Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kohtuistung 22.10.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2021. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.21.10.2021 kell 14.11 ajal pidasid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkt-1 ametnikud kinni Kameruni kodaniku X (s. xx xx xxxx). Isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19, 15 lg 1 ja 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.
21.10.21 kell 18.24 ajal avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isiku staatus muutus ning isiku kinni pidamist jätkati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1, 361 lg 1, 2 p-de 4 ja 5 alusel.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 22.10.2021 PPA taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Soomel ei ole mingit kohustust isik vastu võtta.
4.PPA taotluses kirjeldatud asjaolud:
4.1.PPA 05.02.2019 otsusega väljastati Xle tähtajaline elamisluba (edaspidi TE) nr 1044421332/TE VMS § 162 lg 1 p 1 alusel õppimiseks Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kehtivusega 05.02.2019 kuni 31.08.2020.
4.2.X esitas 30.07.2020 PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks VMS § 118 p 3 alusel õppimiseks AS-is Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. PPA vaatas taotluse läbi ja 11.09.2020 otsusega nr 15.3-3.2/233-1 keeldus tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 punkti 2 alusel, kuna taotlus ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele; VMS § 123 punkti 3 alusel, kuna tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud ning VMS §124 lõike 2 punkti 1 alusel, kuna isik esitas valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Isik kinnitas oma allkirjaga, et tal on piisav legaalne sissetulek, mida isikul tegelikult ei olnud.
4.3.X-le väljastati Eesti Vabariigi D-liiki viisa nr EST100307521 muul eesmärgil kehtivusega 08.12.2020 kuni 28.05.2021. PPA 13.05.2021 otsusega keelduti Xle õpingute eesmärgil taotletud (taotluse nr 2021/740/568) Eesti Vabariigi D-liiki viisa väljastamisest. Alates 29.05.2021 viibis isik Eesti Vabariigis seadusliku aluseta.
4.4.30.05.2021 laekus PPA migratsiooninõustaja e-postile kiri X nimeliselt välismaalaselt, kes soovis saada nõustamist ja võimalikke lahendusi tema muredele ja raskustele, mis on seotud tema Eestis elamisega. PPA migratsiooninõustaja selgitas 03.06.2021 edastatud e-kirjaga X, et viisataotluse otsuse peale kaebuse esitamine ei seadusta tema viibimist Eestis ning siiski peab ta pöörduma PPA-sse üle aja viibimise dokumenteerimiseks. Isikul on võimalik taotleda uut viisat läbi saatkonna, kui talle ei kohaldata Eestisse sissesõidukeeldu.
4.5.Järgnevalt püüdis PPA isikuga korduvalt ühendust võtta, et kindlaks määrata aeg PPA-sse ilmumiseks. Isik lubas korduvalt PPA-sse tulla, kuid kokkulepitud ajal kohale ilmunud.
4.6.PPA ametnikule laekus info, et isik on 25.06.2021 laevaga Finlandia lahkunud Soome Vabariiki. 08.07.2021 esitas Soome Migratsiooniamet PPA-le tagasivõtupalve Dublini III määruse artikkel 14 p 4 alusel. 06.08.2021 vastas PPA tagasivõtupalvele ning nõustus sellega isikut tagasi võtma.
4.7.X saabus Eesti Vabariiki Helsinki-Tallinn lennuga 21.10.2021 kell 14.11. Isik esitas enda tuvastamiseks Kameruni Vabariigi passi nr XXXXX, kehtivusega 12.11.2020 kuni 12.11.2025. Isikul puudus VMS § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik peeti VSS § 15 lg 1 ja 2 pde 1 ja 2 alusel 48 tunniks kinni. Isik võeti ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalasena (illegaalina) arvele (nr 1052248113).
4.8.21.10.21 viidi isikuga läbi küsitlus, mille käigus selgus, et isikul puudub Eesti Vabariigis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks rahalised vahendid (isikul sularaha 95 eurot). Isiku sõnul on tal Eestis, Soomes ja Rootsis sotsiaalsed sidemed. Isikul puuduvad Schengeni territooriumil perekonnaliikmed, kelle eest tuleb tal hoolt kanda. Isik oli teadlik, et tal oli kohustus enne seadusliku aluse lõppemist lahkuda Eesti Vabariigist. Väidetavalt isik ei teadnud, et viisa andmisest keeldumise vaidlustamisega ei teki tal seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik põgenes Soome Vabariiki, kuna kartis, et ta saadetakse Eestist välja ning ta soovis Soomes rahvusvahelist kaitset taotleda. Soome kehtestas isikule kaheaastase sissesõidukeelu Soome Vabariiki. Isik sai aru, et viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta.
