2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.12.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (edaspidi ka Veespordikeskus) esitas 10.04.2017 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi ka EAS) taotluse projektile „Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine” toetuse saamiseks. EAS rahuldas taotluse 28.07.2017 otsusega nr 1.1-5.1/17/862 (edaspidi 28.07.2017 otsus). Projekti kogumaksumus oli 28.07.2017 otsuse kohaselt 4 385 798,62 eurot, millest toetus moodustas maksimaalselt 3 727 928,81 eurot. Projekti raames viis Veespordikeskus läbi riigihanked „Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine.
Infrastruktuuri ja aerutamis- ning sõudekanali projekteerimistööd“ (viitenumber 192167) ja „Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine. Ehitusprojektide ekspertiis“ (viitenumber 207732)1.
2.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 14.01.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-14/0051 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges projekti raames mitteabikõlbulikeks kuludeks 54 800 eurot (toetus 46 580 eurot ning omafinantseering 8220 eurot), vähendas selle võrra maksetaotluse nr 56190 alusel tehtavat väljamakset ja projekti eelarvet (resolutsiooni punktid 1–4). Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Veespordikeskus muutis riigihankes 192167 sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lg-ga 1, kuna hankelepingu muutmise tingimused ei olnud riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Hankelepingu 192167 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 08.08.2018 (st 150 päeva), kuid muudatuse järgselt oli lepingu täitmise tähtaeg 30.04.2019 (st 420 päeva). Hankelepingu 192167 punkti 7.1 kohaselt võis lepingu kehtivus pikeneda sõltuvalt projektile Veespordikeskuse kooskõlastuse andmisest. Hankelepingu punktis 7.1 toodud kokkulepe ei ole piisav RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaldamiseks. Hankelepingu muutmine ei olnud lubatav ka RHS § 123 lg 1 punktide 4 ja 7 alusel.
2.2.Veespordikeskus muutis hankelepingu 207732 maksetingimusi ning see oli vastuolus RHS § 123 lg-ga 1. Hankelepingu punkti 6.3 kohaselt oli töövõtjal õigus esitada arve peale ekspertiisi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hankelepingu alusel valmis ekspertiis 30.07.2019 ning hankelepingu kohaselt oli sellest hetkest alates õigus ka töövõtjal arve esitamiseks. Arve esitati aga 02.07.2019 ja tasuti 05.07.2019. Kuigi Veespordikeskus ei ole kirjalikult maksetingimuste osas lepingu muutmist fikseerinud, on ta arve varasema tasumisega hankelepingus sätestatud tingimusi muutnud. Maksetingimused on olulised hankelepingu tingimused, kuivõrd need avaldavad reeglina otsest mõju pakkujate ringile ning pakkumuste maksumustele. Pakkumuse tegemisel kaalub pakkuja majanduslikke riske, kuna ta peab olema pakkumusega seotud hankelepingu lõppemiseni. Pakkumuste tegemiste ajal olid kõik pakkujad võrdses olukorras ning lähtusid pakkumuse koostamisel teadmisest, et tööde eest tasutakse alles peale nende lõplikku teostamist. Maksetingimuste muutmine tõi edukale pakkujale kaasa finantskoormuse vähenemise, kuna töö eest tasuti ligi kuu aega varem kui lepingu maksetingimuste kohaselt oli ette nähtud. Arvestades hankelepingu lühiajalist kestvust (kokku ligi 2 kuud) ja asjaolu, et tasu maksti välja ligi kuu aega varem lepingus sätestatust, ei saa sellist muudatust pidada väheoluliseks, sest antud olukorras on edukaks tunnistatud pakkujale loodud riigihanke alusdokumentides kehtestatust tunduvalt soodsamad tingimused ning see võis mõjutada pakkujate ringi.
2.3.Kuna hankelepingute muutmisel rikuti RHS § 123 lg-t 1, siis kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 punktiga 18 vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25%. Ühendmäärus ei näe § 22 lg 11 punkti 18 olukorras ette 25% finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust.
3.Veespordikeskus esitas finantskorrektsiooni otsusele 16.02.2021 vaide, mille RTK jättis 23.03.2021 vaideotsusega rahuldamata. Riigihanked 192167 ja 207732 edaspidi ühiselt riigihanked ning nende raames sõlmitud hankelepingud 192167 ja 207732 edaspidi ühiselt hankelepingud.
