3.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 13.10.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, mille raames taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – kohustada vanglat taotlejat viivitamatult vaktsineerima COVID-19 vastase vaktsiiniga. Taotluse esitamise eest oli tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
Tartu Halduskohus esitas 13.10.2021 Viru Vanglale päringu, milles kohustas vanglat teatama kohtule hiljemalt 18.10.2021, kas taotleja on esitanud vanglale vaide ning esitama kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla esitas 18.10.2021 kohtule vastuse päringule, milles teatas, et vangla hinnangul esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna taotleja on esitanud vanglale taotluse vaktsineerimise kohta alles 8.10.2021 ja 12.10.2021 samasisulise vaide. Ühtlasi teatas vangla, et kinnipeetavate vaktsineerimise eeldatavaks tähtajaks on 4.11.2021. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
3-21-2332 Kohtu seisukoht
4.Kohus selgitab, et hindab kõigepealt esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (I), järgmisena vaatab taotluse sisuliselt läbi (II) ning viimasena jagab menetluskulud (III). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Haldusasja materjalide kohaselt on taotleja esitanud 12.10.2021 Viru Vanglale vaide, mille esemeks oli tema vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga Viru Vanglas. Samas nähtub haldusasja materjalidest, et enne vaide esitamist pöördus taotleja Viru Vangla poole taotlusega vaktsiini saamise kohta alles 8.10.2021. Viru Vangla vastusest kohtupäringule on võimalik aru saada, et taotleja ei ole 12.10.2021 seisuga saanud 8.10.2021 esitatud taotluse osas vanglalt negatiivset vastust.
5.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Riigikohus on leidnud, et kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel, ei ole isik kohustatud eelnevalt taotlema haldusakti andmist või toimingu sooritamist.1
5.2.Antud juhul soovis esialgse õiguskaitse taotleja, et vangla korraldaks vaktsineerimise viivitamatult. Vangla kohustus kinnipeetavat vaktsineerida on küll jaatav, kuid mitte selles formaadis, et vangla korraldaks sundvaktsineerimist. Viru Vangla vastusest päringule on võimalik aru saada, et kinnipeetavate vaktsineerimine toimub nende vaktsineerimise sooviga arvestades. Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.5 sätestab, et kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult oleks taotleja pidanud enne vaide esitamist vähemalt ootama vangla vastust 8.10.2021 taotlusele ja alles siis pöörduma vangla poole vaidega vaktsineerimise läbiviimise kohta. Taotleja esitas vaide 12.10.2021 ehk ajal, millal tal puudus vangla vastus taotlusele ja ei olnud möödunud 30päevane tähtaeg. Kohus leiab, et isegi siis, kui Viru Vangla vastusest päringule on võimalik aru saada, et 8.10.2021 taotlus ei kuuluks täies ulatuses rahuldamisele, puudus taotlejal eelpoolkirjeldatud põhjustel vaide esitamise õigus.
5.3.Kohus arvestab siiski sellega, et vangla ei ole 18.10.2021 seisuga vaiet tagastanud ehk käib vaidemenetlus, aga samuti sellega, et vangla seisukoht taotluse osas on kohtule juba teada ning sellega, et ei HKMS § 249 lg 5 ega kohtupraktika ei kohusta kohut kontrollima esialgse õiguskaitse taotlejal vaideõiguse olemasolu. Sellest tulenevalt jaatab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust kitsamas tähenduses, mis on esitatud vaidemenetluse ajal.
5.4.Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv. Taotlus on põhistatud ja vastab vorminõuetele (HKMS § 250 lg p-d 1 ja 2). Tegemist on esmakordselt kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust täies ulatuses lubatavaks.
RKHKm 3-3-1-81-14, p 14.
3-21-2332
II
6.Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajadus
6.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui taotlejal esineb subjektiivne õigus, antud juhul olla vaktsineeritud ja vaktsineerimise viivitamisega kaasneks taotlejale pöördumatult negatiivne tagajärg.
6.2.Kohtule teadaolevatel andmetel korraldab Viru Vangla selleks soovi avaldanud kinnipeetavate Covid-19 vaktsineerimist. Viru Vangla selgitas kohtule, kuna vaktsiin on pakendatud viaali, kus on koos mitu vaktsiinidoosi ning viaali kasutusele võttes on piiratud aeg selleks, et kõik selles olevad doosid ära kasutada. Arvestades vajadust kasutada vaktsiine tõhusalt plaanib vangla uusi vaktsineerimisi selliselt, et oleks olemas piisav arv vaktsineerimisest huvitatud kinnipeetavaid. Vangla kinnitusel toimub järgmine vaktsineerimine orienteeruvalt juba 4.11.2021.
6.3.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühe õigus tervise kaitsele. Seega jaatab kohus taotlejal, kes ühtlasi avaldas vaktsineerimise soovi, õigust olla vaktsineeritud. Samas selleks, et saada COVID-19 vastast vaktsiini mitte plaanipäraselt ehk kiirkorras, peaks taotlejal olema selleks vähemalt meditsiiniline vajadus või muu kaalukas objektiivne või subjektiivne põhjendus, mis vähemalt ohustaks taotlejat pöördumatult negatiivse tagajärje tekkimisega ning oleks avaliku huvi suhtes ülekaalukas.
6.4.Kohus sellist erakorralist vajadust taotlejal ei näe. Esiteks ei ole taotleja suutnud tõendada ega veenvalt põhistada, et n-ö kiirkorras vaktsineerimine on talle hädavajalik ja vaktsineerimisega viivitamine on pöördumatult kahjulik. Kiirkorras vaktsineerimise vajadust ei saa kohus eeldada peale taotleja tervisekaardiga tutvumist. Taotleja viide vangla käitumisele kaaskinnipeetava suhtes (vangla ei andnud luba kokkusaamise osas vaktsineerimata kinnipeetavale) ei ole antud juhul asjakohane, kuna ei puuduta taotlejat. Taotleja kartus, et tema nakatub COVID-19 viirusesse tööl käivatelt valvuritelt on kohtu hinnangul põhjendamata. Taotleja ei ole väitnud, et temaga kontakteeruvad vanglaametnikud ei järgi nakatumise leviku tõkestamiseks preventiivseid meetmeid. Kohtule teadaolevatel andmetel on vanglaametnikud suuremas osas vaktsineeritud. Järelikult, risk nakatuda vanglaametnikelt on minimaalne. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et taotlejal esines varasemalt võimalus saada vanglas COVID19 vastast vaktsiini, kuid ta keeldus sellest. Seega ei ole vanglale etteheidetav, et peale testimist pidi taotleja minema paariks päevaks karantiini jne. Sellest tulenevalt ei näe kohus mitte ühtegi
3-21-2332 põhjust arvata, et taotleja ei saaks vaktsineerimisega oodata eelduslikult kuni 4.11.2021. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus vajaduse puudumise tuttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
7.HKMS § 109 lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. Viru Vangla ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlejalt. HKMS § 109 lg sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
8.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.