AS ATKO Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt riigihankemenetluse käigus 28.06.2021 tehtud otsuse (pakkumise edukaks tunnistamise osas) tühistamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I - AS ATKO Bussiliinid, Kaebaja II – Järve Bussipark OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kardo Karon Vastustaja - Kohtla-Järve linn, esindaja - linnapea Ljudmila Jantšenko Kolmas isik – AS GoBus, volitatud esindaja – kolmanda isiku töötaja Ahto Pahk
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4.11.2021 vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-le 1. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kui käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku
3-21-2065 vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel (HKMS § 278-279).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus (vastustaja) alustas 18.02.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Avalik bussiliinivedu Kohtla-Järve linnas 2021-2031“ (viitenumber 232391).
2.AS ATKO Bussiliinid (kaebaja I) esitas 12.03.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja kohustamiseks viia riigihangete alusdokument kooskõlla õigusaktidega. Kaebaja I leidis, et alusdokumendi punktid 7.13., 7.2.1., 8.4.6. ja 8.6 ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) ja teise õigusaktidega ning sisaldavad ebamõistlike tingimusi.
3.VAKO jättis 31.03.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata.
4.Kaebaja I esitas Tartu Halduskohtule kaebuse aludokumendi punktide 7.13., 7.2.1., 8.4.6. ja 8.6 vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-21-749) ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist.
5.Tartu Halduskohus 14.04.2021 rahuldas määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas hankemenetluses menetlustoimingute ja otsuste tegemise kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-21-749.
6.Tartu Halduskohus jättis 3.05.2021 otsusega rahuldamata kaebuse. Ühtlasi tühistas kohus 14.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, mis pidi jõustuma koos 3.05.2021 otsuse jõustumisega.
7.Kaebaja I esitas 3.05.2021 otsuse peale tähtaegselt apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
8.Kaebaja I esitas 19.05.2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest loobumise avalduse.
9.Vastustaja avas 19.05.2021 talle laekunud pakkumused ja tegi 3.06.2021 vastavusotsuse, millega luges pakkumused nr 320120, 321620 ja 326602 vastavaks.
10.Tartu Ringkonnakohus võttis 1.06.2021 määrusega apellatsioonkaebusest loobumise vastu ja lõpetas halduskohtumenetluse. Menetluse lõpetamise määrus jõustus 17.06.2021.
11.Vastustaja langetas 28.06.2021 pakkumuse kõrvaldamise otsuse, kvalifitseerimise otsuse ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, millega tunnistati AS GoBus (kolmas isik) pakkumus edukaks.
12.Vastustaja väljastas 3.07.2021 täiendava korralduse, millega kinnitas, et hankemenetluses loetakse edukaks (kolmanda isiku) pakkumust, kui madalama hinnaga pakkumus.
13.Kaebaja I ja Järve Bussipark OÜ (kaebaja II) esitasid VAKO-le vaidlustuse, milles taotlesid vastustaja 28.06.2021 otsuse kehtetuks tunnistamist.
14.VAKO jättis 1.09.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata.
3-21-2065
15.Kaebaja I ja Kaebaja II esitasid 10.09.2021 volitatud esindaja kaudu Tartu Halduskohtule ühiskaebuse vastustaja 28.06.2021 otsuse kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamise osas tühistamiseks.
MENETLUSOSALUSTE SEISUKOHAD
16.Kaebajad leiavad, et kõik vastustaja otsused ja toimingud, mis on tehtud peale esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse jõustumist on kehtetud ja tühised. Kohtumääruse eiramine on vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Kuna vastustaja on rikkunud toimingute sooritamise ja otsuste langetamise keeldu hankemenetluses ei ole õiguslikult korrektne pidada ka kõiki edaspidiseid vastustaja poolt tehtud toiminguid ja otsuseid õiguspäraseks. Kaebaja arvates on antud juhul kohaldatav analoogia VAKO poolt hankementluse peatamisel RHS § 193 alusel ning juhul kui hankija on eiranud kehtestatud toimingute ja otsuse tegemise keeldu, on kõik otsused, kaasa arvatud hankelepingu sõlmimine, tühised. Sellest tulenevalt palusid kaebajad kohtul tühistada vastustaja 28.06.2021 otsuse, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus ja alternatiivselt tuvastada 28.06.2021 otsuse, pakkumuse edukaks tunnistamise osas, tühisus.
17.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt vaidlustavad kaebajad sisuliselt 19.05.2021 hankemenetluse avamise ja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse, kuna sellel ajal kehtis kohtumäärusega kehtestatud hankemenetluse läbiviimise keeld. Vastustaja arvates puudub kaebajatel sellise vastustaja tegevuse vaidlustamise võimalus, kuna selles osas ei ole kaebus tähtaegne. Vastustaja ei nõustunud kaebajate väitega 28.06.2021 otsuse tühisuse osas, kuna otsuses puuduvad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnused. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda.
18.Kolmas isik ei pidanud kaebust põhjendatuks ja teatas, et jääb VAKO-s esitatud seisukohtade juurde. Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas Tartu Halduskohtu 14.04.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-749 kohaldatud esialgse õiguskaitse tingimuste rikkumine vastustaja poolt toob endaga kaasa RHS sätete rikkumise ja seega toimingute tühisuse RHS mõistes. Kolmas isik ei nõustu kaebajatega, et HKMS § 249 alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse on samaväärne RHS § 193 alusel kohaldatava hankemenetluse peatamisega. Tegemist on erinevate õiguslike alustega. Seadusandja on selgelt eristanud riigihanke menetlusnorme halduskohtumenetluse normidest. Seega kolmanda isiku arvates halduskohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise raames kehtestatud piirangute rikkumisega ei järgne sarnaseid tagajärgi RHS-ga, mistõttu ei ole võimalik kohaldada analoogiat. Eelnevat arvestades palus kolmas isik kohtul jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele.
