XX ja YY esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt pikaajalise kokkusaamisega Viru Vanglas
Menetlusosalised
Taotleja I – XX, esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Taotleja II – YY, esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX ja YY esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõiv 30 eurot FF (f) arveldusarvele nr EE811..... pärast käesoleva määruse jõustumist.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel YY, XX ja FF nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejate esindajale ning Viru Vanglale.
1.Viru Vanglas kinni peetav isik YY esitas 03.09.2021 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks abikaasa FFga ja enda alaealise lapse XXga (digitoimiku lehed (dtl) 43–44). Soovitud kokkusaamise ajaks märkis YY taotlusele perioodi 02.10.–04.10.2021.
2.FF esitas 08.09.2021 Viru Vanglale täiendava taotluse (dtl 47), milles märkis, et soovib oktoobrikuusse kahe päeva pikkust kokkusaamist, ning viitas õiguskantsleri seisukohale ja vajadusele arvestada kokkusaamise korraldamisel 5-aastase lapse õiguste ja vajadustega.
3.Viru Vangla 16.09.2021. a vastusega nr 2-3/26191-2 (dtl 29) tagastati FF 08.09.2021. a taotlus, sest tema abikaasa (kinnipeetav YY) oli juba vanglale esitanud taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Vangla märkis vastuses, et FF taotlus on esitatud ka tähtaega ületades ning taotluse esitajaks peaks olema kinnipeetav (Viru Vangla kodukorra p 13.2.2).
3-21-2328 Viru Vangla palus edaspidi esitada vanglale ühe pikaajalise kokkusaamise taotluse ning mitte esitada korduvaid taotlusi.
4.YY esitas 22.09.2021 lapse XX esindajana Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks oktoobrikuus (dtl 39–10). Taotluses viitas YY sellele, et viimane kokkusaamine toimus neil lapsega augustis 2021. Lisaks palus taotluse esitaja arvestada sellega, et koroonaviiruse test minimaliseerib oluliselt enam nakatumist kui läbipõdemispass või vaktsiinitõend. YY märkis ka seda, et laps ei anna luba enda läbiotsimiseks paljaks riietumise teel enne kokkusaamist. Taotluses paluti lubada laps ja tema ema pikaajalisele kokkusaamisele oktoobris 2021. Lisaks paluti arvestada lapse sooviga mitte lahti riietuda kokkusaamise eelselt.
5.FF esitas XX ja YY esindajana Viru Vanglale 01.10.2021 vaidena pealkirjastatud pöördumise (dtl 6–7), milles viitas sellele, et Viru Vangla ei ole veel vastanud septembrikuus esitatud pikaajalise kokkusaamise võimaldamise taotlustele. Pöördumises paluti rahuldada XX õiguste/vajaduste plaanis esitatud taotlused.
6.Viru Vangla 11.10.2021. a otsusega nr 6-7/25995-2 jäeti YY 03.09.2021. a taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata (dtl 41–42). Otsuses viidatakse kokkuvõtvalt sellele, et justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 45 kohaselt võimaldatakse pikaajalist kokkusaamist kinnipeetavale vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Kui kokkusaamine võib olla ohuks vangla julgeolekule, vangi või kokkusaaja elule või tervisele, siis võib kokkusaamist vangistusseaduse § 25 lg 11 punktide 2 ja 4 alusel piirata. Vangla selgitas, et koroonaviirust (SARS-CoV2) võivad levitada ka vaktsineeritud isikud ning YY kui viiruse vastu vaktsineerimata isik on viirusele kordades rohkem vastuvõtlik kui vaktsineeritud isik. Seega on taotluse esitaja epidemioloogiliselt oluliselt suurema riski kandja võrreldes kinnipeetavatega, kes on vaktsineeritud (tõenäosus, et kui külastaja on juhuslikult nakkuse kandja, nakatab taotlejat ja taotleja kaudu võib nakkus levida vanglas, on YY puhul suurem). Vangla leidis, et pikaajaline kokkusaamine on sellises olukorras ohuks vangla julgeolekule ning võib ohustada nii YY, aga ka vanglateenistujate tervist. Arvestades seda, et YY viimasest pikaajalisest kokkusaamisest ei olnud möödunud VSkE §-s 45 sätestatud tähtaeg ja võrreldes seda avaliku huviga vältida viiruse jõudmist vanglasse ja levikut vanglas, jättis vangla YY taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata.
