Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.02.2021 otsuse nr E10173-1 ja 03.05.2021 vaideotsuse nr 5.23/7238-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata Xi 12.01.2021 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot Yile ning kanda see arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja isiku, kellele riigilõiv tagastatakse, nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-21-1090 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.01.2021 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel.
2.SKA 22.02.2021 otsusega nr E10173-1 jäeti Xile soodustingimustel vanaduspension määramata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja 2, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu on koostatud tootmisala põhiselt, jaotatud osadeks, igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine annab õiguse pensionile. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohadel, töökohtadel või töödel, oluline on nii tootmisala kui ka kutseala/ametikoht ning täidetud peab olema ka ametikohale esitatud lisatingimus. Erandiks on loetelude osad Ühiskutsed, kus soodusstaaži hulka arvamise tingimuseks on seatud töötamine nendes osades loetletud kutsealadel/töödel olenemata tootmisalast. Loetelu nr 2 osa VII Metalli töötlemine punkti 5 Metallide galvaanimine alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile galvaanijal (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste automaatvannidega töötaja). See tähendab, et õigus sooduspensionile on ainult galvaanijal, kes ei tööta detailide riputajana ja mahavõtjana, samuti kinniste automaatvannidega. Xi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse töötamise aeg galvaanijana AS-s Norma alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003, kokku 8 aastat ja 3 kuud. Töötamise aega alates 01.01.2004 kuni 01.10.2019 galvaanijana detailide riputamisel ja mahavõtmisel, kokku 15 aastat ja 9 kuud, ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Loetelu nr 2 osas XI Kergetööstus on loetletud tekstiilitööstuse ametikohad, kus töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, kuid linditaja ja kammkraasimisseadmete operaatori ametikohti seal nimetatud ei ole. Neid ametinimetusi pole nimetatud ka loetelu osas Ühiskutsed. Seega töö linditajana ja kammkraasimisseadmete operaatorina ei kvalifitseeru selliseks tegevuseks, mida on kajastatud loetelus nr 2 ning neil ametikohtadel töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelude koostamise eesmärk oli selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on õigustatud soodustingimustel vanaduspensioni määramine.
2(8)
3-21-1090 SVPS-s ega loeteludes ei ole toodud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate terviskahjustavate tingimuste loetelu, vaid on toodud loetelu ametikohtadest, töökohtadest ja töödest, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva ja tal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane staažinõue. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni puhul on tegemist erinevat liiki pensionidega, mida määratakse ja makstakse erinevate seaduste alusel. Erinevaid riiklikke pensione omavahel liita ei saa. Seega ei saa ka Xi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži ja väljateenitud aastate pensioni staaži omavahel liita. Xil on täidetud küll soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastase üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue (12 aastat ja 6 kuud). Soodusstaaži on tõendatud 8 aastat ja 3 kuud.
3.X esitas 12.03.2021 SKA-le vaide SKA 22.02.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning 12.01.2021 avalduse uuesti läbivaatamiseks.
4.SKA 03.05.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/7238-2 jäeti Xi vaie rahuldamata. Dokumentidest nähtuvalt töötas X alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 täistööpäeva ulatuses galvaanijana metallide galvaniseerimisel (v.a detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste automaatvannidega töötaja). Perioodil 01.10.2004 kuni 01.10.2019 töötas X galvaanijana metallitöötlemises detailide riputajana ja mahavõtjana, nimetatud periood ei kuulu soodusstaaži hulka arvamisele. Seega on Xil soodusstaaži kokku 8 aastat ja 3 kuud, mistõttu on tal täitmata sooduspensioni saamiseks vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži nõue (SVPS § 1 p 2; Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi määruse nr 206 loetelu nr 2), osa VII „Metalli töötlemine“ punkt 5 „Metallide galvaanimine“ erialakood 11629). X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva. Seega on Xil täitmata 20-aastase väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži nõue (VAPS § 1, § 2, § 14 lg 3 ja Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ p 1 alapunktiga 6 kinnitatud „Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile“ (edaspidi määrus nr 207). Väljateenitud aastate pensioni ja sooduspensioni saamise õigust reguleerivad erinevad seadused. Õigus sooduspensionile ja selle saamiseks nõutava staaži arvestus on reguleeritud SVPS-s. Õigus väljateenitud aastate pensionile ja selle saamiseks nõutava staaži arvestus on reguleeritud VAPS-s. VAPS-s ja SVPS-s sätestatud pensionile õiguse tekkimise eeldused on erinevad, seda nii pensionile õigust andvate ametikohtade kui ka nõutava staaži osas. Seega on soodusstaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži puhul tegemist erinevate seaduste poolt kasutatavate, sisuliselt ning eesmärgi poolest erinevate mõistetega, millega on seotud erinevad õiguslikud tagajärjed. SVPS ei näe ette VAPS alusel arvutatud staaži arvamist soodusstaaži hulka, samuti ei näe VAPS ette SVPS alusel arvutatud soodusstaaži arvamist väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.
