MoneyPipe OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.07.2020 otsuse nr 3.4-9/1551-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustajalt kahju hüvitise 3300 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MoneyPipe OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane), volitatud esindaja Eneli Nõmm
Asja läbivaatamine
27.10.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta MoneyPipe OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (alates 01.01.2021 Rahapesu Andmebüroo; vastustaja) väljastas 23.10.2019 BIGcredit OÜ-le (alates 26.05.2020 MoneyPipe OÜ; kaebaja) virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse tegevusloa nr FVR001159 ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusloa nr FRK001046.
2.Vastustaja saatis 05.03.2020 kaebajale majandustegevuse registri (MTR) kaudu teavituse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatuste jõustumise
3-20-1459
kohta alates 10.03.2020. Tegevusluba omavad ettevõtjad on kohustatud oma tegevuse ja tegevust reguleerivad sisemised dokumendid viima seaduse nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020, esitades selleks vastavasisulise taotluse kas MTR-is või notari vahendusel. Kui ettevõtja ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab vastustaja ettevõtja tegevusloa kehtetuks.
3.Vastustaja saatis 15.06.2020 kaebajale MTR-i kaudu meeldetuletuse 10.03.2020 jõustunud RahaPTS-i muudatuste kohta.
4.Vastustaja tunnistas 07.07.2020 otsusega nr 3.4-9/1551-1 kaebaja tegevusload nr FVR001159 ja FRK001046 ning lubadega seotud MTR-i andmed RahaPTS § 1182 lg 2 alusel alates 07.07.2020 kehtetuks. Kaebaja ei olnud 07.07.2020 seisuga esitanud MTR kaudu või notari vahendusel tegevusloa muutmise taotlust koos täiendavate dokumentidega, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik hinnata, kas isik oli viinud end vastavusse RahaPTS § 1182 lg-s 1 sätestatuga. Vastustajal puudus võimalus hinnata tegevusloa omaniku vastavust uutele kontrollieseme asjaoludele. Seega ei ole tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine kõrgendatud nõuetega finantssektoris, mille tõkestamiseks on seadusandja ette näinud, et selliste ettevõtete tegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.07.2020 otsuse tühistamiseks.
6.Vastustaja väljastas 29.12.2020 otsusega nr 20201229-412501 kaebajale virtuaalvääringu teenuse tegevusloa nr FVT0004151.
7.Kaebaja muutis 05.03.2021 avalduses kaebuse nõudeid, taotledes vastustaja 07.07.2020 otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja vastustajalt kahju hüvitise 3300 eurot väljamõistmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:
8.1.Kaebaja on 2019. a loodud finantsteenuste osutamise ettevõte, mis on aktiivses arengu- ja arendusfaasis, töötades välja uuenduslikku elektroonilist platvormi krüptovaluutadega erinevate tehingute tegemiseks. Kaebaja soovib avada lähitulevikus operatsioonikonto klientidele kuuluvate valuutade hoidmiseks, mille eelduseks on vastavate tegevuslubade olemasolu. Tegevuslubade tühistamise tõttu ei ole kaebajal võimalik enda poolt arendatavat teenust pakkuma hakata.
8.2.Kaebaja alustas koheselt pärast vastustaja 05.03.2020 teavituse kättesaamist arvelduskonto avamiseks krediidiasutustele taotluste koostamisega. 13.03.2020 kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord, mille tulemusel oli erinevate asutustega suhtlemine raskendatud (lubatud vaid kaugsuhtlus) ja tavapärasest aeganõudvam. Krediidiasutused ei vastanud kaebaja taotlustele või olid vastused negatiivsed, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik pangakontot 01.07.2020 avada ja osakapitali sissemakse tegemise teel suurendada. Sellele vaatamata võttis kaebaja ainuosanik 17.06.2020 vastu otsuse, millega suurendas kaebaja osakapitali 12 000 euroni, et kaebaja poolt oleks kõik formaalsused täidetud ja osakapitali saaks suurendada kohe pärast pangakonto avamist. Kaebaja sai alles 28.07.2020 avada pangas Bilderlings Pay Limited pangakonto ja tasuda kontole osakapitali suurendamiseks täiendavalt 9492 eurot. Seega täitis kaebaja RahaPTS § 72 lg-s 6 sätestatud nõude 28.07.2020. Kuna kaebaja tegi osakapitali sissemakse
esimesel võimalusel pärast arvelduskonto avamist ning tegi sissemakse osas Tartu Maakohtu registriosakonnale ka 06.08.2020 avalduse, vastab kaebaja seaduses sätestatud nõuetele.