2 (9)
4.Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (edaspidi ka kaebaja) esitas 24.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka vastustaja) 14.01.2021 otsuse nr 11.2-14/0051 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja jääb vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde, neid kaebuses kordamata. Lisaks kaebuses toodule tõi kaebaja vaides täiendavalt välja järgmise:
5.1.1.Väär on RTK seisukoht, et Veespordikeskus ei ole riigihangete läbiviimisel järginud RHS-is sätestatud nõudeid ning RTK ei tee vahet hankemenetluse protsessi ja hankelepingu täitmise vahel. Hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmimisega, kuid etteheited on seotud hankelepingu täitmisega. Seega puuduvad RTK-l etteheited riigihangete menetlusele.
5.1.2.Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused on ebaselged, kuna finantskorrektsiooni saab kohaldada välja makstud toetuse tagasinõudmiseks, mitte väljamakse tegemata jätmiseks. Samuti on puudused otsuse õiguslikes alustes, kuna perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 45 lg 1 punktide 2–3 kohaldamise alused ei ole täidetud ning samuti ei ole võimalik samaaegselt kohaldada kõiki STS2014_2020 § 46 sätteid. Sama seisukoht kehtib ka RHS § 3 ja § 123 lg 1 kohta. Lisaks ei saa kohaldada ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 18, kuna hankelepingu muutmise alused on rakendusüksusega kooskõlastatud.
5.2.Väär on vaideotsuse punktis 2.5.3 toodud seisukoht, mille kohaselt on hankelepingute muutmine toimunud vastuolus RHS § 123 lg-ga 1. Kaebaja kooskõlastas riigihangete alusdokumendid vastustajaga ning sõlmis seejärel hankelepingud. Seega on vastustaja hankemenetluse protsessi üle kontrollinud ning selle alusel on vastustaja andnud kaebajale ka nõusoleku hankelepingu sõlmimiseks (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-17-2841).
5.3.Vaidlust ei ole, et hankelepingu 192167 tähtaega muudeti, kuid vaidlus on selles, kas hankeleping seda võimaldas. Selles hankelepingus on muutmisega seonduvalt asjakohased punktid 5.3, 5.4 ning 7.1. Kuna projekti eesmärgiks on rahvusvahelise sõudekanali projekteerimine, tuleb muu hulgas arvestada ka võimalike kooskõlastustega väljaspool Eestit ning sel põhjusel nägi hankija ette ka võimaliku lepingu pikendamise erinevates punktides.
5.4.Finantskorrektsiooni otsuses tuginetakse rahandusministeeriumi ametniku arvamusele, mis ei ole õigusallikana käsitatav. Samuti tuginetakse Euroopa Kohtu praktikale valikuliselt, jättes arvestamata selle tegelikku sisu. Otsuses viidatud kohtuasjast C-549/14 on üheselt arusaadav, et hankelepingu muutmine on lubatav, kui see on ette nähtud.
5.5.Ehkki vastustaja heidab ette ka hankelepingu 207732 muutmist, siis tegelikult ei ole kaebaja hankelepingu alusel mingeid kirjalikke kokkuleppeid sõlminud.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb finantskorrektsiooni otsuses ning vaideotsuses toodud seisukohtade juurde neid siinkohal kordamata.