X esitas 20.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab SKA 03.05.2021 vaideotsuse nr 5.2/7238-2 tühistamist ning 12.01.2021 esitatud avalduse rahuldamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3(8)
3-21-1090 Kaebaja on esitanud SKA 22.02.2021 otsuse nr E10173-1 ja 03.05.2021 vaideotsuse nr 5.23/7238-2 tühistamisnõude ning vastustaja poolt kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamisnõude.
Vaidlusalused otsused on õigusvastased ning arvesse ei ole võetud kõiki olulisi asjaolusid. Seetõttu on vaidlustatud otsused ebaproportsionaalsed ja õigusvastased (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
Kaebaja on töötanud üle 19 aasta tervist kahjustavatel ametikohtadel, mis kokku annab vajaliku staaži soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Riikliku vanaduspensioni kehtestamine teenib sissetuleku asendamise eesmärki. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kehtestamise põhieesmärgiks on olnud isiku tervisliku seisundi halvenemise kompenseerimine. Õigusloome võrdsus nõuab, et seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid sisuliselt ühtemoodi. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni kehtestamise üheks põhjuseks on olnud ebavõrdse olukorra kompenseerimine/ärahoidmine tööturul, kuna nimetatud pensionile õigust omavad isikud oleksid seoses töövõime kaotuse või vähenemisega senisel töökohal tööturul edasise töö leidmisel võrreldes teistega oluliselt halvemas positsioonis.
Vastustaja on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 10), PS § 28 lg-t 2 ning uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vaidlusaluste otsuste põhiargumendiks on, et kahte erinevat riiklikku pensioniõiguslikku staaži ei saa kokku liita. Samas ükski seadus seda ei keela.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 7.1. Kaebaja esitas 12.01.2021 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks SVPS alusel. X on tööraamatu (välja antud 25.07.1979) alusel töötanud järgnevalt: 1) alates 06.12.1983 võetud tööle kombinaadi Balti Manufaktuur ketrusettevalmistuse tsehhi linditaja õpilaseks; 2) alates 04.01.1984 üle viidud kammkraasija õpilaseks; 3) alates 28.06.1984 viidud üle kammkraasijaks; 4) alates 01.11.1987 viidud üle kammkraasimisseadme operaatoriks; 5) alates 26.05.1995 tööleping lõpetatud; 6) alates 01.06.1995 võetud tööle AS Norma galvaanija õpilaseks metalli töötlemisse; 7) alates 01.10.1995 üle viidud galvaanijaks metalli töötlemises. 7.2. AS Norma kinnitas 18.01.2021 tõendis nr 53-4/2, et X töötas pidevalt terve tööpäeva ulatuses alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 galvaanijana metallide galvaniseerimisel (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste automaatvannidega töötaja), mis annab õiguse sooduspensionile, ja alates 01.01.2004 kuni käesoleva ajani töötab X galvaanijana metallitöötlemises III (detailide riputaja ja mahavõtja), mis ei kuulu sooduspensioni õigust andvate ametikohtade hulka. Tõendile on lisatud töölepingu lõpetamine, mille kohaselt lõppes Xi tööleping 01.10.2019. Rohkem kaebaja sooduspensionile õigust andvatel ametikohtadel töötanud ei ole. Seega saab tema soodusstaaži hulka arvata töötamise galvaanijana perioodil 01.10.1995-31.12.2003, kokku 8 aastat ja 3 kuud. Seega on Xil täitmata soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud.
