X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2021 otsusele nr 7002010143-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete Raidma
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-570 muutmata.
2.X-le antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-570 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nigeeria kodanik X lahkus 11.09.2016 päritoluriigist ning saabus 15.09.2016 viisa alusel õppimise eesmärgil Eestisse. Talle väljastati välismaalaste seaduse (VMS) § 162 lg 1 p 1 alusel elamisluba kehtivusega kuni 23.11.2017. Elamisluba pikendati samal alusel kuni 15.07.2019. Alates 16.07.2019 viibis isik Eestis pikaajalise D-liiki viisa alusel kehtivusega kuni 10.04.2020. X esitas 27.03.2020 VMS § 118 p 9 alusel tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.05.2020 keelduva otsuse ning koostas 05.06.2020 vabatahtliku lahkumisettekirjutuse 30-päevase lahkumistähtajaga. X esitas 27.11.2020 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA luges 22.02.2021 otsusega nr 7002010143-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, leides, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 6 ja 7 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluses tõi X välja, et kogukond ründas tema isa ja on tõenäoline, et rünnatakse ka teisi pereliikmeid; taotleja tegi sotsiaalmeedias avalduse, et usk võib olla seotud halva majandusliku olukorraga, ning nüüd võib kirik talle kätte maksta; taotlejal oli kunagi suhe ühe naisega, kelle isale see ei meeldinud; taotleja tegi kunagi ühe abordi; majanduslik olukord on Nigeerias väga halb. 16.12.2020 peetud vestlusel tõi taotleja välja järgmise: 1) isa abiellus ühe naisega ning nende vahel tekkis arusaamatus või tüli. Selle naise pere ründas ka taotlejat, kui ta käis koolis, õppeedukus hakkas seetõttu langema; 2) isal oli töökohal konflikt teise töötajaga nimega Y. Nad olid vaenujalal. Pärast isa surma kandus vaen üle isa järglastele ning Y soovib kättemaksu; 3) Nigeerias vohab korruptsioon. Taotleja võiks olla potentsiaalne kandidaat poliitikas, kuid see oleks ohtlik, sest ta ei poolda korruptsiooni. Hetkel taotleja erakonda ei kuulu; 4) sotsiaalmeedia postitus oli aluseks, et taotlejat rünnata; 5) taotlejal on tüli kahe perekonnaga seoses enam kui 15 aastat tagasi toimunud abordiga ning 2014. a-l lõppenud suhtega. Taotleja suhtes on sotsiaalne rünnak ja viha; 6) olukord Nigeerias ei soosi edukat karjääri ning pole kasulik inimese arengule. Kokkuvõtlikult kiusavad kaebajat taga kasuema perekond, härra Y, poliitiline rühmitus ja usuliidrid. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigi kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Taotleja subjektiivne tagakiusukartus oma kasuema perekonna ees ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Taotleja on selgitanud, et keegi pereliikmetest ei suhtle temaga ning ta pole nendega üldse kontaktis olnud. Taotlejat ennast pole rünnatud. Sama on ka hirmuga härra Y’i ees. Pole põhjust arvata, et vihavaen on taotlejale üle kandunud. Taotleja ei ole välja toonud, et Y oleks teinud talle takistusi Nigeerias elada. Taotleja väidab, et temas nähakse poliitilist kandidaati ja see on talle ohtlik. Samas puuduvad viited selle kohta, et kaebaja oleks poliitik. Poliitilise meelsuse väljendamine ei ole olnud püsiv ega järjekindel. Taotleja tõi välja, et tema korruptsiooniteemalised sõnavõtud olid tema järgijate ja kogukonna jaoks ebapopulaarsed, kuid riigivõimuga pole tal probleeme ega konflikte olnud. Taotleja ei ole Nigeerias ohus oma 2(6)
