Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) peadirektor andis 16.02.2016 käskkirja nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ (edaspidi: käskkiri nr 13).
2.Kaitseminister andis 05.04.2019 käskkirja nr 104 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ (edaspidi: käskkiri nr 104), mille alusel oli võimalik saada Kaitseliidu või Kaitseväe üksuselt tuge riigikaitse välilaagri läbiviimiseks vajaliku varustuse osas, eelkõige laskeharjutuse jaoks tarvilikku relvastust.
3.Kaitseminister andis 10.09.2021 käskkirja nr 216 (edaspidi: käskkiri nr 216) „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord“, millega tunnistati kehtetuks kaitseministri 05.04.2019 käskkiri nr 104 ja mis näeb ette riigikaitse välilaagrite korraldamise üksnes Kaitseliidu poolt, vajadusel koos Kaitseväega.
4.Kaitseminister võttis 30.08.2021 vastu määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 10), mille alusel on koolidel võimalik taotleda toetust 1(5)
välilaagritega mitteseotud kulude katteks.
5.Kiili Gümnaasium esitas 11.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes tühistada kaitseministri 10.09.2021 käskkiri nr 216. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 kehtivus tagasiulatuvalt. Gümnaasiumi riiklik õppekava paneb koolile kohustuse võimaldada õpilasele riigikaitse valdkonnas ühe kursusena (35 tundi) ka praktilist väljaõpet, mis korraldatakse välilaagrina. Välilaagri kohustuslikuks osaks on tiirulaskmine, mille korraldamisel on vaja Kaitseliidu või Kaitseväe abi. Kaebaja on käskkirja nr 13 alusel jaotatud rahalise toetuse abil välilaagri korraldamise teenuse ostnud sisse turul olevatelt pakkujatel. See võimaldas kaebajal alati valida selline välilaager, mille sisu vastas riiklikule ainekavale ning mille toimumise aeg sobis kokku kaebaja õppeaastaks koostatud ajakavaga. Kaebaja on seni saanud käskkirja nr 104 alusel otsest tuge Kaitseliidult või Kaitseväelt tiirulaskmise praktiliste harjutuste läbiviimiseks, sest käskkirja nr 104 p 3 sätestas võimaluse välilaagrit läbiviival erialaühendusel saada kasutamiseks relvi Kaitseliidult või Kaitseväelt. Käskkiri nr 216 kehtestab korra, mis asendab käskkirja nr 13 alusel koolidele KRA kaudu rahalise toetuse maksmise ning millega kehtestatakse kaebajale kohustus tellida riigikaitse välilaagri korraldamine Kaitseliidult. Ühtlasi kaotab käskkiri nr 216 ära käskkirja nr 104 alusel eksisteerinud võimaluse saada välilaagri läbiviimiseks tuge Kaitseliidu või Kaitseväe üksuselt (sh lasketiiru praktiliste harjutuste jaoks vajalike relvade kasutamist). Võrreldes riiklikus ainekavas sätestatud õpisisuga ei ole Kaitseliidu teenusmudelis välilaagri komponendina relvaõpet, laskeasjandust ja ohutushoidu ning välilaagri kestvuseks on 25 tundi, mitte riiklus ainekavas sätestatud 35 tundi. Kaitseliidu teenusmudeli koostamisel on relvaõpe ja laskeharjutused teadlikult ja sihilikult välilaagrist välja jäetud ning selle arvelt on kursuse mahtu kahandatud 10 tunni võrra. Seega on vastustaja käskkirjaga nr 216 tekitanud olukorra, kus kaebajal on kohustus pakkuda riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse ainet, aga seda on võimalik pakkuda vaid ilma praktiliste