7.3.Kaebaja on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur linditajana ja kammkraasimisseadmete operaatorina kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva ning tal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane staažinõue. SVPS ei näe ette VAPS alusel arvutatud staaži arvamist soodusstaaži hulka ning VAPS ei näe ette SVPS alusel arvutatud soodusstaaži arvamist väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.
4(8)
3-21-1090
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik SVPS-s sätestatud tingimused ning neid ei saa kombineerida või asendada VAPS-s sätestatud tingimustega (nt väljateenitud aastate pensionile õigust andva staažiga). Kaebajal puudub nõutav soodusstaaž SVPS § 1 p 2 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, mistõttu on vastustaja õigesti jätnud vaidlusaluses otsuses kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramata.
SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötanud nendel töödel. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
10.Käesoleval juhul on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal ei ole kõik SVPS § 1 p-s 2 nõutud tingimused täidetud, mistõttu puudus alus kaebajal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Seejuures nõustub kohus vaidlusaluses otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
11.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
11.1.Kaebaja on töötanud tööraamatu (välja antud 25.07.1979) andmetel järgnevalt: 1) alates 06.12.1983 võetud tööle kombinaadi Balti Manufaktuur ketrusettevalmistuse tsehhi linditaja õpilaseks; 2) alates 04.01.1984 üle viidud kammkraasija õpilaseks; 3) alates 28.06.1984 viidud üle kammkraasijaks; 4) alates 01.11.1987 viidud üle kammkraasimisseadme operaatoriks; 5) alates 26.05.1995 tööleping lõpetatud; 6) alates 01.06.1995 võetud tööle AS Norma galvaanija õpilaseks metalli töötlemisse; 7) alates 01.10.1995 üle viidud galvaanijaks metalli töötlemises (vt vastustaja 14.07.2021 menetlusdokumendi lisa).
11.2.Kaebajal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž.
11.3.AS Norma kinnitas 18.01.2021 tõendis nr 53-4/2, et kaebaja töötas pidevalt terve tööpäeva ulatuses alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 galvaanijana metallide galvaniseerimisel (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste automaatvannidega töötaja) ja omab õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 erialakoodi 11629 järgi (kaebuse lisa 1; SKA 22.02.2021 otsus nr E10173-1, lk 2; vastustaja 14.07.2021 menetlusdokumendi lisa
„19_01_2021_AS_Norma_parandatud_tõend_Gul.doc“).
11.4.Alates 01.01.2004 töötab kaebaja galvaanijana metallitöötlemises III (detailide riputaja ja mahavõtja) (kaebuse lisa 1; SKA 22.02.2021 otsus nr E10173-1, lk 2). Tööleping lõpetati 01.10.2019 (vastustaja 14.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3 „X 46101150326 AS Norma töölepingu lõpetamine 05.03.2020.pdf“).
5(8)
3-21-1090
11.5.Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse SVPS alusel töötamise aeg galvaanijana AS-s Norma alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003, kokku 8 aastat ja 3 kuud.
11.6.Töötamise aega alates 01.01.2004 kuni 01.10.2019 galvaanijana detailide riputamisel ja mahavõtmisel (kokku 15 aastat ja 9 kuud) ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka SVPS alusel.
11.7.X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva ning tal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane staažinõue.
12.Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas SVPS alusel tuvastatud soodusstaaž ja VAPS alusel tuvastatud pensioniõiguslik staaž tuleb liita juhul, kui ei ole täidetud SVPS § 1 p-s 2 sätestatud 12 aasta ja 6-kuuline soodusstaaži nõue ning kas liitmisel saadav staaž annab kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.
13.Vastustaja on õigesti märkinud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamist ja väljateenitud aastate pensioni saamist reguleerivad erinevad õigusaktid. Seejuures on SVPS § 1 punktis 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni saama õigustatud isik. Nendeks on isikud, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Viidatud nimekiri nr 2 on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ punkti 1 alapunktis 2 (edaspidi määruse nr 206 loetelu nr 2).
14.Vaidlust ei ole selles, et määruse nr 206 loetelus nr 2 ei ole nimetatud kammkraasijat ega kammkraasimisseadmete operaatorit, mistõttu ei saanud vastustaja arvata nendel kohtadel töötamise aega soodusstaaži hulka. Küll aga on need ametialad loetletud väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruses nr 207. VAPS § 2 punkti 6 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni tekstiilitööstuse töötajatel. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on tekstiilitööstuses telgedel ja masinatel töötavatel töötajatel 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt 20 aastat (VAPS § 14 p 3). Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja on töötanud VAPS § 14 p-s 3 loetletud töökohtadel kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Seetõttu on vastustaja õigesti järeldanud, et kaebajal ei ole õigust ka väljateenitud aastate pensionile (kaebuse lisa 1; vaidlusaluse otsuse lk 3).
