Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 8. november 2021, Tartu 3-21-2029 X kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses õigusteaduskonna õppeaine karistusõigus 2. osa eksamitöö hindega E Tartu Halduskohtu 8. septembri 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. septembri 2021. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X 31. mai 2021. a Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaine karistusõigus 2. osa (OIAO.01.046) eksamitööd hinnati hindega E.
1.Pärast eksami hinde muutmiseks ülikooli siseste apellatsioonivõimaluste ammendamist esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada kaebaja 31. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse 2. osa eksami hinne E; 2) tühistada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani õppeprodekaani ülesannetes 1. juuli 2021. a otsus nr 2-20/SV/16880-1 koos apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 30. juuni 2021. a esildisega; 3) tühistada Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 6. augusti 2021. a otsus; 4) kohustada ülikooli tõstma kaebaja 31. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse
2.osa eksamitulemust 15 punkti võrra hindele D. Kaebaja selgitusel tekkis 2021. a kevadsemestril olukord, mil samaaegselt toimusid karistusõiguse loeng ja pärimisõiguse seminar. Kaebaja pöördus karisusõiguse kaasprofessori/osakonna juhataja poole, et loenguid salvestataks, kuid sellest keelduti. Kaebajal õnnestus karistusõiguse loenguid ise lindistada, kuid üksnes helisalvestise kuulamine ei ole kvaliteetne loengus osalemise viis. Samuti esines puudusi õpetamise kvaliteedis ning asjakohase teema kohta on ka vähe head materjali. Seega oli aine omandamine raskendatud
ning kaebajat on ebavõrdselt koheldud. Kui kaebaja paralleeleksamirühm kaebas pärast 24. mail 2021 toimunud eksamit, et neil oli eksami sooritamiseks vähe aega, siis tõsteti kõigil eksami sooritajatel eksami hinnet 15 punkti võrra, mis viis ühe või kahe hinde võrra parema eksamitulemuseni. Kaebaja, kes sooritas eksami 31. mail 2021, eksami hinde tõstmine hindelt E hindele D paneks kaebaja võrdsesse olukorda 24. mail 2021 eksami sooritanutega, kes on saanud erisoosingu osaliseks. Kaebaja ei soovi, et ebavõrdne kohtlemine või puudujäägid õppetöö korraldamises või ebakvaliteetne õpetamine saaksid takistuseks magistriõppesse astumisel.
2.Tartu Halduskohus 8. septembri 2021. a määrusega tagastas kaebuse. Halduskohus selgitas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Kaebaja juurdepääs hariduse edasisele omandamisele ei ole takistatud ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebaja ei ole vaidlustanud negatiivset hinnet, mis kaebaja haridusteel takistuseks võiks saada. Kaebaja on vaidlusaluse õppeaine positiivse hindega läbinud ning tal on võimalik läbida ka bakalaureuseõppekava tervikuna. Seejärel on tal võimalik jätkata õpinguid magistriõppes ning asuda õigusteaduse erialal soovitud tööle. Kaebeõigust ei saa tuletada kaebaja argumentidest, et ebavõrdne kohtlemine, puudujäägid õppetöö korralduses ja ebakvaliteetne õpetamine võivad kaebaja eesmärkide saavutamist takistada. Kohtule ei ilmne, et kaebajale kaasneks ülikooli tegevuse tõttu tegelikke negatiivseid mõjutusi, mis tingiksid kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Isegi, kui saaks kaebeõigust jaatada, siis kuuluks kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühe astme võrra soovitud hindest madalama hinde saamine ei takista kaebajal haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist. Sellest tulenevalt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kaebaja esitatud dokumentidele tuginedes on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Ülikooli karistusõiguse nooremlektor on kaebajale põhjalikult 10. juunil, 11. juunil ja 15. juunil 2021 selgitanud, kuidas kaebaja hinne kujunes ning miks ei ole põhjendatud selle tõstmine. Samale seisukohale on argumenteeritult jõudnud ka kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjon, ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan õppeprodekaani ülesannetes ja vaidluskomisjon. Kaebaja eksami hinne ei ole kujunenud meelevaldselt, vaid tulenevalt eksamitöö märkimisväärsetest puudustest. Hinde muutmist ei õigusta ka kaebaja väited puuduste kohta õppekorralduses. Kaebaja viited ebakohase õppekorralduse mõjudest eksamitulemusele on ebakohased ning väheveenvad. Asjakohaseks ei saa pidada eksami hinde muutmist ka põhjendusel, et 24. mail 2021 eksami sooritanud isikute hinnet tõsteti. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud 24. mail ja 31. mail 2021 toimunud eksamid sisult samad. Esimene eksamitöö oli mahukam ning sel põhjusel jäi üliõpilastel eksamit sooritades ajast puudu. 31. mail 2021 sellist olukorda ei ilmnenud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 8. septembri 2021. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada halduskohut kaebus menetlusse võtta. Kaebaja leiab, et tal on kaebeõigus eksamihinde vaidlustamiseks. Eksamihinde mittetõstmine oleks vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Halduskohus ei tundu mõistvat, et ühe semestri välisõppes viibinud üliõpilast diskrimineeritakse. Välisõppest naastes peab olema
võimalik loengutes ja seminarides osaleda. Kui ülikool ei ole seda aspekti tunniplaani koostades sisse planeerinud, on võimalik tunniplaani muuta. Kaebaja pakkus välja ka loengute salvestamise võimalust. Parem õppetöö korraldus ja õpetamine oleks taganud parema hinde. Kaebaja on bakalaureuseõppe üliõpilane ning karistusõigus on magistriõppesse astumise eeldusaine, mille hinne läheb arvesse magistrantuuri sisseastumise punktisumma kujunemisel. Kui ülikool peaks tõstma õigusteaduse magistrantuuri sisseastumise lävendit või kui kaebaja bakalaureuseeksam peaks ebaõnnestuma, võib karistusõiguse madal hinne saada saatuslikuks kaebaja magistriõppes jätkamise püüdlustele. Eksamihinde tõstmine E-lt D-le tõstaks oluliselt magistrantuuri vastuvõtmise võimalusi, mille lõpetamine on eelduseks advokaadiks saamisele. Sel juhul ei ole enam tegemist väheintensiivse riivega apellandi õigusele haridusele. Riive intensiivsuse nõude halduskohtusse pöördumisel seab kahtluse alla Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsember 2016.a kohtumäärus asjas 3-3-1-87-16, mis sätestab punktis 8, et: „Ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad.“
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Asjas on vaidluse all esmalt, kas kaebajal on õigus kaebusega halduskohtus vaidlustada karistusõiguse 2. osa eksamil saadud positiivset hinnet, ning juhul, kui kaebeõigus on olemas , kas kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse eduväljavaade vähene.
6.Eksamitulemuste mõju kohta üliõpilase õigustele on Riigikohus sedastanud, et kõrgharidustaseme õppe raames tehtavad hindamisotsustused vastavad eelhaldusakti tunnustele HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses ja neid on võimalik vastavalt HKMS 37 lg 2 p‐le 1 vaidlustada tühistamiskaebusega. See kehtib siiski üksnes nende haridusalaste otsustuste osas, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel.1 Riigikohus põhjendas mõnede hindamisotsustuste eelhaldusakti tunnustele vastavaks lugemist sellega, et negatiivne eksamihinne võib saada takistuseks õppeastme läbimisel või ka järgneva õpiastme õpingute alustamiseks ja eksamitele registreerumiseks. Hindamistulemus ei ole üldjuhul suunatud otse õigussuhte tekkimisele, muutmisele või lõppemisele, kuid asjaolu (eksamihinde) õiguslikult kindlakstegemisega mõjutatakse ülikooli järgnevaid otsustusi riiklike lõpudokumentide väljaandmisel.2
7.Ringkonnakohus arvestab samas asjas kahe kohtuniku eriarvamustes osutatud probleemidega, mis tõusetuvad seoses hariduslike otsustuste halduskohtuliku kontrolli lubatavusega. Nimelt ei sarnane õppetegevus ülikoolis haldustegevusega selle tavapärases tähenduses ning on küsitav, kas ja/või millises ulatuses üliõpilaste õppetulemuste hindamisele on omistatav avaliku võimu teostamise element. Samuti pole kohtul üldjuhul piisavat pädevust kontrollida erialaspetsialisti (õpetaja/õppejõu) poolt üliõpilase teadmiste õigsusele antud hinnangut. Õige (teaduslik) teadmine ei ole õiguslikult tuvastatav asjaolu.3
8.Neid lahendamata probleeme arvestades mõistab ringkonnakohus Riigikohtu määratletud kohtulikult kontrollitavate haridusalaste otsustuste ringi selliselt, et halduskohtumenetluses kaitstav subjektiivne õigus on üliõpilasel üksnes nende hariduslike otsustustega seoses, mis välistavad haridustaseme omandamist kinnitava lõpudokumendi väljastamise või õpingute jätkamise järgneval haridustasemel. Aineeksami hindamisel saadud positiivsel hindel sellist mõju ei ole. Praegusel juhul soovibki kaebaja vaidlustada aineeksami hindamisel saadud positiivset hinnet, leides et tema sooritus eksamil väärib kõrgemat hinnet. Kaebaja viitab seejuures võimalusele, et vaidlustatav eksamitulemus võib saada takistuseks õpingute
Vt RKHK 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12 (p-d 20 ja 16). Vt sealsamas (p-d 18, 19 ja 21).