3-21-570 väidetava postituse pärast, mis puudutab usu ja korruptsiooni seost. Taotleja tõi välja vaid selle, et vastuseks postitusele peegeldati vastu viha ja pahameelt. Taotleja ei saa endast kujutada ohtu usule. Samuti pole taotleja ohus põhjusel, et tegi 15 aastat tagasi abordi või lõpetas 2014. aastal suhte tüdrukuga, kelle perekond ähvardas esitada taotleja vastu politseisse kaebuse. Taotleja subjektiivne tagakiusukartus pole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Tagakiusajaks ei ole riigivõim, keegi pole taotlejat füüsiliselt rünnanud. Taotlejat pole Nigeerias karistatud, 2019. a-l viibis ta kuu aega Nigeerias. Taotleja ei vasta seega pagulase definitsioonile. Alates 27.05.2020 viibis taotleja Eestis ja Schengeni alal seadusliku aluseta, põhjendades seda asjaoluga, et tahtis elamisloa andmisest keeldumist vaidlustada, kuid võttis avalduse usulistel põhjustel kohtust tagasi. Ta ei saanud väidetavalt lahkuda, sest lennujaam oli COVID-19 tõttu kinni. Kahel korral suhtles ta IOM-iga ning soovis 2020. a detsembris Eestist lahkuda. Eelnevast nähtub, et taotleja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi ning selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 201 p 6). Taotlejal oli 4 aasta jooksul võimalik rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, kuid ta ei teinud seda esimesel võimalusel (VRKS § 201 p 7). Puudub alus täiendava kaitse andmiseks (VRKS § 4 lg 3 ja § 19 lg 5). EASO raportis märgitakse, et Nigeerias pole ühtegi osariiki, kus valimatu vägivalla tase oleks nii kõrge, et annaks tõsist alust arvata, et tsiviilisikut, kes pöördub tagasi, ähvardaks ainult tema kohalolu tõttu reaalne oht. Taotleja on 33-aastane meesterahvas, kellel on magistrikraad. Nigeerias elas ja töötas ta Lagoses. Ta ei väida, et teda oleks seal rünnatud, samuti pole tal terviseprobleeme. Puudub alus arvata, et taotlejat võiks Nigeerias ees oodata reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu, samuti ei selgu päritolumaa infost, et Nigeerias toimuks sellist relvakonflikti, mis võiks taotleja ohtu seada.
3.X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses PPA 22.02.2021 otsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust, uurimiskohustust ja ärakuulamiskohustust. Kaebaja vastuväidetega pole arvestatud. PPA ei küsinud piisavalt küsimusi, selgitamaks välja, kas härra Y või kasuema pere võib kaebajat rünnata. Piisavalt pole hinnatud võimalust, et kasuema pere võib kaebaja üles otsida. Küsitluse kvaliteet oli äärmiselt halb. PPA oleks pidanud enda kahtlused küsitluse käigus välja tooma. Puudulikult on hinnatud kaebajale tulenevat ohtu seoses sotsiaalmeediaga, kus kaebaja kritiseeris teravalt majanduse madalat ja korruptsiooni kõrget taset Nigeerias, sidudes need erinevate uskude levikuga Nigeerias. See märkus ei meeldinud kogukonnale ning on seega tõsiseks ohuks kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja ei esitanud taotlust eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi ja vältida lahkumiskohustuse täitmist. Kaebaja ei esitanud taotlust kohe, sest lootis Eestisse uue elu rajada teistel seaduslikel alustel. Vajadus taotleda rahvusvahelist kaitset tekkis alles hiljem. Kaebaja kvalifitseerub ka täiendava kaitse saajaks. Kui vastustaja oleks välja selgitanud veritasuga seotud traditsioonid ning küsinud kaebajalt lisaküsimusi ebaselgeks jäänud asjaolude kohta, oleks ta jõudnud teistsugusele seisukohale.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 22.02.2021 otsuses toodud seisukohtade juurde. 3(6)
3-21-570