3 (9)
6.1.1.Otsuse tegemisel ei ole aetud segamini hankemenetluse protsessi ja hankelepingu täimist ning vastustaja jääb selles osas vaideotsuses toodud seisukohale. Riigihanke korraldamise mõistet tuleb käsitleda hankemenetluse mõistest laiemalt ning see hõlmab ka hankelepingu täitmise. Osas, mida kaebaja ei ole eraldi kaebuses välja toonud on vaideotsuse põhjendused järgmised:
6.1.2.STS2014_2020 § 8 lg 2 koondab rakendusüksuse ülesanded ning finantskorrektsiooni tegemise alused tulenevad STS2014_2020 §-st 45, mis näeb ette võimaluse finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks nii olukorras, kui toetus on välja makstud, kui ka siis kui toetust ei ole osaliselt või täielikult välja makstud. Vastavalt STS2014_2020 § 30 lg-le 3 vähendatakse maksetaotlusega taotletud toetuse summat finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra. Eeltoodust tulenevalt toimub ka toetuse välja maksmata jätmine finantskorrektsiooni otsuse alusel ning viide STS2014_2020 § 8 lg 2 punktile 6 on õige. Sel põhjusel on asjakohane ka viide maksetaotluse nr 56190 kohta. Finantskorrektsiooni otsuse punktides 1.3 ja 2.3 on toodud välja kaebaja rikutud kohustused – STS2014_2020 § 26 lg 1, RHS § 123 lg 1 ja RHS § 3. Vastustaja on vaideotsuse punktis 3.2 alapunktides 7 ja 8 oma sellekohased põhjendused ka välja toonud. Seega on otsuses viide STS2014_2020 § 45 lg 1 punktile 3 korrektne. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et STS2014_2020 §-i 46 erinevad lõiked ei ole samaaegselt kohaldatavad. Vastustaja jääb selles osas vaideotsuse punkti 3.2 alapunktis 4 toodud seisukohtadele. Finantskorrektsiooni otsuses ei viidatud RHS § 123 lg 1 punktidele põhjusel, et hankelepingute muutmine ei olnud lubatav ühelgi juhul, mistõttu ei ole võimalik rikkumist punkti täpsusega määrata. Õige on ka kaebaja väide, et otsuses ei ole viidatud RHS § 3 punktidele, kuid need on arusaadavad otsusest endast. Eelkõige on hankelepingu lubamatu muutmine käsitletav pakkujate võrdse kohtlemise, hanke läbipaistvuse, konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja rahaliste vahendite säästliku kasutamise üldpõhimõtte rikkumisena. Olgu öeldud, et ühendmääruse § 22 lg 1 ja lg 11 punkti 18 kohaldamiseks piisab, kui riigihankega seonduvalt on rikutud ühte RHS-is toodud nõuet (antud juhul RHS § 123 lg 1), seega ei saa finantskorrektsiooni otsuses toodud üldine viide RHS §-le 3 õigustada ühendmääruse § 22 kohaldamata jätmist. Samuti ei muuda RHS § 3 üldine kasutamine olematuks asjaolu, et kaebaja rikkus hankelepingute lubamatu muutmisega RHS § 3 punkte 1–3 ja 5.
6.2.Kaebaja viide Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu praktikale ei ole asjakohane. Viidatud otsustes edastas toetuse saaja planeeritava hankelepingu muudatuse rakendusüksusele kooskõlastamiseks, kuid kaebaja seda ei teinud. Hankelepingute muutmisest teavitamise ja kooskõlastamise kohustus tuleneb siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 4) § 21 lg 1 punktist 5 ja 28.07.2017 otsuse punktist 6.20. Kuna kaebaja ei ole teavituskohustust täitnud, siis ei tekkinud tal ka ootust, et hankelepingute lubamatule muutmisele finantskorrektsiooni ei järgne.
6.3.Alusetu on kaebaja väide, et finantskorrektsiooni otsuses on Euroopa Kohtu praktikat vääralt kohaldatud. RHS § 123 tõlgendamisel on olulisim Euroopa Kohtu lahend C-496/99 ning selle punkt 118. Vaidluse seisukohalt ei ole põhiküsimus selles, kas kaebaja muutmisvõimaluse sätestas. Küsimus on selles, kas tehtud muudatused olid lubatavad. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et riigihanke 192167 alusdokumentides oli muudatuste võimalus piisava detailsusega ette nähtud. Kaebaja küll määratles olukorrad, millal lepingut muudetakse, kuid jättis märkimata muudatuse ulatuse. See annab kaebajale piiramatu võimaluse hankelepingu 192167 pikendamiseks. Selline määratlematu võimalus ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ja kehtiva õigusega.
4 (9)
6.4.Õige on kaebaja väide, et Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole õigusallikas, kuid tegemist on vastustaja seisukohta toetava hinnanguga, mida tähelepanuta jätta ei saa. RHS § 180 punkti 2 kohaselt on rahandusministeeriumi ülesanne nõustada RHS-i rakendamise küsimustes, anda soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldada asjakohast oskusteavet. Sel põhjusel ei ole vastustajal põhjust kahelda Rahandusministeeriumi seisukohas.
