021 ise dokumendi taotlemiseks midagi ette võtnud. Isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised vahendid toimetulekuks. Antud punkti hindab PPA kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1 (RK 3-3-1-24-17 p 11). Tulenevalt varasemast käitumisest on PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste ilmnemisel, hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmisest ega pruugi enam teha koostööd PPA-ga dokumentide hankimisel. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-1274 leidnud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pea olema üksnes objektiivselt võimalik, vaid ka efektiivne –eesmärgipäraselt tagama lahkumiskohustuse täitmise. PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad. Isik on ka varem eiranud järelevalvemeetmete täitmist ning lahkunud omavoliliselt Eestist teise Euroopa riiki. Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks tema päritolu riiki. PPA taotleb kohtult luba X (X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
4(6)
VSS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Kõik alused ei pea esinema üheaegselt ning mõne äralangemine ei pruugi muuta taotlust põhjendamatuks.
piisavalt alust uskuda, et need võiksid seekord toimida. Asjaolu, et isik on kahel korral kinni peetud teistes EL liikmesriikides (Soomes ja Poolas, kus temalt samuti vabadus võeti) ning Dublini menetluse tulemusel tagasi saadetud, ei taga antud isiku puhul, et ta ei katsetaks kolmandat korda Eestist lahkumist teise Schengeni ala riiki. Varem pole dokumentide puudumine seda takistanud ning väited soovist naasta Alžeeriasse pole veenvad, kui isik väidab samas, et tema Alžeeriasse tagasi saatmine pole nagunii reaalselt võimalik. See viitab pigem soovile vabaneda KPK-st ja katsetada uuesti lahkumist mõnda teise Schengeni ala riiki, eeldatavalt Saksamaale, mida deklareeris isik varasemalt oma algse sihtpunktina. Asjaolu, et isik soovib KPK-st välja pääseda ja saada dokument oma päritoluriigist ei anna seega automaatselt alust järelduseks, et ta soovib lahkuda päritoluriiki, mitte jääda ebaseaduslikult edasi EL-i. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Kinnipidamine on selleks praegusel juhul ainus tõhus meede.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.