8.3.Vastustaja otsus on õigusvastane. Vastustaja ei ole enne otsuse andmist uurinud, kas kaebaja on osakapitali nõude täitnud või miks see viibib ja millal nõue täidetakse. Vastustaja ei ole teostanud kaalumist, mistõttu on otsus ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebajal ei olnud võimalik arvelduskontot avada vääramatu jõu tõttu (eriolukorra kehtestamine). Kaebajale tulnuks anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on reaalselt tegutsev ettevõte. Tal on investorid, kes rahastavad tema majandustegevust, et kaebajal oleks võimalik pakkuda tarbijatele veelgi paremat makselahendust. Seega ei ole vastustaja otsus eesmärgipärane. Vastustaja oli maailmas kehtivast olukorrast (viiruse levik) teadlik, seega on otsus koostatud pahatahtlikult. Isegi kui tegevuslubade omamine kaebaja poolt omanuks mingit ohtu, oleks saanud rakendada kaebaja suhtes vähem kahjustavad meetmeid, nt tegevuslubade peatamist. Vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud.
8.4.Tuvastamiskaebuse rahuldamine on kaebaja jaoks oluline kahju hüvitamise seisukohalt ja preventiivsel eesmärgil. Samuti võimaldab see saada menetluskulude eest hüvitist.
8.5.Tegevuslubade tühistamine ei võimaldanud kaebajal oma majanduslikke eesmärke ellu viia ja põhjustas kaebajale jooksvalt kahju. Vältimaks äritegevuse täielikku lõppemist, taotles kaebaja 23.11.2020 vastustajalt uue tegevusloa. Vastustaja keeldus kaebajat riigilõivu tasumisest vabastamast ja kaebaja tasus riigilõivu 3300 eurot. Tegemist on ebaõige haldusmenetluse tõttu tekkinud kahjuga, mis tuleb kaebajale hüvitada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Kaebaja ei esitanud 07.07.2020 seisuga tegevuslubade muutmise taotlust või ajutist majandustegevusest loobumise teadet. Samuti ei esitanud ta dokumente, mis tõendanuks, et ta on teinud toiminguid enda uute nõuetega vastavusse viimiseks. Ka kaebusest ei tulene, et kaebaja oleks RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustust täitnud. Kaebaja kinnitas, et viis end vastavusse 06.08.2020. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja ei olnud tegevuslubade kehtetuks tunnistamise hetkeks asunud teenust pakkuma. Seega olnuks vastustajal RahaPTS § 75 p 3 järgi kohustus kaebaja tegevusload kehtetuks tunnistada. Kaebajal tuli tegevuslubade väljastamisel 23.10.2019 asuda teenust pakkuma 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 23.04.2020.
9.2.Ettevõtlusvabaduse piirangud tulenevad majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest ja RahaPTS-ist. Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa omamiseks peab ettevõtja vastama kontrollieseme asjaoludele. Ettevõtjatele anti tähtaeg 01.07.2020, et oma tegevus muudetud nõuetega kooskõlla viia. Tegemist oli seaduses sätestatud kohustusliku tähtajaga. Kuna kaebaja ei vastanud selleks tähtajaks nõuetele, oli tema tegevuslubade kehtetuks tunnistamine seaduslik. Kaebajal oli võimalik taotleda uus tegevusluba. Kaebajale ei ole tekkinud kahju. Ettevõtlusega kaasneb risk ja seaduses sätestatud nõuete tähtaegse täitmata jätmise korral tuleb tegevusloaga reguleeritud valdkonnas arvestada, et tegevusluba võidakse kehtetuks tunnistada. Selline tagajärg oli kaebajale ette nähtav.