laskeharjutuste komponendi läbiviimiseta. Seega paneb käskkiri nr 216 kaebajale kohustuse rikkuda oma seadusest tulenevat kohustust. Ühtlasi nähakse Kaitseliidu teenusmudeli lisas 1 ette 2021/2022 õppeaastal riigikaitse välilaagrite toimumised 2022 juunis gümnaasiumitele. Selline paindumatu toimumisgraafik ei arvesta kaebaja poolt õppeaastaks koostatud ajaplaaniga. Kaebaja peab kas jätma täitmata seadusest tuleneva kohustuse pakkuda riigikaitse välilaagrit või saatma õpilased välilaagrisse juunis ja rikkuma teisi seadusest tulenevaid kohustusi seoses õppetöö läbiviimisega. Kaitseliidu teenusmudelis nähakse ette, et õpilastele vajaliku individuaalvarustuse väljastamise ja tagastamise korraldab iga kooli riigikaitse valikõppeaine õpetaja koostöös tsiviilteenusepakkujaga. Käskkirjas nr 216 ega määruses nr 10 aga ei sätestata, kuidas toimub selle tegevuse rahastamine. Varasemalt nägi käskkiri nr 13 ette koolidele rahalise toetuse maksmise, mille arvelt oli võimalik katta vajalikud kulud. Kuivõrd kahandab käskkiri nr 216 kaebaja õigusi, on tegemist kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistamisega, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse § 67 lg-ga 2, sest kaebaja oli alates aastast 2019 oma õppetööd planeerinud ning alates 2021 kevadest uute õpilaste vastuvõttu korraldanud lähtudes seni kehtinud korrast. Puudub avalik huvi käskkirja nr 216 kehtima jäämiseks. Kaebajale laieneb põhiseaduse § 154 lg-st 1 tulenev enesekorraldusõiguse tagatis. Kaebaja poolt riigikaitse õppesuuna pakkumine oma õpilastele on kohaliku elu küsimus, mis tähendab, et selle otsuse negatiivne mõjutamine on enesekorraldusõiguse riive. Vastustajal puudub seadusest tulenev alus riigikaitse valikõppeaine pakkumise osas kaebaja enesekorraldusõigusesse sekkuda. Kui kohtuotsuse jõustumise ajaks on möödunud see osa õppeaastast, kuhu on riigikaitse välilaager planeeritud, ei ole enam võimalik minna tagasi ning nõuetele vastav laager läbi viia. Seega ei pruugi
2(5)
kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimalik olla. Kaebaja õigusi ei saa tagada sellega, et õpilastele korraldatakse välilaager hiljem, sest see ajaks sassi õpilastele jõukohase tunnijaotuse. Ka avalikus huvis on pakkuda õpilastele riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse kursust. Põhjendatud on kaaluda esialgse õiguskaitse rakendamist juhul, kui kohtumenetluse kestuse tõttu osutub raskendatuks või võimatuks munitsipaalkooli pidamine (RKHKo 21.05.2015, 3-3-1-84-14, p 15). Vastustaja viide määruse nr 10 alusel jagatavale õppekäikude toetusmeetmele on eksitav. Määruse nr 10 alusel relvaõppe ning praktiliste laskeharjutuste rahastamine ei ole kaebaja jaoks tagatudMääruse nr 10 ebaadekvaatsusele viitas ka Haridus- ja Teadusministeerium oma 11.08.2021 kirjas nr 83/21/3009-4, kus leiab, et: „muudatusi, mis otseselt mõjutavad õppetöö korraldust, ei ole asjakohane jõustada poole õppeaasta pealt.“ Koolidel puudub ainekava järgne lõimimisvõimalus, samuti ei ole tagatud koolidele sobiv aeg laagri korraldamiseks ning ei ole lahendatud laskeõpe. Ka paljud teised koolid pole rahul käskkirjaga nr 216 kehtestatud korraga ning soovivad endise olukorra taastamist.