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei seondu 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsioonis ega VRKS § 4 lg-s 1 toodud alustega. Täiendavate küsimuste esitamine vastustaja poolt ei ole põhjendatud olukorras, kus on ilmne, et isiku pagulasena tunnustamist võimaldavad asjaolud puuduvad. Nigeeriasse naasmine ei too kaebajale kaasa reaalset ohtu elule või tervisele. Sellist ohtu polnud tema suhtes enne Nigeeriast lahkumist ning pole objektiivset põhjust arvata, et see tekiks pärast päritoluriiki naasmist. Kaebaja soov realiseerida end erialaselt ning elada majanduslikult arenenud ja madala korruptsioonitasemega riigis ei ole täiendava kaitse andmise aluseks. Kaebajal on ettekujutus sellest, et ta võiks Nigeerias olla poliitik ning kuna ta on korruptsiooni vastu, võib tema elu sattuda ohtu. Puudub vaidlus, et kaebaja pole kunagi kuulunud ühtegi poliitilisse liikumisse ning tal puudub ka praegu poliitiline tegevus. Ta on teinud sotsiaalmeedias mõned poliitilise sisuga kommentaarid, kuid tema selgituste kohaselt pole need saanud tähelepanu ning tema algsed jälgijad on temast eemaldunud. Kaebaja ei väida, et ta oleks oma kommentaaride tõttu sattunud riigi võimuorganite huviorbiiti, rääkimata võimude poolsest kaebajat kahjustavast tegevusest. Selgelt põhjendamatu on ka kaebaja kartus, et tema religioonikriitilised kommentaarid sotsiaalmeedias võivad talle kaasa tuua tagakiusamise usklike poolt. Kaebaja kuulub kristlaste hulka. Ta ei väida kristlaste tagakiusamist. Kaebaja kommentaaridele pole päritoluriigis järgnenud reaktsiooni, mis viitaks ohutasemele, mis õigustaks kaitse andmist. Kaebaja sekeldused naistega ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. Kaebaja väidab, et tema partner katkestas soovimatu raseduse ligi 15 aastat tagasi ning nüüd soovib naise pere kättemaksu ja ähvardab esitada politseile kaebuse. Samas oli kaebaja sama partneriga enda sõnul koos 2014. aastani ehk ligi 10 aastat pärast raseduse katkestamist. Selle aja vältel ei toimunud kaebaja suunas ühtegi füüsilist rünnakut ega muud tõsist intsidenti. Ebausutav on ka isa töökaaslasest tulenev oht. Kaebajal pole mingit kontakti Y’iga ning nimetatud isik pole teda kunagi rünnanud. Kaebaja ettekujutus sellest, et Y ja kasuema on mestis ning kõigi ema ja tema lähedaste elus juhtunud negatiivsete sündmuste põhjustajaks, mürgitades inimeste mõistust, ässitades neid üles ja hüpnotiseerides, võib kaebaja jaoks kultuuriruumi eripärasid arvestades olla usutav, aga ei saa olla objektiivselt tõsise ohu tõendatuks või usutavaks pidamise aluseks. PPA tuvastas menetluse käigus, et kaebaja näol ei ole psüühilise seisundi tõttu tegemist haavatava isikuga. Ka kohtumenetluses, sh kohtuistungil nähtu ei anna alust arvata, et kaebajal võiks olla tõsiseid probleeme vaimse tervisega. Täiendavat kaitset mitteriikliku osapoole eest ei anta perekondlike erimeelsuste tõttu. Kaebaja on 33-aastane kõrgharidusega mees. Tal on võimalik naasta oma endisesse elukohta Lagoses, mille elanike arv on üle 14 miljoni. Kaebaja saab hoida piisavat distantsi inimestega, kellega ta ei soovi suhelda. Kaebaja on kaks korda pöördunud IOM-i poole, et Nigeeriasse naasta, kuid mõlemal puhul ümber mõelnud. Kaebaja käis 2019. a-l Nigeerias, et külastada ema ja abielluda. Kodukülas toimus 6. aprillil kihluspidu, kuhu olid kõik kutsutud, ning 11. aprillil sõlmiti Lagoses abielu. Pulmas olevat toimunud rünnak, mis ei olnud füüsiline. Abikaasa olevat pärast abiellumist küsinud, mis kaebaja elus toimub, ning ei käitunud nagu abikaasa. Kaebaja kaotas pärast abiellumist oma individuaalsuse ning tundis intuitiivselt, et mõned perekonnad ründavad teda läbi tema abikaasa. Kaebaja seletused abielu kohta on
4(6)
