3.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja tsiviilasja number tähemärkidega.
4.Edastada määrus teadmiseks Tallinna linnale e-posti aadressil [email protected] (määruse punkt 9).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 30.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib kahju hüvitamist (kaebuse lk 2). Kaebusega koos esitas kaebaja 2003. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta Haridusministeeriumile esitatud pretensiooni, kaks Harju Maakohtu määrust 2006. aastast, Euroopa Ombudsmani vastuse 2009. aastast ning Eesti Töötukassa 30.08.2021 töövõime hindamise otsuse.
Kohus jättis kaebuse 30.09.2021 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kohtule selgitada: - kes kaebajale kahju tekitas; - kuidas kaebajale kahju tekitati ehk mida kahju tekitaja tegi või jättis tegemata, mis tekitas kaebajale kahju; - millal kaebajale kahju tekitati; - milles tekkinud kahju seisneb; kas see kahju on varaline või mittevaraline (moraalne); - kui suures summas kahju hüvitamist kaebaja kohtult taotleb. Kohus hoiatas, et kui kaebaja kaebuse puuduseid ei kõrvalda, võib kohus kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 2).
3.Kaebaja esitas 04.10.2021 e-kirja, mida kohus käsitleb kättesaamiskinnitusena, kus on tekst tugevusõpetusest ja töövõimehinnangust (dtl 17). Kaebaja esitas 15.10.2021 täiendava selgituse, kus kirjeldab seda, kuidas talle määrati 1995. aastal perearst ning kus erinevate toimingute tulemusel määrati kaebajale diagnoos ja võeti ära hääleõigus. Seega tekkis ebaõiglane takistus enne diplomi kaitsmist ning kaebaja soovib pääseda, kaitsta end mängude vastu, „asudes taas tegeliku tervise ja saadud hariduse õige demokraatliku konkurentsi tagasi.“. 1(3)
4.Kaebaja seisukohtades toodud viidete tõttu pöördus kohus ka Õiguskantsleri Kantselei poole lootuses, et õiguskantslerile esitatud pöördumistes on kaebaja oma probleemi ja kaitstavaid õiguseid paremini kirjeldanud.
5.Kohus leiab, et kaebuses on jätkuvalt puudused, mis takistavad kaebuse menetlemist. Kaebaja ei ole vastanud kohtu küsimustele; sh kes, millal, millega, millise ja kui suure kahju tekitas. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse lisaks on ka kaebaja 03.10.2003 pretensioon, milles kaebaja vaidlustas inseneri koondeksami ehk lõpueksami hindamist (dtl 4-5). Arvestades kaebuse teksti (dtl 1 ja 20), võib eeldada, et see on tegevus, millega kaebaja leiab, et talle kahju tekitati. Küll aga on täiendavalt puudu see, milles kahju seisneb ja kui suur see on. Ilma neid küsimusi vähimalgi määral täpsustamata ei ole võimalik kaebust ka korduvalt käiguta jätta. Kui kaebaja tekstist nähtuks, et kaebaja on osaliselt kohtu küsimustele vastanud, kaaluks kohus korduvalt käiguta jätmist.
6.Kohus kaalus ka riigi õigusabi taotlemise soovitamist või omal algatusel riigi õigusabi määramist. Arvestades eksami toimumise aega, on kaebuse esitamise ajaks möödunud nii 3-aastane kaebetähtaeg kahjust teadasaamisest (vt ka dtl 10) kui ka 10-aastane kaebetähtaeg kahju tekkimisest. Kaebetähtaega ei pikenda ning ennistamise aluseks ei ole ka see, et kaebajale oli vahepeal määratud eestkoste (tsiviilasi nr xxxxxxx). Eestkoste lõpetati 24.01.2018 kohtumäärusega ära ning ka sellest määrusest arvestades on 3-aastane kaebetähtaeg möödunud. Arvestades kaebeõiguse möödumise ilmselgust, puuduks riigi õigusabi määramiseks alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Samuti ei ole kaebaja kohtu küsimustele piisavalt vastanud, mistõttu on ebaselge, mida kaebaja soovib ning seega ei ole kohtul võimalik otsustada riigi õigusabi osutamise põhjendatuse üle (Riigikohtu määrus nr 3-3-112-13 p 10).