Vt Riigikohtunik T. Antoni eriarvamus ja riigikohtunik I. Koolmeistri eriarvamuse asjas nr 3-3-1-68-12.
jätkamisel magistriastmes. Seega kaebaja ise ei sea kahtluse alla, et vaidlustatud eksamitulemus ei takista bakalaureuseõpingute edukat lõpetamist.
9.Tartu Ülikooli senati 27. novembri 2020. a määrusega nr 14 kehtestatud sisseastumiseeskirja4 p 67 järgi kõrghariduse teise astme õppekavadele on õigus kandideerida isikul, kellel on riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kui kõrghariduse teise astme õppekavas on kandideerimiseks kehtestatud eeldusainete läbimise või varasema töökogemuse nõue, on õigus kandideerida nõude täitnud üliõpilaskandidaadil. Vastavalt ei takista karistusõigus 2. osa eksamil saadud hinne „E“ ka magistriastmesse kandideerimist. Sisseastumiseeskirja lisa 2 p 2.2.1 kohaselt on õigusteaduse erialal magistriõppesse vastuvõtmise tingimuseks õigusteaduse bakalaureuseeksami tulemus, mis moodustab 30% ja eeldusainete aritmeetiline keskmine hinne, mis moodustab 70% pingerea koostamisel arvestatavast punktisummast. Kuna karistusõigus on nimetatud magistriõppesse kandideerimise eeldusainena, siis kõige madalama positiivse tulemusena võib kaebaja saadud hinne küll mõjutada kandideerimise edukust, kuid see mõju on hüpoteetiline ega kahjusta kaebaja subjektiivset õigust haridusele. Sisseastumise lävendit ei ole kehtestatud. Seega on veelgi hüpoteetilisem võimalus, et vaidlustatud eksamitulemuse tõttu jääb kaebajal lävend ületamata. Vastavalt ei ole eksamitulemusega siduvalt kindlaks tehtud sellised asjaolud, millel on möödapääsmatu mõju ülikooli edaspidistele, kaebajat puudutavatele otsustele õppetöö korraldamisel.
10.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas kaebaja taotletav eesmärk, saavutada positiivsele hindele sooritatud eksami tulemuse parandamine, ei kuulu kaebusega halduskohtus kaitstavate subjektiivsete õiguste ringi. Vastavalt puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on lubatav. Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määrusega nr 3 kehtestatud õppekorralduseeskirja osaga VII.10 on kehtestatud õppekorraldusega seonduvate otsuste, s.h eksamitulemuste vaidlustamise kord. Nii on üliõpilasel õigus vaidlustada tulemus esmalt otsuse tegija, seejärel õppeprodekaani juures ning viimaks vaidlustuskomisjonis. Neid võimalusi on kaebaja kasutanud. Asjaolu, et kaebaja kaebus jäi kõigis astmetes rahuldamata ja eksamitulemus muutmata iseenesest ei loo kaebeõigust halduskohtusse pöördumiseks.
11.Ringkonnakohus osutab siiski, et õppekorralduslike hindamisotsuste halduskohtumenetluses vaidlustamise praktika on kujunemisjärgus, s.h ei ole lõpuni selge kaebeõiguse ulatuse küsimus. Seetõttu olnuks ka käesolevas asjas mõeldav vaadata kaebus läbi sisuliselt ja anda lõplik hinnang kaebeõigusele kohtuotsuses. Ringkonnakohtu arusaamisel on halduskohus kaebuse tagastamise otsustamisel andnud sisulise hinnangu ka kaebuse nõudele ja põhjendustele. Sellisena olnuks vaidlustatud määruses esitatud halduskohtu põhjendused piisavad ka asja läbivaatamisel tehtava kohtuotsuse põhjendustena. Menetlusökonoomia kaalutlusel ei pea ringkonnakohus aga põhjendatuks suunata asja sisulisele läbivaatamisele.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnevale vaatamata on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, s.t et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Magistriõppesse kandideerimise eeldusainetena on nimetatud kokku üheksa ainet. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustatud eksamitulemuse parandamist ühe palli võrra viieastmelisel positiivsete hinnete skaalal ja eeldusainete keskmine hinne moodustab 70% sisseastumisel arvestatavast punktisummast (maksimaalselt 100 punkti), saab kaebaja taotletud muudatuse mõju olla mitte suurem kui 1,56 punkti (100*70%/9/5). Õigusteaduse eriala õppekavasse süvenemata saab siiski öelda, et tegelikkuses on mõju sisseastumisel arvestatavale punktisummale veelgi väiksem, kuna osas õppeainetest saavad üliõpilased mitu õppetulemust (kaebaja näiteks soovib vaidlustada karistusõiguse 2. osa hinnet). Sellisena tuleb hinnata kaebusega taotletava muudatuse mõju tõepoolest väheseks.
