Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 28. oktoober 2021, Tallinn 3-21-965
Haldusasi
Xi kaebus nõuetega kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit Xxxxxxxxx ehitise ehitisregistrist kustutamiseks ja 26. detsembri 2019 taotluse alusel ehitusloa andmise otsustamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Sander Põllumäe Vastustaja: Tallinna linn Vastustaja: Eva Vanamb
Määrus toimetatakse kätte poolte esindajatele. Määruse vaidlustamiseks saab pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HkMS § 155 lg 5, §-d 203-204).
kustutada, esitades selleks ehitise täieliku lammutamise teatise. Käesolevaga teavitab amet Teid, et Xxxxxxxxx kinnistul asunud ja lammutatud elamu ehitisregistrist kustutamiseks tuleb esitada ehitusseadustiku (EhS) § 43 lg 3 kohane (antud juhul tagantjärgi) ehitise täieliku lammutamise teatis ehitise lammutamise kohta“. Kirjas osutatu kohaselt toimides esitas kaebaja 28.07.2021 ehitise täieliku lammutamise teatise, misjärel on ehitisregistris asjaomase ehitise juurde lisatud märge „lammutatud“.
millal selline taotlus on võimalik läbi vaadata ja selle kohta mingisugune otsus teha või millised etapid tuleb kas kaebajal või pädevatel asutustel enne ehitisregistri kande muutmist teha. Kaebaja jäeti selgelt teadmatusse olukorras, kus ehitisregistri pidamist ja sellesse kannete tegemist puudutav õiguslik regulatsioon ei ole kindlasti lihtne ja selge. Mis puudutab järelevalvet, siis nähtub vastustaja poolt esitatud e-kirjavahetusest, et TLPA ametnik tõesti teavitas kaebajat sellise järelevalve toimumisest ja esitas viimasele küsimusi, millele kaebaja ka vastas, ent samas ei pidanud kaebaja sellest aru saama, et ehitisregistri andmete reaalse olukorraga kooskõlla viimine sõltub kuidagi sellest järelevalvemenetlusest. Asjaomastest e-kirjadest ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud, et ehitisregistri andmete muutmine on võimalik pärast järelevalve lõpetamist, samuti ei antud kaebajale mistahes selget teavet selle järelevalvemenetluse ja sellest sõltuvate edasiste toimingute tegemise ajalise perspektiivi kohta. Kaebuses heitis kaebaja vastustajale eeskätt ette põhjendamatut viivitamist. Tõsi, eelkõige puudutas see etteheide lammutusloa andmisega viivitamist, aga see oli tingitud kaebaja arusaamast, et ehitisregistrisse vastava kande tegemine eeldab lammutusloa olemasolu. See kaebaja seisukoht võis olla väär, olukorras, kus kaebaja oli juba 2020. aasta mais sõnaselgelt avaldanud soovi, et Xxxxxxxxx hoone ehitisregistrist „kustutatakse“, oleks vastustaja pidanud kaebajale selgitama, mida sellise soovi rahuldamine eelkõige kaebajalt eeldab. Seda vastustaja ei teinud. Selles olukorras oli kaebaja poolt halduskohtusse pöördumine mõistlik samm ning iseenesest saab eeldada, et vaidluse aluseks olevate asjaoludega seotud vastustaja edasine tegevus oli siiski vähemalt teatud määral tingitud kaebuse esitamisest. HkMS § 108 lg 6 sisalduva lause teist osa „välja arvatud, kui [...]“ tuleb tõlgendada pigem kitsalt ehk vastustajalt menetluskulude välja mõistmine on välistatud, kui kaebaja saavutas oma eesmärgi kas hoopis mingisuguse kaebuse esitamisega mitte seotud kõrvalise asjaolu tõttu või juhul kui kaebajal ei oleks talle kaebuse esitamise ajal teada olnud asjaolude tõttu olnud tegelikult põhjust kaebusega kohtu poole pöörduda, kuna ta pidi saama aru, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub niikuinii. Käesoleval juhul sellist järeldust teha ei saa. Hoone kokkuvarisemisest oli kaebuse esitamise ajaks möödas enam kui aasta, ehitisregistris selle hoone kustutamiseks esitatud esmase sooviavalduse esitamisest samuti aasta. Vahepealsel ajal tehtud toimingutes ja vastustaja poolt kaebajale antud teabes ei olnud midagi sellist, millest kaebaja oleks pidanud aru saama, millal teda huvitavas küsimuses mingisugunegi otsus tehakse, kusjuures lammutusloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu kaebajale arvamuse andmiseks esitamisest oli kaebuse esitamise ajaks möödunud juba 8 kuud. Seda, kas vastustaja osutatud järelevalvemenetlus oleks 2021. aasta juulis oma lõpuni jõudnud nii ehk naa, ei ole võimalik tagantjärgi kuidagi teada saada, ent see pole ka oluline, kuna ühelgi juhul ei olnud kaebajal kaebuse esitamise ajal teavet, mille pinnalt tema oleks mõistlikult pidanud sellise järelduse tegema. Küll aga saab lähtuda sellest, et pärast kaebuse esitamist hakkasid asjad kiiremini liikuma ja kokkuvõttes saavutas kaebaja oma eesmärgi. Sellises olukorras menetluse lõpetamise korral tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on palunud välja mõista 1050 eurot, mis koosneb 15 euro ulatuses riigilõivust ja 1035 euro ulatuses õigusabikulust, mis hõlmab 10,15 tunni ulatuses õigusnõustaja tööd menetlusdokumentide läbi töötamisel ja koostamisel. Asja sisu ja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid silmas pidades ei saa õigusabikulu pidada ülemäära suureks. Kulu on tõendatud kaebaja 09.09.2021 menetlusdokumendile lisatud arve ja maksekorraldusega. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.