9.3.Otsus on õiguspärane. See on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja ei pöördunud oma probleemiga vastustaja poole. Vastustajal puudub õigus seaduses sätestatud tähtaegu muuta. Kui kaebaja soovinuks täiendavat tähtaega, tulnuks tal esitada puudustega tegevusloa muutmise taotlus ja põhistada tõenditega, miks tal puudus võimalus seaduses sätestatud tähtaegu järgida. Sel juhul saanuks vastustaja hinnata, kas isikul esineb alus puuduste hilisemaks kõrvaldamiseks. Lisaks oli kaebajal võimalik esitada tegevusloast ajutise loobumise avaldus. Seega tulenes tegevuslubade kehtetuks tunnistamine kaebaja enda tegevusetusest. Vastustaja oli kohaldanud uurimispõhimõtet. See piirdus vastavalt 3(9)
3-20-1459
RahaPTS § 1182 lg-le 2 kontrollimisega, kas kaebaja oli esitanud enda vastavust kinnitavad dokumendid ja tegevusloa muutmise taotluse või mitte. Otsus tehti kaebaja poolt seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu ja otsus on tehtud imperatiivse nõude täitmiseks, et tagada finantssektoriga võrdsustatud tegevusvaldkonnas usaldusväärsus ja läbipaistvus. Vastav nõue on kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris oluline, sest sektoris tegutsevad ettevõtted, nende tegevus sisuliselt ja nende tegevust peegeldavad registriandmed peavad igal ajahetkel vastama seaduses sätestatud nõuetele ning seadusest tulenevad kohustused tuleb täita õigeaegselt.
9.4.Otsus on proportsionaalne. Seaduse muudatus kuulutati välja 19.12.2019 ja avaldati 31.12.2019. Tekst jõustus 10.03.2020 ja muutus enne 10.03.2020 tegevusluba omava ettevõtjat suhtes kohustuslikuks 01.07.2020. Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris on pandud tegevusloaga isikutele kohustus olla teadlik seaduses sätestatud nõuetest (RahaPTS § 17 lg-d 1 ja 7). Kaebajal oli võimalik täiendavate nõuetega arvestada juba 2019. a lõpust. Sätete jõustumisest alates oli kaebajal aega veel 3,5 kuud, et end uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse viia. Kaebajal oli nii enne eriolukorra kehtestamist kui ka pärast seda aega, et end seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viia. Vastustaja tegevusload omavad kuritegusid ennetavat funktsiooni ning Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust tagavat funktsiooni. Seega ei ole seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ja põhimõtetega. Vastustajal puudusid muud seaduses sätestatud alused, et seaduse eesmärki ja kaebaja poolsest tegevusetusest tulenevat riski maandada. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eesmärk on tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine ja Eesti majandussüsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus, mis on proportsionaalne avaliku suure huvi aspektist võrreldes üksikisiku õigusega ettevõtlusvabaduse teostamiseks.
9.5.Haldusakt on kaalutlusvigadeta. Tegemist ei olnud kaalutlusõigust andva, vaid imperatiivse normiga. Konkreetsel juhul ei ole küsimus vaid isiku poolses üksikjuhtumis esinevas käitumises, vaid tegemist on isiku süsteemi rikkuva tegevusega, mis ei ole sobiv ja kohane rahapesu ja terrorismi rahastamise sektorisse ning millest tulenevate rahapesu (sh seonduvad eelkuriteod) ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude ja haavatavuse ära hoidmiseks on seaduses sätestatud alus tegevusloa kehtetuks tunnustamise kohustusega.
9.6.Ärakuulamispõhimõte ei ole ülimuslik ja selle põhimõtte kohaldamise kohustusest esineb erisusi. Praegusel juhul sätestas erisuse RahaPTS § 1182 lg 2. Kohustusi rikkunud isikute tegevusload tuli kehtetuks tunnistada. Kui kaebaja oleks esitanud tegevusloa muutmise taotluse või muul viisil viidanud, et tal on soov täita seaduses sätestatud kohustust, oleks vastustaja saanud küsida kaebajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi, miks ei ole võimalik seaduses sätestatud tähtajaks kohustusi täita.