7.Kaebaja tekstist saab kaudselt oletada, et kaebaja sooviks hariduse omandamist jätkata, sh jätkata pooleliolevaid õpinguid (dtl 20 ja Õiguskantsleri Kantselei 13.10.2021 vastus). Juba 2003. aastal katkenud õpingute jätkamiseks kohustamiseks on kaebetähtaeg möödunud (HKMS § 283 lg 3). Küll aga ei välista see õpingute taasalustamist, jätkamist ja omandatud hariduse arvestamist (nt VÕTA vormis). Õpingute jätkamiseks ja juba omandatud hariduse arvestamiseks tuleb kaebajal pöörduda esmalt (kõrg)kooli poole, kus ta hariduse jätkamist soovib (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise sooviga ülikooli poole pöördunud ning teda oleks keeldutud immatrikuleerimast, tema varasemaid õpinguid arvestamast või talle lõpudiplomit (kõigi tingimuste täitmisel) väljastamast. Alles keelduva otsuse korral saab kaebaja esitada kaebuse halduskohtusse.
8.Arvestades kaebusele lisatud materjale, on ebaselge, kas kaebaja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa 30.08.2021 otsust (dtl 13), milles leiti, et kaebajal puudub töövõime. Kohus samas leiab, et tegemist ei ole kaebajat koormava, vaid soodustava haldusaktiga. Otsusest nähtub, et sellega on eelduslikult kaebaja taotlus täies ulatuses rahuldatud ja kaebajale tagatud seaduses ettenähtud ulatuses tugi. Otsuse alusel tagatakse kaebajale töövõimetoetus (töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 2). Kaebajal ei ole otsusest tulenevalt keelatud töötada ega sissetulekut teenida. Küll aga kui kaebaja teenib piisavalt muud sissetulekut, võidakse töövõimetoetust vähendada. Seega ei saa Eesti Töötukassa 30.08.2021 otsus rikkuda kaebaja õiguseid. Kaebajale on tema õiguseid ka kirjalikult selgitatud (dtl 12).
9.Kuna kaebaja viitas hääletamisõiguse äravõtmisele (dtl 20) ja kohtute infosüsteemi kohaselt oli kaebajale määratud eestkoste (tsiviilasi nr xxxxxxx), kaalus ka kohus, kas tuleks kontrollida teovõimet halduskohtumenetluses (HKMS § 25). Kohus võrdles Harju Maakohtu 24.01.2018 määruses toodut käesolevas kaebaja poolt avaldatuga ning kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid, millest tuleneks selline kahtlus, et algatada teovõime kontrollimise menetlus. 2(3)
Küll aga leiab kohus, et kaebaja võib oma terviseseisundist tulenevalt vajada abi. Kohus teavitab nii HKMS § 25 lg 6 kui ka sotsiaalhoolekande seaduse § 13 alusel võimalikust sotsiaalhoolekannet vajavast isikust Tallinna linna. Kaebaja võib vajada tugiteenuseid või tugiisikut1, sh oma haridusalaste või siis talle juba haldusaktidega (Töötukassa otsusega) antud õiguste selgitamiseks või teostamiseks. Tulemuseks võib olla nii see, et teenuseid osutab kaebajale Tallinna linn või linn selgitab kaebajale ja aitab taotleda Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavaid teenuseid2. Kui kaebajale abi osutamise käigus selgub, et kaebaja vajab konkreetses küsimuses õigusabi, on võimalik taotleda haldusmenetluses või halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutaja määramist3, sh saab tugiisik toetada taotluse täitmist.