15.Samuti on vastustaja õigesti selgitanud kaebajale, et juhul, kui kaebajal ei ole täidetud SVPS alusel soodusstaaži nõue (SVPS § 1 p 2), siis puudub õiguslik alus liita VAPS alusel arvutatud väljateenitud aastate pensionistaaži ja SVPS alusel arvutatavat soodusstaaži. 16. Vastuseks kaebaja väitele, et staažide liitmine ei ole õigusaktides keelatud selgitab kohus, et avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on seadusega lubatud, erinevalt eraõigusest. Kuigi PS §-st 10 tuleneb sotsiaalriigi põhimõte, mis mh nõuab avalikult võimult kodanike majandusliku ja sotsiaalse heaolu edendamist, isegi kui juba on tagatud minimaalne
6(8)
3-21-1090 äraelamine , ei tulene sellest kaebaja õigust soodustingimustel vanaduspensionile ka juhul, kui kaebaja on töötanud tervistkahjustavatel töökohtadel üle 19 aasta. Seoses PS § 28 lg-ga 2 on Riigikohus on selgitanud, et kuna riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundab Riigikogu (ehk seadusandja) ning sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub muu hulgas riigi majanduslikust olukorras, määrab sotsiaalsete riskide realiseerumise puhuks kaitse saamise tingimused, ulatuse, korra ning abi liigid kindlaks seadusandja (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.05.2020 otsus nr 5-20-1/15, p 20; Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 otsus nr 3-4-1-1-14, p 127; Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus nr 3-4-112-10, p 58; Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi 21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p-d 15 ja 16; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2003 otsus nr 3-3-1-65-03, p 14). Käesoleval juhul on seadusandja sätestanud SVPS-s tingimused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks ning VAPS-s väljateenitud aastate pensioni saamiseks. Nendest normidest on vastustaja ka lähtunud. Vastustaja ei saa omaalgatuslikult laiendada seadusandja kehtestatud korda ja tingimusi, sh määruse nr 206 loetelus nr 2 toodud töökohtade nimekirja. „Määruse nr 206 loetelud nr 1 ja 2 on väga detailsed. See viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks (SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras.“ (Tallinna Ringkonnakohtu14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 9). Asjas ei ole väidetud ning kohtul puuduvad ka sellekohased andmed, et määruse nr 206 loetelu nr 2 oleks laiendatud kammkraasimisseadme operaatori ja linditaja töökohtadega.
17.Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, kuivõrd soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks avalduse lahendamisel on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid. Seejuures ei ole kaebaja välja toonud, et vastustaja oleks jätnud põhjendamatult arvestamata mõningaid andmeid kaebaja tööraamatust või teinud neist ebaõigeid järeldusi.
18.Kaebaja on viidanud ka õigusloome võrdsuse põhimõttele. Kohustus kohaldada seadusi kõikide isikute suhtes ühtmoodi, tuleneb PS § 12 lg-st 1. See tähendab eelkõige võrdsust seaduse kohaldamisel ning selle mõte seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja ühtemoodi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.10.2015 otsus nr 31-1-68-15, p 15). Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas on vastustaja rikkunud õigusloome võrdsuse põhimõtet. Vastustaja on järginud SVPS-s ja VAPS-s sätestatud norme, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud õigusloome võrdsuse põhimõtet.
19.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Xi kaebus rahuldamata.
20.Kuivõrd käesolevas asjas on kaebus riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 8), siis ei olnud kaebajal kohustust riigilõivu tasuda. Enamtasutud riigilõiv 15 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 punkti 1 ja § 104 lg 8 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebaja on palunud riigilõivu tagastada Yi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Eeltoodust lähtuvalt tuleb riigilõiv 15 eurot kanda Yi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar paragrahvile 10, p 22. Kättesaadav internetiaadressilt: https://pohiseadus.ee/sisu/3481/paragrahv_10
7(8)
3-21-1090 väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.