9.7.Vastustajal puudus võimalus tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asemel kaebaja tegevusluba peatada. RahaPTS § 1182 lg 2 imperatiivsus välistab vastustaja õiguse kaaluda muid alternatiive.
9.8.Kaebaja preventiivne huvi jääb ebaselgeks. Tegevuslubadega seonduvad otsused ei ole üldjuhul üksteisega seotud, sest haldusorgan peab iga otsuse tegemisel lähtuma konkreetse otsuse tegemise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest ja konkreetset tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Samuti on vastustaja väljastanud kaebajale uue tegevusloa.
9.9.Vastustaja tegevus oli õiguspärane, mistõttu puudub kaebajal alus nõuda kahju hüvitamist. Uue riigilõivu tasumine oli tingitud kaebaja enda tegemata jätmisest.
4(9)
3-20-1459
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja tunnistas kaebaja tegevusload kehtetuks RahaPTS § 1182 lg 2 alusel, sest kaebaja jättis RahaPTS § 1182 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused tähtaegselt täitmata.
11.RahaPTS § 1182 lg 1 järgi on selle seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima selle seaduse 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 p-des 9–11 ning § 72 lg 1 p-des 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. RahaPTS § 1182 lg 2 sätestab, et kui ettevõtja sama paragrahvi lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab vastustaja ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Mõlemad normid kehtestati 11.12.2019 vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Viidatud seadus avaldati 30.12.2019 ja jõustus 10.03.2020.
12.Asjaoludest nähtuvalt jättis kaebaja tähtaegselt täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-des 5 ja 6 sätestatud nõuded, mille järgi tulnuks tal kui virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omaval isikul avada krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses maksekonto ning maksta täies ulatuses rahaliselt sisse osakapital vähemalt summas 12 000 eurot. Samuti jättis kaebaja täitmata RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud dokumentide esitamise kohustuse.
13.Kaebaja leidis, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, sest vastustaja ei ole teostanud uurimist ega kaalumist ning kaebajat ei ole ära kuulatud.
14.RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ette nähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. Seega tuleb vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada lisaks HMS-is toodule ka RahaPTS-is kui eriseaduses toodud erinorme.
15.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
16.Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja pädevust vaidlusalust akti anda ega heitnud ette otsuse mittevastavust vorminõuetele.
17.Kohus leiab erinevalt kaebajast, et vaidlusalune otsus on kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega ja selles ei esine kaalutlusvigu. RahaPTS § 1182 lg 1 seadis virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele selge kohustuse viia oma tegevus ja dokumendid vastavusse uute nõuetega ning selleks anti konkreetne tähtaeg. RahaPTS § 1182 lg 2 sätestas viidatud kohustuse täitmata jätmise juhuks konkreetse sanktsiooni. Kohtu hinnangul on viidatud normid imperatiivsed ega anna vastustajale õigust kaalumist teostada (HMS § 4 lg 1). Vastustajale ei ole antud õigust viidatud normis toodud tähtaega pikendada või jätta teatud juhtudel tegevusluba kehtetuks tunnistamata, kuigi tegevusloa omanik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi normile, kust vastustajale selline õigust ja kohustus tuleneb. Seega ei ole oluline, mis põhjusel jättis kaebaja RahaPTS § 1182 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata. Vastustajal puudus kohustus neid põhjusi kaebajalt uurida. Nende asjaolude uurimine olnuks asjakohatu. Vastustajal oli vaid kohustus välja selgitada, kas kaebaja oli oma kohustuse tähtajaks täitnud ja esitanud vastustajale sellekohased dokumendid. Vaidluse all ei ole, et kaebaja neid kohustusi ei täitnud, seega ei ole vastustaja uurimiskohustust rikkunud. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaalumiskohustust, sest vastustajal puudus antud asjaoludel 5(9)
3-20-1459
võimalus kaaluda kaebaja osas teistsuguse otsuse tegemist (nt tegevusloa kehtivuse peatamist). RahaPTS § 1182 lg-s 1 sätestatud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise tõttu tuli vastustajal RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kaebaja virtuaalvääringu teenuse tegevusload kehtetuks tunnistada.