6.5.Asjaolust, et kaebaja ei fikseerinud hankelepingu 207732 muudatust kirjalikult, ei saa teha järeldust, et hankelepingut ei muudetud. Sellist seisukohta toetab ka õiguskirjandus, näiteks on RHS-i kommenteeritud väljaandes märgitud, et: „RHS §-s 123 sätestatud reeglite kohaldumine ei sõltu sellest, kas ja kuidas hankelepingu pooled on muudatust nimetanud või vormistanud. /.../ Arvestades, et hankelepingu muutmise reguleerimise eesmärk on soosida konkurentsi ning tagada turuosaliste läbipaistev ja võrdne kohtlemine, tuleb analoogsele seisukohale asuda ka selliste muudatuste osas, kus hankelepingu muudatust eraldi dokumendina ei vormistatagi, vaid kus muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises.“. Antud juhul ongi hankelepingu muudatus avaldunud, kuivõrd arve esitati ja tasuti enne tööde lõplikku üleandmist ja vastuvõtmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus on seisukohal, et finantskorrektsiooni otsus2 ja vaideotsus3 on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja tuvastas õigesti, et kaebaja poolt hankelepingute 192167 ja 207732 muutmine oli vastuolus RHS §-iga 123, mistõttu on rikutud STS2014_2020 §-s 26 sätestatud kohustust ning kooskõlas ühendmääruse § 22 lg 11 punktiga 18 tuleb sellisel juhul kohaldada 25% finantskorrektsiooni määra. Vastustaja finantskorrektsiooni otsus on piisavalt põhjendatud ning tugineb kehtivale õigusele. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punkt 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, punkt 12). Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirjapandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (Riigikohtu 26.06.2018 otsus nr 3-16-579, punkt 16). Kaebaja ei ole toonud välja, millised olid need tema seisukohad, mida ei ole finantskorrektsiooni otsuse andmise haldusmenetluses või sellele järgnenud vaidemenetluses juba analüüsitud või miks ta nende seisukohtadega ei nõustu. Asjaolu, et tema esitatud seisukohtade ja vastuväidetega vastustaja ei nõustunud, ei muuda tehtud otsuseid õigusvastaseks või neile antud vastuseid ebapiisavaks. Sellest tulenevalt ei korda kohus vastustaja põhjendusi tervikuna. Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on muutnud nii riigihanke 192167 kui ka 207732 hankelepinguid ning seda asjaolu ei muuda ka kaebaja välja toodud asjaolu, et hankelepingu 207732 muudatust ei ole fikseeritud kirjalikult. Vastustaja viitab vastuses kaebusele õigesti õiguskirjandusele, mille kohaselt RHS §-s 123 sätestatud reeglite kohaldumine ei sõltu sellest, kas ja kuidas hankelepingu pooled on muudatust nimetanud või vormistanud. /.../ Arvestades, et hankelepingu muutmise reguleerimise eesmärk on soosida konkurentsi ning tagada turuosaliste läbipaistev ja võrdne kohtlemine, tuleb analoogsele seisukohale asuda ka selliste muudatuste osas, kus hankelepingu muudatust eraldi dokumendina ei vormistatagi, vaid kus muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises. /.../ Muudatuse esinemist saavad sellisel juhul tõendada kaudsed asjaolud, nt uuele lepingupoolele tehtud maksed, suurem tasu vms.4 Kaebuse lisa 1. Kaebuse lisa 14.
9.Hankelepingute puhul kehtib üldpõhimõte, et nende muutmine on keelatud. Olukorrad, millal hankelepingu muutmine on võimalik, on ammendava loeteluna sätestatud RHS §-s 123 ning seda õigust on korduvalt käsitatud ka Euroopa Kohtu praktikas. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alused hankelepingute muutmiseks täidetud ning hankelepingute muutmine oli lubamatu. Hankelepingu 192167 muutmine
9.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja hankelepingut 192167 muutis5. Kohus nõustub finantskorrektsiooni otsuse punktis 1 ja selle alapunktides ning vaideotsuse punktis 8 toodud seisukohaga, et hankelepingu 192167 muutmine ei toimunud vastavalt RHS §-le 123. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 kohus neid seisukohti siinkohal ei korda. Hankelepingu 1921676 eesmärgiks olid projekteerimistööd, mille täitmise tähtaeg oli 150 päeva, st 5 kuud. Riigihangete registri kohaselt sõlmiti hankeleping 08.03.2018 ning selle täitmise tähtaeg oli 08.08.20187. Tegelik tööde teostamise tähtaeg saabus aga 30.04.2019 (st 418 päeva)8.