6.Kaitseministeerium esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2021 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata. Riiklikus ainekavas ettenähtud praktilised laskeharjutused toimuvad enamjaolt välilaagrist erineval ajal ning sellega on Kaitseliit oma teenusmudeli koostamisel arvestanud. Kaebajal on võimalik laskeharjutused läbi viia enne või pärast välilaagrit vastustaja valitsemisala toetusel Kaitseväe või Kaitseliidu lasketiirus pädevate instruktorite juhendamisel või põhjendatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku lasketiirus. Laskeharjutuse läbiviimisega seotud õppekäiguks on kaebajal võimalik esitada KRA-le toetuse taotlus määruse nr 10 alusel. Kaebaja esitas 24.11.2020 KRA-le kaks eraldi taotlust riigikaitseõpetuse välilaagri ja relvaõppe läbiviimiseks Männiku lasketiirus, millest nähtub, et kaebaja soovis 2021. aastal korraldada riigikaitseõpetuse välilaagri ja relvaõppe eraldi. Selline võimalus on kaebajal ka kehtiva käskkirja nr 216 ja määruse nr 10 kohaselt. Riigikaitse kursuse relvaõppe osa toimub üldjuhul eraldi lasketiirus, mitte metsas välilaagri muude õppetegevuste ajal. Sellest, et relvaõpe võib toimuda eraldi välilaagrist ja eraldi taotletud toetuste alusel, on teadlik ka kaebaja. Käskkiri nr 216 ei takista kaebajal riiklikule õppekavale vastavate välilaagrite läbi viimist. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-14 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv, kuna viidatud lahendis on vaidluse all erakoolile tegevuskulude hüvitamine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastustajal ei ole põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevat kohustust osaleda kaebaja kui munitsipaalkooli tegevuskulude kandmises, sest PGS §- i 71 lg 1 kohaselt tagab kooli pidaja kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt. Seisuga 15.10.2021 on käskkirja nr 216 alusel esitanud juba 118 kooli välilaagri läbiviimise taotlused. Käskkirja nr 216 kehtivuse peatamine, veel enam tagasiulatuvalt, seab ohtu ülejäänud koolide riigikaitseõpetuse korraldamise.
7.Kiili Gümnaasium esitas 20.10.2021 täiendava seisukoha, milles märgib, et vastustaja viide määruse nr 10 alusel jagatavale õppekäikude toetusmeetmele on praeguses vaidluses eksitav. Esiteks, määruse nr 10 § 6 lg 1 loetleb rahastatavad tegevused ning sealne loetelu ei sisalda relvaõpet ning praktilisi laskeharjutusi. Teiseks, vastustaja viide määruse nr 10 seletuskirjas kirjutatule lasketiiru külastamise kohta ei lahenda kaebaja probleemi. Gümnaasiumi riikliku õppekavaga ette nähtud riigikaitse valikõppeaine riiklik ainekava ei näe ette vaid praktilisi laskeharjutusi (mida teoreetiliselt oleks võimalik teostada õppekäigu ehk ekskursiooni raames). Lisaks, vastustaja on valesti sisustatud praktiliste laskeharjutuse sisu. Muuhulgas sisaldab see näiteks sihtimisõpet ja laskeõpet õhkrelvadega, harjutusi, laskeasendeid jne airsoft relvadega. Kaitseliidu teenusmudelis neid tunde ei ole, seega pole võimalikuks lahenduseks see, et õpilased saaksid need oskused ja teadmised välilaagri käigus. Vastustaja eksib väites, et koolid saavad toetust ainekavas sätestatud viisil. Koolidel puudub
3(5)
ainekava järgne lõimimisvõimalus, samuti ei ole tagatud koolidele sobiv aeg laagri korraldamiseks ning ei ole lahendatud laskeõpe. Kaebajale teadaolevalt on suur hulk nendest 118 koolist esitanud oma taotluse lisatingimusega, et neil oleks võimalik välilaagri teenust tellida MTÜ-lt Riigikaitse Rügement, kellega nii kaebajal kui paljudel teistel koolidel on olnud pikk ja edukas koostöö. Seega pole paljud teised koolid samuti rahul käskkirjaga nr 216 kehtestatud korraga ning soovivad endise olukorra taastamist. Kui esialgset õiguskaitset kohaldada, siis tekib olukord, kus kõik koolid saavad endise regulatsiooni alusel kasutada nii Kaitseliidu teenuseid kui ka teiste turuosaliste teenuseid – seega endise regulatsiooni kohaldamine esialgse õiguskaitsega tagab koolidele märksa laiapõhjalisema valikuvabaduse.