18.Vastustaja otsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja täitis seaduses sätestatud nõuded augustiks 2020. Viidatud sätte järgi tuli nõuded täita hiljemalt 01.07.2020. Vastustajal tuli otsuse tegemisel lähtuda otsuse tegemise ajal eksisteerinud olukorras. Hilisem nõuete täitmine andis kaebajale õiguse esitada vastustajale uus tegevusloa taotlus, nagu kaebaja praegusel juhul ka tegi, kuid ei mõjuta vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.
19.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust. Praegusel juhul puudus vajadus kaebajalt lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Asjaolu, et kaebaja ei olnud tähtaegselt vastustajat teavitanud enda tegevuse ja dokumentide vastavusse viimisest, oli vastustajale niigi teada. Isegi kui heita vastustajale ette seda, et ta ei küsinud kaebajapoolsele dokumentide esitamise kohustusele vaatamata kaebajalt täiendavalt üle, kas ta on enda tegevuse ja dokumendid nõuetega kooskõlla viinud, ei saanud selline tegemata jätmine praeguse asja lahendust mõjutada (HMS § 58), sest vaidluse all ei ole, et kaebaja ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt, mistõttu tuli vastustajal tema virtuaalvääringu teenuse tegevusload RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses põhjendusi, mis saanuks vastustaja otsust sisuliselt mõjutada, kui teda oleks enne otsuse tegemist ära kuulatud. Kaebajale pidi RahaPTS § 1182 lg-st 2 olema arusaadav, milline tagajärg teda nõuete tähtaegse täitmata jätmise korral ees ootab, seega ei saanud vastustaja otsus olla talle üllatuslik.
20.Lisaks sellele, et vastustajal puudus kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel kaalumise õigus, ei ole tulemus ka üldisemalt kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.
21.Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt nt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 53). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirja2 järgi (lk-d 1-2) on virtuaalvääringute teenusepakkujate näol tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega. Loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid ja sellest tõusetuv kahju Eesti mainele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Kohtu hinnangul on viidatud eesmärgid legaalsed ja õigustavad virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes täiendavate piirangute kehtestamist. Kaebaja ei ole iseenesest maksekonto avamise ja osakapitali suuruse nõuete proportsionaalsusele vastu vaielnud, vaid peab ebaproportsionaalseks tema tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, sest tal puudus väidetavalt võimalus enda tegevust ja dokumente seaduses toodud tähtajaks vastavusse viia.
22.Kohus viitas eespool, et RahaPTS-i muudeti 11.12.2019 vastu võetud seadusega, mis avaldati 30.12.2019 ja jõustus 10.03.2020. Tegevusloa omajatele seatud kohustused tuli täita hiljemalt 01.07.2020. Kohus leiab, et neid kuupäevi arvestades oli kaebajal piisavalt aega, et enda tegevus ja dokumendid muudetud nõuetega vastavusse viia. Ettevõtja peab olema kursis tema tegevusvaldkonda reguleerivate normidega ja nende muudatustega ning täitma neid ka ilma haldusorgani poolse meelde tuletamiseta. Seega oli kaebajal juba alates 30.12.2019 võimalik asuda endale maksekontot avama ja osakapitali suurendama. Kuuekuuline periood on
ilmselgelt piisav, et viidatud nõudeid täita. See, et kaebaja jättis nende toimingute tegemise viimasele hetkele, sõltus kaebajast endast ja on ette heidetav vaid talle endale. Kaebaja sai ette näha, et nõuete täitmisel võib tekkida viivitusi, mistõttu pidanuks ta sellega oma tegevuse planeerimisel arvestama. Samuti pidi kaebajale olema ette nähtav, et kui ta uusi nõudeid tähtajaks ei täida, siis tunnistatakse tema tegevusload kehtetuks. Järelikult oli tal võimalik selle tagajärjega arvestada.