13.Ringkonnakohus leidis 2. aprilli 2019. a määruses asjas nr 3-18-1534, kus vaidluse all oli üliõpilase lõputöö positiivse hinde tõstmise nõue, et pelgalt ühe astme võrra maksimaalsest madalama hinde saamine ei takista isikul haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist ning, et sellest tulenevalt oli kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel seisukohal. Määruskaebuses leiab kaebaja, et asja nr 3-181534 asjaolud olid erinevad, mistõttu ei ole selles asjas esitatud seisukohad asjakohased praeguse vaidluse lahendamisel. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama. Kahe vaidluse asjaolud ei ole tõesti üks-ühele kattuvad. Samas ei saa kuidagi järeldada, et aineeksami tulemusel oleks suurem mõju kaebaja õigusele haridusele kui lõputöö hindel. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kuigi karistusõigus on eeldusaine magistriastmesse sisseastumisel, siis ühe astme võrra hinde muutmise mõju kaebaja punktisummale on vähene. Kindlasti ei ole aga tegemist takistusega sisseastumisel magistriõppesse. Nagu kaebaja ise määruskaebuses põhjendatult märkis, mõjutavad sisseastumisel arvestatavat punktisummat õpitulemused kogumis, millest kõige kaalukama osa moodustab õigusteaduse bakalaureuseeksam. Vaidlustatud hinde mõju avaldub juhul, kui ülejäänud õpitulemused, eelkõige bakalaureuseeksami, tulemused ei vasta kaebaja ootustele. Püsivalt ootustest madalamate hinnete saamine viitaks aga juba pigem sellele, et kaebaja enda hinnang oma erialateadmisetele ja oskustele ei ole objektiivne.
14.Kaebuse toodud asjaoludel oleks kaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline. Kohtulik kontroll eksami tulemuse osas on nende hinnangulisuse tõttu piiratud. Kohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu5. Kaebaja väited karistusõiguse 2. osa loengute läbiviimise ja puuduste kohta õpetamises ei puuduta eksami läbiviimist ega hindamist. Seetõttu ei ole need väited ja põhjendused asjakohased ega saaks viia kaebuse rahuldamiseni. Eksami läbiviimisel puuduste esinemist kaebaja ei väida. Õppejõud selgitas kaebajale korduvalt eksami hinde kujunemist, s.h kaebaja vastuse üksikute osade eest maksimaalsest väiksema arvu punktide andmist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et hindamine või õppejõu selgitused olnuks ilmselt ekslikud. Hindamist, samuti kaebajale antud selgitusi kontrollisid nii professor R. Eametsa moodustatud õigusteaduse õppejõududest koosnev komisjon kui hiljem ka Tartu Ülikooli vaidlustuskomisjon ega leidnud minetusi eksami läbiviimisel või kaebaja hindamisel. Ka ülikooli siseselt vaidluste lahendamise korras kaebaja apellatsioonide lahendamisel ei ilmne olulisi menetluslikke minetusi või ilmseid vigu. Halduskohus selgitas kaebajale sedagi, et 24. mail 2021 eksami sooritanud isikute hinnete tõstmisest ei järeldu kaebaja ebavõrdne kohtlemine, kuna tegemist ei ole võrreldavate olukordadega. 31. mail 2021 eksamitöö oli väiksema mahuga, mistõttu ei tekkinud üliõpilastel probleeme töö lõpetamisega etteantud aja jooksul. 24. mail 2021 eksami sooritanute hinnete tõstmine seondus aga just asjaoluga, et töö mahu tõttu ei olnud neil võimalik anda vastuseid kõigile esitatud küsimustele. Määruskaebuses ei ole kaebaja selgitanud ega põhjendanud, miks ta siiski leiab, et oli eksami sooritamisel sarnases olukorras, kui 24. mail 2021 eksami teinud üliõpilased. Kaebaja ei väida, et tal ei olnud võimalik etteantud aja jooksul eksamitööd kõrgema hinde vääriliselt sooritada. Kaebaja väited keskenduvad sellele, et ühelt poolt tema ettevalimistus oli puudulik ülikooli õppekorralduse tõttu ja teisalt ka eksamil antud vastused on väärt kõrgemat hinnet.
15.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Vt RKHK RKHK 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12 (p 24).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.