9.2.Kaebaja hinnangul võimaldasid hankelepingu muutmist järgmised punktid: 5.3.Tellijal on õigus esitada Töövõtjale nõudeid muudatuste tegemiseks võrreldes Lepingu dokumentides esitatud nõuetega. Töö käigus tehtavatest kokkulepetest tulenevate projektlahenduste, tähtaegade või töömahtude muutmisel sõlmitakse Poolte vahel vastavasisuline kokkulepe, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa. 5.4.Tellija on kohustatud Tööde teostamise käigus Töövõtja poolt Tellijale kooskõlastamiseks esitatud joonistele, insenerlikele lahendustele või Töövõtja poolt esitatud muudatusettepanekutele andma omapoolse kooskõlastuse või motiveeritud keeldumise 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates vastavasisulise taotluse esitamisest Töövõtja poolt.
7.1.Lepingu periood on 150 päeva (viis kuud), mis võib pikeneda sõltuvalt projektide Tellijapoolse kooskõlastuse andmisest.
9.3.RHS § 123 lg 1 punkt 2 sätestab, et hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Seega on sätte kohaldamise eelduseks samaaegselt järgmiste tingimuste esinemine: 1) hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning 2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud (vt ka Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus nr C-496/99 P, punktid 118–120).
9.4.Hankelepingu täitmise tähtaegade muutmine on oluline muudatus hankelepingus, seda eriti veel olukorras, kus hankest huvitatud isikud on selgelt viidanud hankelepingu täitmise tähtaja ebamõistlikkusele, kuid millega hankija ei ole nõustunud9. Kohus nõustub vastustajaga, et hankelepingu muutmise tingimused tähtaja osas ei ole riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ning see on toonud omakorda kaasa läbipaistvuse põhimõtte ning võimalike pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Selline hankelepingu muutmine on lubamatu. Vt ka kaebuse punkt 3.10. Lisa 17 ning riigihangete registrist riigihanke 192167 alusdokumendid.
Finantskorrektsiooni otsuse punkt 1.1 ning riigihangete register riigihanke 192167 teabevahetus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/719624/communication (01.11.2021)
6 (9)
9.5.Hinnates kaebaja viidatud hankelepingu sätteid, siis nende alusel ei ole hankelepingu pikendamine ca 2,5 korda võimalik. Lepingu punkt 5.3. annab küll kaebajale võimaluse esitada hankelepingu täitjale nõudeid muudatuste tegemiseks, kuid sellest ei saa järeldada, et sellised muudatused tooksid endaga kaasa lepingu perioodi pikenemise 150 päevalt 418 päevani. Lepingu punkti 7.1 kohaselt võib lepingu täitmise tähtaeg 150 päeva pikeneda sõltuvalt projektide tellijapoolse kooskõlastuse andmisest, kusjuures lepingu punktist 5.4 tulenevalt tuli tehtud töö kooskõlastada või jätta kooskõlastamata 7 tööpäeva jooksul. Kaebaja toob ise välja, et tegemist oli rahvusvahelise projektiga ning isikuid, kellega projekti kooskõlastada, oli palju, kuid selle asjaoluga tuli tal arvestada juba riigihanke alusdokumentide koostamisel ja hanketeate avaldamisel riigihangete registris.