23.Kaebaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhistanud, et eriolukorra väljakuulutamine 2020. a kevadel takistas kaebajal enda tegevust ja dokumente uute nõuetega vastavusse viia. Eriolukord kuulutati välja 12.03.2020 ja lõpetati 18.05.2020, mis tähendab, et eriolukord kestis 2 kuud. Kaebajal oli võimalik viia oma tegevus ja dokumendid uute nõuetega vastavusse 6-kuulise perioodi jooksul. Seega puudusid kaebajal eriolukorrast tulenevad takistused 4-kuulise perioodi jooksul. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas eriolukorra kehtimine talle takistusi seadis. Teadaolevalt oli krediidiasutustega võimalik suhelda lisaks ka sidevahendite abil. Asjaoludest nähtuvalt keeldusid krediidiasutused kaebajale kontot avamast põhjusel, et tegemist on virtuaalvääringu valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, mitte põhjusel, et eriolukorras tulenevad piirangud ei võimalda kaebajaga suhelda. Kaebaja ei ole tõendanud ja kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et krediidiasutused oleksid viivitanud kaebaja konto avamise taotluse menetlemisega mitu kuud. Pigem on usutav ja seda kinnitab ka kaebaja enda esitatud Coop Pank AS-i vastus, et kaebaja pöördus konto avamise taotlusega krediidiasutuste poole alles maikuus. Seega peab kohus kaebaja viited eriolukorrast tulenevatele piirangutele ja vääramatule jõule otsituteks, mis ei takistanud kaebajal talle seatud kohustusi tähtaegselt täita. Kaebaja on ise viivitanud nõuete täitma asumisega ega ole arvestanud tekkida võivate viivitustega.
24.Lisaks sellele, et kaebajal oli endal kohustus olla kursis tema valdkonda reguleerivate õigusaktide ja nende muutmisega, nähtub vastustaja esitatud tõendist, et ka vastustaja saatis kaebajale MTR-i kaudu 05.03.2020 ja 15.06.2020 e-posti aadressile [email protected] meeldetuletused RahaPTS-i muudatuste jõustumise ja sellega tegevusloa omajatele seatud kohustuste kohta. Seega oli kaebajal võimalik uutest nõuetest teada saada hiljemalt 2020. a märtsist. Kaebaja poolt kohtule edastatud krediidiasutuste vastused pärinevad 2020. a mai lõpust ja juuni algusest. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ta asus RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid täitma kohe vastustaja teavituse saamisest. Seega on kaebaja ise viivitanud nõuete täitma asumisel. Kaebaja enda tegemata jätmine ei põhjenda RahaPTS § 1182 lg-s 2 ette nähtud tagajärje ebaproportsionaalsust. Kui kaebaja oleks asunud nõudeid täitma juba varem (ja see oli reaalselt võimalik), olnuks tal suure tõenäosusega võimalik nõuded tähtaegselt täita ja vastustajal puudunuks põhjus tema tegevuslubasid kehtetuks tunnistada.
25.Kaebaja juhtis kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei saatnud teavitusi kaebaja poolt kasutatavale e-posti aadressile. Tema väitel oli e-posti aadress [email protected] äriühingu asutanud isiku e-posti aadress, mitte kaebaja oma. See väide ei ole praeguses asjas asjakohane põhjusel, et kaebajal oli ka ilma vastustaja poolse teavituseta kohustus olla kursis tema tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega ja neid järgida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei oleks olnud RahaPTS-i muudatustest ja sellest tulenevatest kohustustest teadlik. Kaebaja on vastupidi väitnud, et püüdis neid nõudeid 2020. a kevadel ja suvel täita.
26.Samas peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et e-posti aadress [email protected] oli kaebaja äriregistrijärgseks aadressiks kuni 26.05.2020. Seega tuleb vastustaja 05.03.2020 teade lugeda kaebajale kättetoimetatuks (HMS § 27 lg 2 p 3) olenemata sellest, kas kaebaja teatega tutvus või mitte. Äriühing peab hoolitsema oma äriregistrijärgse e-posti aadressi toimimise eest ja kannab sellele aadressile saadetud kirjade kättesaamise riski. Kui äriühing äriregistrijärgset e-posti aadressi ei kasuta, tuleb tal oma andmed äriregistris ära muuta. Äriregistrist nähtub, et 2020. a mai lõpus vahetus nii kaebaja osanik kui ka juhatuse liige. Alates 7(9)
3-20-1459
22.05.2020 on kaebaja osanikuks senise Wasp Consult OÜ asemel Vitali Pavlov, alates 26.05.2020 on kaebaja juhatuse liikmeks senise Hannes Rosina asemel Vitali Pavlov ja alates 26.05.2020 on kaebaja äriregistrijärgseks e-posti aadressiks [email protected]. Muutus ka kaebaja ärinimi, senise BIGcredit OÜ asemel oli alates 26.05.2020 kaebaja uueks ärinimeks MoneyPipe OÜ. Vastustaja edastas oma teise teavituse 15.06.2020 kaebajale e-posti aadressile, mis ei olnud enam tema äriregistrijärgseks e-posti aadressiks. Järelikult ei saa lugeda teist teavitust kaebajale kättetoimetatuks. Eeltoodu aga ei mõjuta asjaolu, et vastustaja esimene teavitus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks.