7.XX ja YY ühine esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas 12.10.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotletakse, et kohus teeks Viru Vanglale esialgse õiguskaitse korras kohustava ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks Viru Vanglal võimaldada taotlejatele (YY ja XX) oktoobrikuus pikaajaline kokkusaamine ilma paljaks riietamise ja kükkide tegemise kohustuseta. Taotluse kohaselt ei ole XXl olnud võimalust isaga (YY) kohtuda põhjusel, et Viru Vangla on juurutanud halduspraktika, kus lubab pikaajalistele kokkusaamistele isikuid üksnes täieliku lahtiriietamise ja kükkide tegemise järel. See aga kahjustab lapse psüühikat. Õiguskantsler on varem korduvalt osutanud, et laste täielik lahtiriietamine, sh kehaõõnsuste kontrollimine ei ole kooskõlas inimväärika kohtlemisega. Lapsel ja tema emal FFl puuduvad mis tahes kokkupuuted kuritegevusega. Samuti ei ole nende puhul kunagi tekkinud kahtlust, et nad võiksid tuua vangla territooriumile keelatud esemeid. Esialgse õiguskaitse taotluses viidatakse sellele, et isikute taotluseid ja vaiet ei ole siiani lahendatud. Taotluses palutakse kohustada vanglat võimaldama oktoobrikuus XX ja YY kokkusaamist ilma eelneva lahtiriietamise ja kükkide tegemiseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik selleks, et laps ei võõrduks oma isast, kui pikaajalise kohtumenetluse tulemusena pikeneb veelgi aeg, mil ta ei saa isaga inimväärsel viisil vahetult kohtuda.
8.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 19.10.2021 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asjassepuutuvad dokumendid (taotlejate erinevad pöördumised vangla poole ja vangla vastused) ning esitas kohtule järgneva seisukoha.
3-21-2328 Viru Vangla leiab, et kui kohus peaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama, siis otsustatakse sellega ära põhivaidlus. Sellist olukorda õigustaks ainult erakorralised asjaolud ning taotleja väga kaalukas huvi võrrelduna avaliku huviga. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. VSkE § 45 sätestab pikaajaliste kokkusaamiste minimaalseks sageduseks korra poole aasta jooksul. Võimaluse korral võimaldab vangla kokkusaamisi tihedamalt, kuid subjektiivset õigust seda nõuda kinnipeetaval ei ole. YY viimane pikaajaline kokkusaamine toimus 04.09.2021 (FFga). XX viibis vangiregistri andmetel viimati pikaajalisel kokkusaamisel 07.08.2021. Seega on viimasest pikaajalisest kokkusaamisest möödas vaid kuu. Vangla esitas 11.10.2021. a otsuses kirjalikud põhjendused, miks kinnipeetavale oktoobris pikaajalist kokkusaamist ei võimaldatud. Põhjendatud ei ole taotleja poolt esitatud väide, et ta on haiguse läbi põdenud. Olemasoleva teabe põhjal ei taga läbipõdemine pikas perspektiivis samaväärset kaitset uuesti nakatumise vastu kui vaktsineerimine. Viimastel nädalatel on vanglas koroonaviirusesse nakatumiste arv teinud hüppe üles. Kui nakkus saab vanglas levima, on see ühelt poolt oht järelevalvele, teisalt aga ka kinnipeetavatele. Vangla on seega jätkuvalt seisukohal, et taotleja kui mittevaktsineeritud ja seega nakkusohtlikuma kinnipeetava suhteliselt väheintensiivne piirang (eelmine pikaajaline kokkusaamine toimus käesoleva aasta septembris) ei kaalu üles avalikku huvi takistada proportsionaalsete vahenditega viiruse võimalikku taasjõudmist vanglasse. Kuna vangla hinnangul tuleb YY taotlus jätta rahuldamata, siis ei tõusetu ka küsimust, millistel tingimustel pääseb laps pikaajalisele kokkusaamisele. Vangla peab siiski vajalikuks selgitada, et kehaõõnsuste kontrolli kokkusaajatele ei teostata. XX taotlust puudutavas osas tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata, sest kuna pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamise õigus on ainult kinnipeetaval (VSkE § 42 lg 1), on ka vaide esitamise õigus ainult kinnipeetaval.
KOHTU SEISUKOHT
9.Esmalt märgib kohus, et ei nõustu Viru Vangla 19.10.2021. a seisukoha selle osaga, mis puudutab XX vaide esitamise õigust. Nimelt leiab vangla, et kuna pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamise õigus on VSkE § 42 lg 1 kohaselt vaid kinnipeetaval, siis saab taotluse rahuldamata jätmise korral vanglale vaide esitada ka üksnes kinnipeetav. Haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. Juhul, kui kinnipeetav esitab vanglale pikaajalise kokkusaamise taotluse ning see jäetakse rahuldamata, siis ei tähenda eeltoodu seda, et vangla otsus riivaks vaid kokkusaamise taotluse esitanud isiku õigusi. Lapsel on üldjuhul õigus oma vangistuses viibiva vanemaga kohtuda ning kokkusaamise ärajäämine riivab ka lapse õigusi, mistõttu on tal sellises olukorras vaide esitamise õigus.