3-21-570 ebajärjekindlad. 27.11.2020 väitis ta, et on abielus, kuid 16.12.2020 vestlusel soovis öeldut parandada, sest pole abielus. Kohtuistungil esitas ta jälle väite abielus olemise kohta. Kui kaebajal oleks esinenud reaalne oht elule ja tervisele, poleks ta 2019. a-l oma päritoluriiki naasnud, viibinud seal kuu aega ega korraldanud avalikku pulmatseremooniat. Kaebaja oleks esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse kohe või hiljemalt viimase elamisloa kehtivuse lõppemisel, mitte alles pärast lahkumisettekirjutuse tegemist. Reaalse ohu puhul pole usutav ka see, et kaebaja oleks pöördunud IOM-i poole, et talle antaks abi päritoluriiki tagasipöördumiseks. PPA pole põhjendamiskohustust ega uurimiskohustust rikkunud. Põhjenduste täiendamine kohtumenetluses on võimalik ja vahel ka vältimatu, arvestades HKMS § 158 lg-s 31 sätestatut. Kaebaja on saanud esitada kirjalikke seisukohti ja ta on suuliselt ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kohus ei mõistnud kaebajaga seotud asjaolusid õigesti. Kaebaja on teinud mitmeid usku ning Nigeeria poliitikat puudutavaid märkusi ja kommentaare, mis on kohalikku kogukonda vihastanud. Kaebaja ei pea tagasi pöördumisel saama poliitikuks või usuliidriks, et teda tabaksid elule või tervisele ohtlikud tagajärjed. Kaebajat ähvardab juba praegu kodumaal oht. Kohus pole põhjendanud, miks sellist ohtu ei esine. Kohus leidis, et kaebaja kasuemast ja härra Y’ist lähtuv oht on ebausutav. Asjaolu, et kaebaja oma tagakiusajatega ei suhtle, ei tähenda, et tagakiusamine ei jätkuks, kui ta on tagasi kodumaal. See, et oht pole veel realiseerunud, ei tähenda, et seda ei juhtugi. Kohus ja PPA on asunud kergekäeliselt seisukohale, et kaebaja tagakiusukartus nende isikute ees ei ole tõendatud. Kohus tõlgendas vääralt asjaolu, et kaebaja külastas vahepeal oma kodumaad. Riigi lühiajaline külastamine ei ole samaväärne olukorraga, kus inimene kolib riiki alaliselt elama. Kaebaja kvalifitseerub igal juhul täiendava kaitse saajaks. Kui kaebaja saadetakse tagasi Nigeeriasse, ähvardab tema elu tõsine oht ja ta tapetakse. Kaebaja ei saa riigis kaitset, sest tegu on korruptiivse riigiga.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus pole jätnud mingeid kaebajaga seotud olulisi asjaolusid tähelepanuta või mõistnud neid ebaõigesti. Apellatsioonkaebuse sellekohased väited on üldsõnalised. Halduskohus põhjendas piisavalt, miks sotsiaalmeedia postitused ei saa kujutada endast reaalset ohtu kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja ei ole välja toonud midagi sellist, millest võiks 5(6)
3-21-570 järeldada tagakiusamise ohtu. Kaebaja väidetavad postitused pole saanud laia tähelepanu, ta ei ole kommentaaride tõttu sattunud riigiorganite huviorbiiti. Kaebaja pole olnud poliitiliselt aktiivne, ta ei kuulu ühtegi erakonda või usulisse rühmitusse. Tema ütluste kohaselt pole teda isiklikult ähvardatud. Kaebajal võib küll olla subjektiivne ettekujutus oma kommentaaride mõjust ja tagajärgedest, kuid see pole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud.
10.Sarnaselt eeltooduga puudub pagulase staatuse saamiseks vajalik tagakiusukartus ka seoses Y’i ja kasuemaga. Tagakiusajaks ei saa pidada iga isikut (VRKS § 19 lg 5). Füüsilist vägivalda pole esinenud ning ka reaalseid ähvardusi pole kaebaja suunas tehtud. Seega on arusaamatu, milles seisneb oht kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja ei ole otsinud abi päritoluriigi korrakaitselt ega üritanud siseriiklikult ümber paikneda. Kaebaja väide, et Nigeerias on palju korruptsiooni, ei ole piisav väitmaks, et riigivõim ei aita kaebajat, kui teatud füüsilised isikud ründavad kaebajat õigusvastaselt.
11.Asjaolu, et kaebaja viibis 2019. a-l kuu aega Nigeerias, omab tähtsust. See näitab, et kaebajal puudus reaalne hirm kodumaale tagasi pöörduda. Arvestades, et samal ajal toimus kihlus- ja pulmapidu, saab järeldada, et kaebaja ei pidanud end varjama.
12.Halduskohus on ka täiendava kaitse osas jõudnud õigele järeldusele. Nii vastustaja kui halduskohus on asukohariigi informatsioonile tuginedes igakülgselt põhjendanud, miks ei välista Nigeeria olukord kaebaja kodumaale naasmist.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebajale antud menetlusabi kulud (riigi õigusabi) jäävad riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.