3-21-2311/4 - Haridus ja kultuur - Üld- ja kõrgharidus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Kiili Gümnaasium esitas 11.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes tühistada kaitseministri 10.09.2021 käskkiri nr 216. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 kehtivus tagasiulatuvalt. Gümnaasiumi riiklik õppekava paneb koolile kohustuse võimaldada õpilasele riigikaitse valdkonnas ühe kursusena (35 tundi) ka praktilist väljaõpet, mis korraldatakse välilaagrina. Välilaagri kohustuslikuks osaks on tiirulaskmine, mille korraldamisel on vaja Kaitseliidu või Kaitseväe abi. Kaebaja on käskkirja nr 13 alusel jaotatud rahalise toetuse abil välilaagri korraldamise teenuse ostnud sisse turul olevatelt pakkujatel. See võimaldas kaebajal alati valida selline välilaager, mille sisu vastas riiklikule ainekavale ning mille toimumise aeg sobis kokku kaebaja õppeaastaks koostatud ajakavaga. Kaebaja on seni saanud käskkirja nr 104 alusel otsest tuge Kaitseliidult või Kaitseväelt tiirulaskmise praktiliste harjutuste läbiviimiseks, sest käskkirja nr 104 p 3 sätestas võimaluse välilaagrit läbiviival erialaühendusel saada kasutamiseks relvi Kaitseliidult või Kaitseväelt. Käskkiri nr 216 kehtestab korra, mis asendab käskkirja nr 13 alusel koolidele KRA kaudu rahalise toetuse maksmise ning millega kehtestatakse kaebajale kohustus tellida riigikaitse välilaagri korraldamine Kaitseliidult. Ühtlasi kaotab käskkiri nr 216 ära käskkirja nr 104 alusel eksisteerinud võimaluse saada välilaagri läbiviimiseks tuge Kaitseliidu või Kaitseväe üksuselt (sh lasketiiru praktiliste harjutuste jaoks vajalike relvade kasutamist). Võrreldes riiklikus ainekavas sätestatud õpisisuga ei ole Kaitseliidu teenusmudelis välilaagri komponendina relvaõpet, laskeasjandust ja ohutushoidu ning välilaagri kestvuseks on 25 tundi, mitte riiklus ainekavas sätestatud 35 tundi. Kaitseliidu teenusmudeli koostamisel on relvaõpe ja laskeharjutused teadlikult ja sihilikult välilaagrist välja jäetud ning selle arvelt on kursuse mahtu kahandatud 10 tunni võrra. Seega on vastustaja käskkirjaga nr 216 tekitanud olukorra, kus kaebajal on kohustus pakkuda riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse ainet, aga seda on võimalik pakkuda vaid ilma praktiliste laskeharjutuste komponendi läbiviimiseta. Seega paneb käskkiri nr 216 kaebajale kohustuse rikkuda oma seadusest tulenevat kohustust. Ühtlasi nähakse Kaitseliidu teenusmudeli lisas 1 ette 2021/2022 õppeaastal riigikaitse välilaagrite toimumised 2022 juunis gümnaasiumitele. Selline paindumatu toimumisgraafik ei arvesta kaebaja poolt õppeaastaks koostatud ajaplaaniga. Kaebaja peab kas jätma täitmata seadusest tuleneva kohustuse pakkuda riigikaitse välilaagrit või saatma õpilased välilaagrisse juunis ja rikkuma teisi seadusest tulenevaid kohustusi seoses õppetöö läbiviimisega. Kaitseliidu teenusmudelis nähakse ette, et õpilastele vajaliku individuaalvarustuse väljastamise ja tagastamise korraldab iga kooli riigikaitse valikõppeaine õpetaja koostöös tsiviilteenusepakkujaga. Käskkirjas nr 216 ega määruses nr 10 aga ei sätestata, kuidas toimub selle tegevuse rahastamine. Varasemalt nägi käskkiri nr 13 ette koolidele rahalise toetuse maksmise, mille arvelt oli võimalik katta vajalikud kulud. Kuivõrd kahandab käskkiri nr 216 kaebaja õigusi, on tegemist kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistamisega, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse § 67 lg-ga 2, sest kaebaja oli alates aastast 2019 oma õppetööd planeerinud ning alates 2021 kevadest uute õpilaste vastuvõttu korraldanud lähtudes seni kehtinud korrast. Puudub avalik huvi käskkirja nr 216 kehtima jäämiseks. Kaebajale laieneb põhiseaduse § 154 lg-st 1 tulenev enesekorraldusõiguse tagatis. Kaebaja poolt riigikaitse õppesuuna pakkumine oma õpilastele on kohaliku elu küsimus, mis tähendab, et selle otsuse negatiivne mõjutamine on enesekorraldusõiguse riive. Vastustajal puudub seadusest tulenev alus riigikaitse valikõppeaine pakkumise osas kaebaja enesekorraldusõigusesse sekkuda. Kui kohtuotsuse jõustumise ajaks on möödunud see osa õppeaastast, kuhu on riigikaitse välilaager planeeritud, ei ole enam võimalik minna tagasi ning nõuetele vastav laager läbi viia. Seega ei pruugi