9.6.Praegusel juhul on kokkulepe üksnes selles, et tähtaega võib pikendada, kui kaebaja kooskõlastus viibib, kuid selles ei ole üldse täpsustatud, mis ulatuses muutmine võimalik on. Seejuures ei pidanud pakkujad mõistma, et selle klausli alusel on võimalik hankelepingut senise 150 päeva asemel täita kokku 418 päeva. Sedavõrd abstraktse sõnatusega muutmisklausel ei arvesta riigihanke üldpõhimõtetega ning hankija enda antud selgitustega hankemenetluses, kuna sellega kaasneb pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja läbipaistmatu käitumise risk. Hankelepingu täitmise tähtaeg pikenes ca 2,5 korda, ehkki hankemenetluses väitis hankija, et hankelepingu täitmine on ajakriitiline ning hankelepingus toodud ajaga peaks hankelepingu täitmine olema võimalik. Nimelt nähtub nii finantskorrektsiooni otsusest kui ka riigihanke 192167 dokumentidest riigihangete registris, et pakkumusele registreerunud isik on viidanud, et hankelepingu täitmine alusdokumentides märgitud aja jooksul ei ole reaalne. Vaatamata sellele jäi kaebaja endale kindlaks10. Hankija eesmärgiks oli 150 päevaga saada põhiprojekt, kuid hinnates tegelikku ajajoont11, siis 08.08.2018 oli akteeritud sõudeala eskiis ning põhiprojekti akteerimine leidis aset alles 30.04.2019. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks olnud pelgalt kaebaja poolse kooskõlastuse andmise olukorraga, millele hankelepingu punkt 7.1. viitab. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks olnud lepingu punktides 5.3 või 5.4 toodud olukorraga. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hankeleping 192167 täideti sisuliselt 5 kuu jooksul ning üksnes temapoolse kooskõlastamise protsessi tõttu tuli lepingu täitmise tähtaega pikendada. Hankelepingu 207732 muutmine
9.7.Ka hankelepingu 207732 muutmine oli lubamatu ning vastuolus RHS §-ga 123 (vt ka otsuse punkt 8). Hankelepingus 207732 muutis kaebaja tasu maksmise tingimusi. Nimelt nägi hankeleping ette tasumise järgmiselt: 6.2. Tellija poolt lepingu punktis 6.1 määratletud lõpliku lepingu tasu maksmise eelduseks on: 6.2.1. Lepingu punktis 8.2 ettenähtud nõuetele vastava ja nõuetekohaselt koostatud ning kooskõlastatud ekspertiisi üleandmine Tellijale; 6.2.2. Töövõtja poolt esitatud nõuetekohane arve. 6.3. Töövõtjal on õigus esitada arve peale ekspertiisi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. Tellija kohustub tasuma Töövõtjale arve aktsepteerimisel selle 21 (kakskümmend üks) päeva jooksul alates arve kättesaamisest Töövõtjalt.
9.8.Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja tuvastatud asjaolu, et hankelepingu 20773212 täitmise eest tasu maksmine toimus enne hankelepingus sätestatud tingimuste täitmist. Seega oli tegemist hankelepingu muutmisega. Kohus nõustub vastustajaga, et RHS § 123 lg-s 1 sätestatud hankelepingu muutmise tingimused ei olnud praegusel juhul täidetud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Vt finantskorrektsiooni otsuse punkt 1.1 ning riigihangete register riigihanke 192167 teabevahetus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/719624/communication (01.11.2021)
Kaebuse lisa 10.3.
Kättesaadav Riigihangete registrist.
7 (9)
vastustaja väidet, et hankelepingu muudatust tuleb analüüsida RHS § 123 lg 1 puntki 7 valguses. Nimetatud sätte kohaselt on hankijal õigus muuta hankelepingut, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Seda, kas muudatus on oluline või mitte, tuleb hinnata RHS § 123 lg 2 alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et hankelepingu täitmise tasu kokkulepe ning selle muutmine on oluline hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 2 punkti 1 ja 2 tähenduses ning kohus ei pea vastavaid finantskorrektsiooni otsuse punkti 2.3 ning vaideotsuse punkti põhjendusi vajalikuks korrata.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on rikkunud STS2014_2020 § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida riigihangete seadust ning hankelepingute muutmised on toimunud vastuolus RHS §-ga 123. Seda asjaolu ei muuda ka kaebaja väide, et rikkumised leidsid aset hankelepingu täitmise ajal. Nimelt kohaldub STS2014_2020 § 26 lg-st 1 tulenev kohustus ka olukorras, kus kehtivat hankelepingut muudetakse ning ka sellisel juhul tuleb kaebajal tagada, et hankelepingu muutmine toimub kooskõlas kehtiva RHS-iga.