8.Kaitseministeerium leiab 21.10.2021 täiendavas arvamuses, et kui riik on loonud võimalused tasuta õppetöö läbiviimiseks, siis ei pea koolile võimaldama tellida õppetöö läbiviimist turul tegutsejatelt. Riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekavas ei ole õppeteemadele (sh relvaõppele) esitatud numbriliselt tundide mahtu, nagu kaebaja oma seisukoha p-s 7 ekslikult väidab. Teemade ajaline jaotus on esitatud dokumendis nimega „Õppeprotsessi kirjeldus – abimaterjal õpetajale“, mis on mõeldud õpetajatele aine õpetamisel abimaterjaliks ning seeläbi õpetajatele soovituslik. Ainekavas on sätestatud, et õppes käsitletakse teatud teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õppijate ülekoormatust. Samuti on ainekava järgi teoreetiline ja praktiline õpe ainekavas õppeteemade all lõimitult. Sellest tulenevalt on kaebajal ainekavast lähtudes võimalik relvaõpe viia läbi oma kooli õpilastele ea- ja jõukohaselt ning õppekoormust arvestavalt saades selleks toetust KRA-lt määruse nr 10 kohaselt ning laskeõppe läbiviimiseks kasutada vastustaja valitsemisalas Kaitseliidu või Kaitseväe lasketiirusid. Airsoft relvade kasutamist relvaõppe õpitulemuste saavutamiseks gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekava ette ei näe, nagu kaebaja oma seisukoha p-s 10 ekslikult väidab, mistõttu ei pea nende relvade kasutamine olema nimetatud ka Kaitseliidu välilaagrite teenusmudelis. Kaitseliidu läbiviidavad välilaagrid lähtuvad üksnes riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekavas esitatud õpitulemustest. Kaebajal on võimalik laskeharjutused läbi viia enne või pärast välilaagrit vastustaja valitsemisala toetusel Kaitseväe või Kaitseliidu lasketiirus pädevate instruktorite juhendamisel, nagu on kaebaja seda ka varem saanud teha, kuid saades nüüd selleks toetust KRA-lt määruse nr 10 alusel. Vastustajale KRA-lt laekunud info kohaselt nähtub seisuga 15.10.2021 käskkirja nr 216 alusel koolide poolt esitatud taotlustest, et vähem kui 1/3 koole on nimetanud välilaagri taotluse vormis senist koostööd MTÜ Riigikaitse Rügemendiga. MTÜ Riigikaitse Rügement on riigikaitseõpetuse välilaagreid enamjaolt läbi viinud Kaitseväe toetusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
10.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.Kiili Gümnaasium on munitsipaalkool ehk Kiili Vallavalitsuse hallatav asutus (Kiili Gümnaasiumi põhimääruse § 4). Kuigi HKMS kohaselt on ka kohaliku omavalitsuse üksusel teatud juhtudel kaebeõigus (vt HKMS § 44 lg-d 4 ja 5), ei laiene see kaebeõigus kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavatele asutustele. Koolile ei laiene põhiseadusest kohalikule omavalitsusüksusele tulenev enesekorraldusõiguse garantii. Vastavat õigust saaks realiseerida üksnes munitsipaalkooli pidaja ‒ Kiili vald. Sedagi üksnes juhul, kui jaatada antud temaatika hõlmatust kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku garantiiga, mille osas on halduskohus pigem kahtleval seisukohal. Niisiis ei ole Kiili 4(5)
Gümnaasiumil ilmselgelt kaebeõigust kaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
12.Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
13.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu kohus kaebuse tagastab, ei ole võimalik asjas ka esialgset õiguskaitset kohaldada. Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ka esialgse õiguskaitse taotluse sisulisel läbivaatamisel tuleks see kohtu hinnangul jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa vastustajale teha ettekirjutusi konkreetsete hariduskorralduslike valikute osas, samuti määrata seda, kuidas tuleks jagada eelarvevahendeid. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaebeõigus võib eksisteerida, kui keskvalitsus on jätnud temale põhiseadusest või seadustest tulenevad kohustused täitmata (näiteks jätnud rahalised vahendid eraldamata). Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et sellise olukorraga oleks tegemist. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.