10.Kohus leiab praegusel juhul, et YY ja XX esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtus lubatav.
10.1.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohtu hinnangul lähtub taotlejate esialgse õiguskaitse taotlus eeldusest, et neile lubatakse 2021. a oktoobrikuus pikaajaline kokkusaamine ning taotlusega soovitakse eelkõige vältida olukorda, kus laps otsitakse enne pikaajalise kokkusaamise toimumist vanglaametnike poolt läbi selliselt, et tal tuleks lahti riietuda.
10.2.Vaidlus puudub selles, et nii YY, tema abikaasa FF, kui ka YY kui lapse esindaja on esitanud 2021. a septembrikuus vanglale taotlusi pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks sama aasta oktoobrikuus. FF 08.09.2021. a taotlus tagastati vangla poolt 16.09.2021 põhjusel, et see oli esitatud tähtaega ületades ning kuna YY oli juba sarnase taotluse esitanud. Kuna Viru Vangla kodukorra p 13.2.1 sätestab, et pikaajalised kokkusaamised toimuvad vastavalt vangla
3-21-2328 poolt koostatud graafikule, ja kodukorra p 13.2.2 kohaselt esitab pikaajalise kokkusaamise taotluse kinnipeetav inspektori-kontaktisiku nimele kokkusaamisele eelneva kuu 1. kuupäevast kuni 5. kuupäevani, siis ei saa FF taotluse tagastamist vanglale ette heita. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt on ajaline piirang pikaajalise kokkusaamise avalduse esitamiseks vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks piisavalt aega avalduse menetlemiseks ning pikaajaliste kokkusaamiste graafiku koostamiseks. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, oli YY pikaajalise kokkusaamise taotluse vanglale juba esitanud. Viru Vangla 11.10.2021. a otsusega nr 6-7/25995-2 jäeti YY 03.09.2021. a taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata. Kuigi 03.09.2021 esitatud taotluses sooviti kokkusaamist perioodil 02.10.–04.10.2021, siis eelnimetatud vangla vastuses perioodi ei kajastata ning selle sisust nähtub, et vangla on teinud otsuse, et YYle pikaajalist kokkusaamist oktoobrikuus ei võimaldata. Seega on sisuliselt saanud lahenduse ka YY poolt 22.09.2021 lapse nimel vanglale esitatud taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks oktoobrikuus. Eelnevast nähtub, et praegusel juhul on olemas vangla keelduv otsus (Viru Vangla 11.10.2021. a otsus nr 6-7/25995-2), mille tagajärjeks on see, et YY ja XX pikaajalisele kokkusaamisele 2021. a oktoobrikuus ei saa.
10.3.Kohus palus 13.10.2021. a kohtunõudes Viru Vanglal väljastada kõik vanglale esitatud taotlused ja vangla võimalikud vastused (sh võimalik vaideotsus), mis seonduvad YY ja tema tütre XX pikaajalise kokkusaamisega 2021. a oktoobrikuus. Vangla esitas dokumendid kohtule 19.10.2021 ning nendest ei nähtu, et keegi puudutatud isikutest oleks vaidlustanud vaidemenetluse korras Viru Vangla 11.10.2021. a otsust nr 6-7/25995-2. Kohtu hinnangul ei saa FF 01.10.2021. a vaidena pealkirjastatud pöördumist käsitada vaidena Viru Vangla 11.10.2021. a otsuse nr 6-7/25995-2 peale. Esiteks on see esitatud vanglale varem, kui tehti keelduv otsus, ning teiseks viidatakse pöördumises sellele, et vangla ei ole taotluseid lahendanud ja palutakse esitatud taotlused rahuldada. Sisulisi vastuväiteid Viru Vangla 11.10.2021. a otsusele ei saadud selles pöördumises esitada, sest 11.10.2021. a otsust ei olnud veel tehtud.
10.4.Eeltoodust nähtub, et Viru Vanglas ei ole praegusel ajal käimas vaidemenetlust, mille raames otsustataks selle üle, kas YYle ja tema tütrele XXle võimaldatakse 2021. a oktoobrikuus pikaajaline kokkusaamine või mitte. Samuti ei ole käimas vaidemenetlust selle üle, kuidas peaks oktoobrikuisel kokkusaamisel olema korraldatud lapse läbiotsimine. Kohus märgib, et kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus taotlejate esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
11.Arvestades seda, et esialgse õiguskaitse taotlus jääb tervikuna läbi vaatamata, tuleb taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (kokku 30 eurot) tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.