6.Kaitseministeerium esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2021 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata. Riiklikus ainekavas ettenähtud praktilised laskeharjutused toimuvad enamjaolt välilaagrist erineval ajal ning sellega on Kaitseliit oma teenusmudeli koostamisel arvestanud. Kaebajal on võimalik laskeharjutused läbi viia enne või pärast välilaagrit vastustaja valitsemisala toetusel Kaitseväe või Kaitseliidu lasketiirus pädevate instruktorite juhendamisel või põhjendatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku lasketiirus. Laskeharjutuse läbiviimisega seotud õppekäiguks on kaebajal võimalik esitada KRA-le toetuse taotlus määruse nr 10 alusel. Kaebaja esitas 24.11.2020 KRA-le kaks eraldi taotlust riigikaitseõpetuse välilaagri ja relvaõppe läbiviimiseks Männiku lasketiirus, millest nähtub, et kaebaja soovis 2021. aastal korraldada riigikaitseõpetuse välilaagri ja relvaõppe eraldi. Selline võimalus on kaebajal ka kehtiva käskkirja nr 216 ja määruse nr 10 kohaselt. Riigikaitse kursuse relvaõppe osa toimub üldjuhul eraldi lasketiirus, mitte metsas välilaagri muude õppetegevuste ajal. Sellest, et relvaõpe võib toimuda eraldi välilaagrist ja eraldi taotletud toetuste alusel, on teadlik ka kaebaja. Käskkiri nr 216 ei takista kaebajal riiklikule õppekavale vastavate välilaagrite läbi viimist. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-14 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv, kuna viidatud lahendis on vaidluse all erakoolile tegevuskulude hüvitamine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastustajal ei ole põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevat kohustust osaleda kaebaja kui munitsipaalkooli tegevuskulude kandmises, sest PGS §- i 71 lg 1 kohaselt tagab kooli pidaja kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt. Seisuga 15.10.2021 on käskkirja nr 216 alusel esitanud juba 118 kooli välilaagri läbiviimise taotlused. Käskkirja nr 216 kehtivuse peatamine, veel enam tagasiulatuvalt, seab ohtu ülejäänud koolide riigikaitseõpetuse korraldamise.

8.Kaitseministeerium leiab 21.10.2021 täiendavas arvamuses, et kui riik on loonud võimalused tasuta õppetöö läbiviimiseks, siis ei pea koolile võimaldama tellida õppetöö läbiviimist turul tegutsejatelt. Riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekavas ei ole õppeteemadele (sh relvaõppele) esitatud numbriliselt tundide mahtu, nagu kaebaja oma seisukoha p-s 7 ekslikult väidab. Teemade ajaline jaotus on esitatud dokumendis nimega „Õppeprotsessi kirjeldus – abimaterjal õpetajale“, mis on mõeldud õpetajatele aine õpetamisel abimaterjaliks ning seeläbi õpetajatele soovituslik. Ainekavas on sätestatud, et õppes käsitletakse teatud teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õppijate ülekoormatust. Samuti on ainekava järgi teoreetiline ja praktiline õpe ainekavas õppeteemade all lõimitult. Sellest tulenevalt on kaebajal ainekavast lähtudes võimalik relvaõpe viia läbi oma kooli õpilastele ea- ja jõukohaselt ning õppekoormust arvestavalt saades selleks toetust KRA-lt määruse nr 10 kohaselt ning laskeõppe läbiviimiseks kasutada vastustaja valitsemisalas Kaitseliidu või Kaitseväe lasketiirusid. Airsoft relvade kasutamist relvaõppe õpitulemuste saavutamiseks gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekava ette ei näe, nagu kaebaja oma seisukoha p-s 10 ekslikult väidab, mistõttu ei pea nende relvade kasutamine olema nimetatud ka Kaitseliidu välilaagrite teenusmudelis. Kaitseliidu läbiviidavad välilaagrid lähtuvad üksnes riikliku õppekavaga kehtestatud riigikaitseõpetuse ainekavas esitatud õpitulemustest. Kaebajal on võimalik laskeharjutused läbi viia enne või pärast välilaagrit vastustaja valitsemisala toetusel Kaitseväe või Kaitseliidu lasketiirus pädevate instruktorite juhendamisel, nagu on kaebaja seda ka varem saanud teha, kuid saades nüüd selleks toetust KRA-lt määruse nr 10 alusel. Vastustajale KRA-lt laekunud info kohaselt nähtub seisuga 15.10.2021 käskkirja nr 216 alusel koolide poolt esitatud taotlustest, et vähem kui 1/3 koole on nimetanud välilaagri taotluse vormis senist koostööd MTÜ Riigikaitse Rügemendiga. MTÜ Riigikaitse Rügement on riigikaitseõpetuse välilaagreid enamjaolt läbi viinud Kaitseväe toetusel.