11.Asjakohatu on kaebaja viide Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu praktikale asjas 3-17-2841, kuna praegusel juhul ei ole kaebaja hankelepingute muudatusi vastustaja või varasema rakendusüksuse EAS-iga kooskõlastanud. Kaebaja esitatud kirjavahetus rakendusüksusega13 puudutab riigihanke alusdokumente, mitte hankelepingu muudatusi, ehkki kaebajal oli kohustus hankelepingu muudatustest rakendusüksust teavitada. Nimelt nähtub 28.07.2017 otsuse14 punktist 6.20, et toetuse saamise tingimuseks oli muu hulgas asjaolu, et kaebaja kooskõlastab /.../ kõik hilisemad hankelepingu muudatused. Vaidlust ei ole, et seda kaebaja ei teinud. Selle kohustuse täitmata jätmisega rikkus kaebaja ka määruse nr 4 § 21 lg 1 punkti 5. Täiendavalt märgib kohus, et rakendusüksuse ülesandeks hankedokumentide koostamisel on nende kooskõlastamine, mitte aga nende koostamine hankija ehk kaebaja eest. Kas ja millistel tingimustel kaebaja riigihanke läbi viib, on tema enda otsustada. Seejuures ei nähtu ka kirjavahetusest, et kaebaja huvi oleks olnud sõnastada hankelepingus 192167 selline muutmisklausel, mille tulemusel oleks võimalik hankelepingu täitmise tähtaega ükskõik mis põhjusel ca 2,5 korda pikendada.
12.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, mis puudutab Rahandusministeeriumi seisukohaga15 arvestamist. Vaidlust ei ole, et RHS § 180 annab Rahandusministeeriumile õiguse nõustada RHS-i rakendamise küsimuses ning anda soovituslikke juhiseid ja suuniseid. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vastustajal oli keelatud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvestada Rahandusministeeriumi arvamust RHS § 123 lg 1 punkti 2 rakendamise kohta. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et sisuliselt tugines vastustaja ainult Rahandusministeeriumi seisukohale. Vastustaja on nii finantskorrektsiooni otsuses kui ka vaideotsuses üksikasjalikult põhjendanud kaebaja rikkumisi hankelepingute muutmisel ning asjaolu, et sama seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium, ei oma tähendust.
13.Kaebaja on täiendavalt kaebuses viidanud, et jääb vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde, kuid neile on vastustaja juba vaidemenetluses üksikasjalikult vastanud ning kaebaja ei ole esitanud väiteid, miks ta vaideotsuses esitatud vastustaja väidetega ei nõustu. Sel põhjusel ja kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei pea kohus vajalikuks kaebaja vaide väidetele täiendavalt vastata. Vastustaja on õigesti toonud välja, et finantskorrektsiooni otsuse tegemine ei eelda esmalt väljamakse tegemist, vaid finantskorrektsiooni tegemine on võimalik ka selliselt, et see tasaarvestatakse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega (STS2014_2020 § 30 lg 3 ning § 48 lg 3). Sel põhjusel on asjakohatud kaebaja väited, mis on esitatud põhjusel, et enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist ei olnud kaebajale toetust välja makstud. Väär on ka kaebaja Kaebuse lisad 15–16. Kaebuse lisa 1.
Kaebuse lisa 18.
8 (9)
seisukoht, et STS2014_2020 § 46 lg-d 1–3 ei ole samaaegselt kohaldatavad ning selles osas on vastustaja ammendavalt vastanud vaideotsuse punktis 4.
14.Kooskõlas ühendmääruse § 25 lg-ga 5 on vastustaja finantskorrektsiooni määra kohaldamisel lähtunud ühendmääruse § 22 lg 11 punktist 18, mille kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25%, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1. Kaalutlusõigust teistsuguse finantskorrektsiooni kohaldamiseks ühendmäärus ette ei näe.
15.Eelnevast tulenevalt on finantskorrektsiooni otsuses ning vaideotsuses jõutud õiguspäraselt järeldusele, et kaebaja on vastuolus RHS §-ga 123 muutnud hankelepinguid 192167 ja 207732 ning selliste rikkumiste tagajärjeks on finantskorrektsiooni otsusega eraldatava toetuse vähendamine 25%. Finantskorrektsiooni otsus ja vaideotsus on kohaselt motiveeritud ning mistahes alused nende tühistamiseks puuduvad. Menetluskulud
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda
(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.