20.Esmalt märgib kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja on rikkunud 14.04.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-749 kohaldatud hankemenetluse läbiviimise keeldu
3-21-2065 (kehtis kuni 17.06.2021) kui 19.05.2021 avas hankemenetluse ja tunnistas 3.06.2021 otsusega kõik esitatud pakkumused vastavaks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vastustaja 28.06.2021 otsus oli tehtud ajal, mil esialgse õiguskaitse enam ei kehtinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas halduskohtumenetluse käigus esialgse õiguskaitse raames kohaldatud abinõu rikkumine toob endaga kaasa vastustaja 28.06.2021 otsuse, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, õigusvastasuse või tühisuse.
21.Kaebajad arvasid, et antud juhul tuleb kasutada analoogiat RHS §-ga 193 ja pidada kõiki nii esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse ajal kui ka hiljem langetud otsuseid hankemenetluse läbiviimise keelu rikkumise tõttu õigusvastasteks ja tühisteks.
22.Kohus kaebajatega ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et ei RHS §-st 193 ega muudest RHS sätetest ei tulene ei otseselt ega tõlgendamise teel, et VAKO poolt peatatud hankemenetluse ajal toimingu sooritamine või otsuse langetamise keelu rikkumine annab õigusliku aluse pidada hankija poolt sooritatud toiminguid ja otsuseid automaatselt õigusvastaseks või tühiseks, rääkimata toimingutest ja otsustest, mis tehti ja langetati peale menetluse peatamise abinõu kohaldamise lõpetamist. RHS § 194 lg 4 küll näeb ette erisättena HKMS § 268 lg 4 suhtes võimaluse lugeda automaatselt tühiseks sõlmitud hankelepingut, kuid mitte muid hankija otsuseid, mis on tehtud peatatud hankemenetluse raames. Isegi siis, kui VAKO poolt peatatud hankemenetluse ajal teeb hankija muu otsuse, ei ole see automaatselt õigusvastane, vaid vajab õigusvastasuse tuvastamist VAKO või kohtu poolt. Seega kaebajate arusaam RHS §-st 193 ei ole õige. HKMS ei näe samuti ette võimalust lugeda esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal tehtud toiminguid või otsuseid automaatselt tühiseks. Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et materiaalõigus (RHS), kohtupraktika ja õiguskirjandus ei toeta kaebajate seisukohta selles, et hankemenetluse peatamise ajal oleksid hankija poolt kõik tehtud otsused ning peale peatamise lõppu kõik järgnevad otsused automaatselt õigusvastased või tühised. Sellel põhjusel ei ole võimalik kaaluda analoogia rakendamist. Vastasel juhul oleks see ilmselgelt vastusolus HKMS § 268 lg-ga 4.
23.HKMS § 268 lg 4 näeb sõnaselgelt ette võimaluse tugineda hankemenetluses tehtud toimingute ja otsuste õigusvastasusele. Kaebajad ei ole hankemenetluse peatamise ajal vastustaja poolt tehtud toiminguid ja 3.06.2021 otsust vaidlustanud. Seega leiab kohus, et kaebajatel puudub õigus tugineda 28.06.2021 otsuse vaidlustamisel 19.05.2021 toimingu ja 3.06.2021 otsuse õigusvastasusele, mis oli tehtud hankemenetluse peatamise ajal.
24.Kohtu arvates saab nõustuda kaebajatega selles, et RHS § 193 ja HKMS § 249 lg 1 alusel hankemenetluse peatamise eesmärgiks on kaitsta puudutatud isikute õigusi pöördumatult negatiivse tagajärje tekkimise eest vaidlustusmenetluses ja halduskohtumenetluses. See on eelkõige hankelepingu sõlmimine (HKMS § 267 lg 4). Kohus märgib, et 19.05.2021 seisuga ei saanud peatatud hankemenetluses langetatud otsused enam rikkuda kaebajate õigusi, kuna kaebaja I on selleks ajaks sõnaselgelt loobunud apellatsioonkaebuse menetlusest haldusasjas nr 3-21-749 ehk sisuliselt langes esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus juba 19.05.2021 ära. Seega ka sel põhjusel ei ole eelpoolkirjeldatud olukord võrreldav olukorraga, kus VAKO peatab vaidlustusmenetluse ajaks RHS § 193 hankemenetluse. Samas haldusasja materjalide kohaselt avas vastustaja 19.05.2021 hankemenetluse ja tunnistas 3.06.2021 kõikide pakkumuste (sh kaebajate ühispakkumus) edukaks. Järelikult, kehtinud keelu ajal ei ole vastustaja langetanud mitte ühtegi kaebajate huve kahjustavat otsust ega teinud toimingut, mis võiks hilisemas hankemenetluse staadiumis avaldada ebasoodsat mõju kaebajatele või hankemenetlusele järgnevates etappides. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et vastustaja on küll eksinud rikkudes kohtulahendiga kehtestatud hankemenetluse läbiviimise keeldu, kuid selline vastustaja
3-21-2065 tegevus ei toonud endaga kaasa RHS §-s 3 kindlaksmäärutud põhimõtte rikkumist muu hulgas põhjusel, et kõik vastustaja poolt peatatud hankemenetluse ajal langetatud otsused olid kõikidele pakkujatele (sh kaebajatele) soodsad ning ei saanud mõjutada 28.06.2021 otsust.
25.Kohtu arvates ei vasta ilmselgelt vaidlusalune otsus HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti kriteeriumidele.
26.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
27.Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Kolmanda isiku vastaspooleks olid kaebajad. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist kinnitavaid dokumente. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.