4.9.Küsitluse lõpus selgitati, et isikule koostatakse lahkumisettekirjutus ning kohaldatakse sissesõidukeeld. Isik ei ole nõus Eestist ja Schengenist lahkuma ning avaldas soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks.
4.10.VSS alusel kinnipidamine lõpetati ning 21.10.21 kell 18.24 vormistati ümber VRKS alusel. Isik peeti VRKS § 362 lg 1 alusel, kuna esines VRKS § 361 lg 1 põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 kinnipidamise alused. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-de 1, 2, 6 ja 9 kohane põgenemisoht.
5.X selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus kinnipidamiskeskusesse paigutamisega. Ta selgitas, et kui tema elamisluba läbi sai, võttis ta ühendust PPA-ga, et küsida, mida edasi teha. Esimesele kohtumisele 2(4)
ta ei ilmunud, sest unustas selle ära. Järgnevalt selgitas PPA ametnik talle, et kuna ta on kohustatud Eestist lahkuma, toimub kohtumine väljasaatmiseks. Isik kardab Kameruni tagasi minna seepärast tekkis paanika ja ta läks Soome selleks, et seal esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Seda ta kohe Soome saabudes ka tegi. Soomes paigutati ta pagulaskeskusesse ja selgitati, et ta saadetakse tagasi Eestisse, st riiki, kus ta esmakordselt sisenes Schengeni alale selleks, et ta saaks rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Soomes viibides käis ta igal nädalal politseis oma kohalolekut registreerimas ja ei põgenenud ära. Tal pole kusaile minna, ma lihtsalt vajan kaitset. Karistusi ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
7.PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
8.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 loetleb varjupaigataotleja kinnipidamise alused. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega.
9.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
10.Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid leian, et PPA taotlus on põhjendatud. Isiku puhul esineb põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
10.1.X saabus Eesti Vabariiki 30.08.2018, tema Eestis ebaseaduslik viibimine algas 29.05.2021. Vaatamata sellele, et tal ei olnud luba Eestis viimiseks, ei lahkunud ta Eesti Vabariigi territooriumilt.
10.2.Ka on isik esitanud tähtajalise elamisloa taotlemisel valeandmeid oma sissetuleku kohta.
10.3.Isik ei ilmunud kahel korral PPA-sse menetlustoimingutes, vaid lahkus loata Eesti Vabariigist Soome. Isik on PPA-le selgitanud, et ta põgenes Soome Vabariiki, kuna kartis, et ta saadetakse Eestist välja ning ta soovis Soomes rahvusvahelist kaitset taotleda. Seega võib tema sõnadest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovinud lahkumiskohustust täita.
10.4.Isik oli korduvalt kontaktis PPA erinevate ametnikega, kuid ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset, vaid otsustas lahkuda Soome Vabariiki. Isiku naasmisel Eestisse algatati tema suhtes illegaalimenetlus ning ta peeti VSS § 15 lg 1, 2 p 1 ja 2 alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas taotluse alles siis, kui PPA selgitas talle, et tema lahkumiskohustus sundtäidetakse ning tema suhtes kohaldatakse sissesõidukeeld Schengeni alale.
11.PPA seisukohti isiku põgenemisohu osas ei lükka ümber ka isiku poolt kohtuistungil antud selgitused, mille kohaselt läks ta Soome selleks, et seal rahvusvahelise kaitse taotlus esitada, elas seal pagulaskeskuses ja käis igal nädalal oma kohalolekut registreerimas. Arvestan siinjuures, et eelnevalt Eestis viibides ei teinud isik PPA-ga koostööd. Samuti seda, et Soomes viibides oli ta teadlik, et tal ei ole võimalik mujal rahvusvahelise kaitse taotlust esitada kui Eestis ja seetõttu oli isik mõistetavalt motiveeritud käitumiskontrollile alluma. Siiski märgin, et kinnipidamiskeskusesse esmase 3(4)
paigutamise taotluse lahendamine on kiireloomuline ja toimub piiratud informatsiooni tingimustes. Seega, kui edaspidi tekib vajadus isiku viibimist kinnipidamiskeskuses pikendada, tuleb PPA-l põgenemisohu esinemist uuesti analüüsida ja vajadusel esitada täiendavaid seisukohti.
12.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015 nr 3-3-1-52-14, p 18). Xl puudub Eestis elukoht, sissetulek, ta on viibinud ebaseaduslikult Eestis, ei ole ilmunud PPA-sse kokkulepitud ajal ning lahkus loata Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Nõustun taotlejaga, et X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine.
13.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
14.Rahuldan seega PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2021 (k.a.). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.