27.Samuti tuleb tähele panna, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused (võlaõigusseaduse § 182 lg 2). See tähendab, et kaebaja osa võõrandamisel uuele omanikule ei muutunud kaebaja kohustused. Kaebajal oli juba alates 10.03.2020 kohustus viia oma tegevus ja dokumendid RahaPTS-i muudetud nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020 ning see ei muutunud kaebaja osaniku muutumisel. Eelmisel osanikul oli kohustus teavitada uut osanikku kaebajal lasuvatest kohustustest ning kaebaja uuel osanikul ja juhatuse liikmel oli kohustus viia end kurssi kaebajal lasuvate kohustustega. Seega ei tulnud vastustajal kaebajat osaniku muutumise tõttu uuesti temal lasuvatest kohustustest teavitada. See, et kaebaja eelmine osanik ei asunud kaebaja tegevust ja dokumente nõuetega kooskõlla viima ja uuel osanikul oli selleks vähem aega, on kaebaja enda risk. Selle asjaolu eest ei vastuta vastustaja. Kaebaja juriidilise isikuna on iseseisev õigussubjekt temal lasuvate õiguste ja kohustustega ning osanike või juhatuse liikmete vahetus tema õiguste ja kohustuste järjepidevust ei mõjuta.
28.Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kaebajal oli võimalik esitada vastustajale pärast nõuete täitmist uus tegevusloa taotlus ja vastustaja on kaebajale uue tegevusloa väljastanud, seega ei ole kaebaja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiratud.
29.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 07.07.2020 otsus kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise osas on õiguspärane. Kaebus tuvastamisnõudes tuleb jätta rahuldamata.
30.Kaebaja taotles lisaks kahju hüvitamist. Kaebaja peab talle tekkinud kahjuks uue tegevusloa taotluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 3300 eurot. Kaebaja leidis, et kui vastustaja ei oleks tema tegevuslubasid õigusvastaselt kehtetuks tunnistanud, puudunuks kaebajal vajadus uut tegevusluba taotleda ja sellelt riigilõivu tasuda.
31.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
32.Kohus leidis eespool, et vastustaja 07.07.2020 otsus on õiguspärane. Seega puudub vastustaja õigusvastane tegevus, kahju hüvitamise nõude eeldus on täitmata ja kahju hüvitist ei ole võimalik välja mõista. Riigilõivu tasumise nõue oli põhjendatud, sest kaebaja taotles vastustajalt virtuaalvääringu tegevusloa väljastamist ja sellise taotluse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 269 p 2 järgi tasuda riigilõivu 3300 eurot. Tegemist ei ole kaebajale tekitatud kahjuga, vaid lõivuga tema taotluse läbivaatamise eest. Lõivu eesmärk on katta osaliselt haldusmenetluse kulusid, mida kaebaja taotluse läbivaatamise tekitab. Tegevusloa taotlemine oli kaebaja otsus ja kaebajal oli viidatud lõivuga tegevusloa taotlemisel võimalik arvestada. Eelmiste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise põhjustas kaebaja ise seaduses sätestatud nõuete tähtaegse täitmata jätmisega, seega ei toonu uue lõivu tasumise vajadust kaasa vastustaja õigusvastane tegevus.
8(9)
3-20-1459
33.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus terves ulatuses, s.o nii tuvastamis- kui ka hüvitamisnõudes rahuldamata.
34.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.